p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV. valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). viimases kihis elektrone ja need loovutatakse. d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite eelviimase kih...
Alumiinium Hanna Vahter 9.klass Muhu Põhikool Al ajaloolist, põnevat Avastas saksa keemik F. Wöhler 1827 a. Algselt oli Al väga kallis On mürgine Süüdistatakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekitamises Al leidumine looduses (lihtaine, ühendid) Ei leidu lihtainena Maakoores levikult metallilistest elementidest esimesel kohal (~8%) Esineb ühendite koostises - tähtsaim Al tooraine on mineraal boksiit Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused Kuulub aktiivsete metallide hulka Õhus olles püsib toatemperatuuril muutumatuna Reageerib hapetega ja leelistega (amfoteersus) Reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt mittemetalli...
Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid: leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid) redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine leelismuldmetall: IIA rühma elemendid katioon: positiivse laenguga ioon korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone) oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad el...
1) Mis on metallilised elemendid? Millest ja kuidas sõltuvad metallilised omadused? V: Keemilise elemendi aatomite võime loovutada väliskihi elektrone. Elemendi metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ülalt alla liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lis...
1) Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskskonna toimel. Ning see on redoksreaktsioon, milles metallid oksüdeeruvad (loovutavad elektrone) ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüreerijate toimel. Rauale- punakaspruun poorne roostekiht Vask- seismisel hallikasroheliseks Hõbe- tumeneb pikkamisi seismisel õhu käes Kõige suuremat kahju tekitab raua korrosioon e. roostetamine. See korrosioon on tal poorne ja ei kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli...
ALUMIINIUM · Ei leidu looduses lihtainena · Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises · Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud · Al esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ja teiste mineraalide koostises. · Levikult on Al maakoores hapniku ja räni järel kolmandal kohal (massi järgi). · Tähtsam Al tooraine on mineraal boksiit, mille põhiline koostisaine on Al2O3. · Al ühendid on väga (keemiliselt)püsivad. · Et saada neist metallilist alumiiniumit, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid. · Al saamine keemiliste reaktsioonide abil on keeruline ja kulukas · Al tootmine elektrivoolu abil, muutis Al suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Füüsikalised omadused : · Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valg...
Alumiinium Romet l ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e Al 3+ Alumiiniumi iooni elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) Sellest tulenevalt on ka alumiiniumi oksüdatsiooniastmeks ühendites +III. Omadused Kaal Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Soojuspai...
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste ...
METALLIDE ÜLDOMADUSED. SULAMID. ALUMIINIUM JA RAUD 1) Ühenda õiged paarid, märkides kastikesse õige vastuse numbri. 4) Vali õige variant! · teras ........ 1) Cu + Zn Raud on (aktiivne / keskmise aktiivsusega / väheaktiivne) metall, mis (on · pronks ........ 2) Pb + Sn vee ja õhu toimele vastupivav / vee ja õhu toimel roostetab) ning · messing ....... 3) Al + Mg + Cu · jootetina ....... 4) Cu + Sn lahjendatud hapetega (reageerib / ei reageeri). · duralumiinium ........ 5) Fe + C ...
METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuva...
METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuva...
Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele. Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeeru...
ALUMIINIUM Alumiiniumvaht 1. ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. 2. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Ühe tonni maakoore kohta sisaldub seal seega keskmiselt 82 kg alumiiniumi. Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koos...
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,gran...
Rakvere kool 9. klass Alumiinium Referaat Koostaja: Mihkel Juhendaja: õpetaja Õppeaasta 2004/2005 Avastamise lugu 1808. a. kinnitas Sir Humphry Davy alumiiniumi olemasolu ja nimetas selle. Algul eraldati metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel...
Al 3xxx-sulamid ehk Al-Mn-sulamid Alumiiniumi sulameid mangaaniga tähistatakse tunnusnumbri seeriaga 3000. Need sulamid sisaldavad 1...2% Mn ja on u 15% tugevamad puhtast Al-st ning on veidi suurema korrosioonikindlusega. Kuna legeeriv element mangaan annab sulamile piisava tugevuse, siis 3xxx sulameid ei termotöödelda, kuid kalestatakse. Lisaks alumiiniumile ja mangaanile sisaldavad need sulamid veel kuni ~ 0,6% räni, ~ 0,7% rauda, ~0,2% vaske, kuni 1,3% magneesiumi ja umbes 0,25% tsinki. Omadused Al-oksiidikiht, mis hea korrosioonikindluse tagab võimaldab 3xxx sulamied kasutada ka kokkupuutes mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks negatiivsetel temperatuuridel, sest nende tugevus ja sitkus ei lange madalatel temperatuuridel. Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhl...
KEEMIA KT kordamine 1. 1. metall + O2 > metallioksiid 2. metall + hape > sool + H2 3. metall + sool > uus metall + uus sool 4. aktiivne metall + vesi > hüdroksiid + H2 5. keskmise akt. metall + vesi to > oksiid + H2 1. 4Al + 3O2 > 2Al2O3 3Fe + 2O2 > Fe3O4 tri raud tetra oksiid / (Fe2+OFe3+2O3) / raud (II, III) oksiid 2. 3. 4. 2Al + 6H2O > 2Al3+(OH)-3 + 3H2 NB! Reaktsioon toimub juhul, kui Al on puhastatud ...
PLII ;D A. Kontse 21 LJ Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. F Ü Ü S I KA L I S E D O M A D U S E D Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. KEEMILISED OMADUSED Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). LEIDUMINE Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani ja tooriumi...
Vase kasutamine ja tootmine Vask on punakat värvi metall, mis on väga hea elektri-ja soojusjuhtivusega. Elektrijuhtivusega jääb see alla ainult hõbedale. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda enamasti elektrijuhtmetes. Vasel on palju sulameid. Vase sulamitest on kõige tuntum messing (mis on värvuselt valge ja oksüdeerub palju aeglasemalt kui puhas vask) ja pronks. Pronksiajal valmistati pronksist relvi ja tööriistu, samuti ka ehteid. Hiljem valmistati pronksist münte. Vask on hea töödeldavusega ning seepärast kasutatakse seda mahutite valmistamiseks. See metall on pehme, seega hästi graveeritav. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste raviks. Vasesoolasid kasutatakse põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Õhu käes tekib vase pinnale oksiidikiht. See on rohekat värvi. Sellest saab hõlpsasti lahti hõõrudes pinda nuuskpiiritusega. Kuid hapukate toiduainete hoidmine vasenõudes p...
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Li...
METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001 SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD EHITUSMATERJALID (TRAAT, TORUD,VEDRUD JMS) MAGNETID VASK ELEKTRIJUHTMED EHTED, MÄRGID PEENRAHA TÖÖRIISTAD HÕBE KULD EHTED NÕU...
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-jasoojusjuhid. Parimad juhid on hõbe, vask, kuld, alumiinium. VÄRVUS-enamik on hõbevalg...
Reageerimine Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au 1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v.a Ca, Ba) ...
Metallide korrosioon · Metallide kui materjalide eelised võrreldes teiste materjalidega - Metallid on kergesti töödeldavad, nad on palstsed. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada, painutada, nendest saab sepistada vajaliku kujuga esemeid. · Metallide kui materjalide puudused võrreldes teiste materjalidega paljude metallide vähene keemiline vastupidavus väliskeskkonna mõjutuste suhtes. (Nad kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Raua pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht, vask muutub seismisel hallikasreholiseks. Hõbe tumeneb õhu käes pikkamisi.) Nad ei ole püsivad. · Korrosioon on metallide hävitamine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon Alumiiniumi, tsingi ja kroomi korrosioon. Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe j...
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
Karina Stepanjan PK12 Levimus, leidumine, ajalooline aspekt Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS Looduslik plii koosneb 5 stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208, neist 3 viimast on vastavalt U, Ac ja Th radioaktiivse lagunemise rea viimased liikmed. Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Saamine Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul: 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2 PbO redutseeritakse koksiga, kuid otseselt osaleb reaktsioonis peamiselt CO: PbO + CO Pb +...
Alumiinium Koostaja: Keidi Kõiv 10a Juhendaja: Erkki Tempel Üldiselt Järjenumber 13 Asukoht 3.perioodis III A rühmas Elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kerg...
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuur...
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksi...
Tallinna Rahumäe Põhikool Magneesium Nele Reimets 8A Tallinn 2/15/2011 Magneesium Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis, IIA rühmas. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Magneesium lihtainena Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesium sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga. Reageerimine külma veega on väga aeglane. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Ta reageerib ka paljude teiste elementidega. K...
Alumiinium Alumiinium on maakoores üks levinuimatest metallidest, olles 8,2% maakoore massist. Enam kui 250 alumiiniummineraali moodustavad üle poole maakoore massist. Alumiinium on pehme, kerge, hea soojus- ja elektrijuht. Alumiinium kui aktiivne metall esineb looduses vaid ühenditena. Iga 20. aatom maapõues kuulub alumiiniumile. Aktiivse metallina reageerib alumiinium juba tavatingimustes õhuhapnikuga, kattudes kiiresti õhukese oksiidikihiga. See muudab alumiiniumesemed küll tuhmimaks, kuid samas kaitseb tihe ja püsiv oksiidikile alumiiniumi pinda ning teeb ta passiivsemaks. Alumiiniumnõusid katva oksiidikihi tõttu pole hirmu, et need veega kokkupuutel või toitu keetes ära haihtuksid. Tuleks aga arvestada, et alumiiniumnõude kokkupuude happeliste toiduainetega nagu hapukapsas, marinaadid, bors jne ei ole soovitatav. Reageerimine toidus sisalduvate hapetega ühest küljest kahjustab alumiiniumnõ...
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada.Raud tõmbub mgneti külge. 3.Keemilised omadused.Keemiliselt puhtas raud on püsiv vee ja õhu suhtes.Tavaline raud(malm,teras) ,mis sisaldab mitmesuguseid ...
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodil...
Metallid 1. Kas metalle on kasutatud pikka aega? 2. Kas metallid on hästitöödeldavad? 3. Kas metallid on vastupidavad? 4. Kas metallide poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust? 5. Kas metallid on enamasti plastilised? 6. Kas metallid on hästi töödeldavad? 7. Kas metallid on head soojusjuhid? 8. Kas metallid on head elektrijuhid? 9. Kas parimad soojusjuhid on hõbe ja vask? 10. Kas elavhõbe on tavatingimustes vedel? 11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19....
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine ! Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul( Li, K, ...
Tehnomaterjalid EKSAM 4 küsimused 1. Kirjeldage komposiitmaterjalide kasutamise muutust inimajaloo jooksul. Esimesed komposiitmaterjalid olid lihtsakoelised ja ehitusega seotud, heintellised ja hiljem raudbetoon. Tänapäeval on komposiitmaterjalid kõrgtehnoloogilised, teadustöö tulemus, mida kasutatakse nt sõjatööstuses või sõidukite tootmisel (aramiidkiud, klaaskiud, süsinikkiud jne). 2. Mis on polümorfism? Kirjeldage nähtust Fe abil. Polümorfism on metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Fe kristallstruktuur kuni temperatuurini 911 kraadi K8 ehk ruumkesendatudkuupvõre ja sealt edasi K12 ehk tahkkesendatudkuupvõre. 3. Mis on tihedus? Kuidas saab selle omaduse järgi metalle liigitada? Reastage tehnikas kasutatavad materjalide grupid selle omaduse järgi. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposi...
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused ...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH 3) ROOSTE summaarselt 4Fe+3O2+Nh2O2Fe2O3*n H2O 4)happelises lahuses oksü on vesinikioonid 2H+ +2eH2 sum: Fe+2HFe2+ + H2 Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduv...
(Kooli nimi) Autotehniku eriala II kursus (Sinu nimi) KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja (Juhendaja nimi) (Linn) 2011 Sissejuhatus Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel .Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Raua või raua sulamite korrodeeruminse soodustavaks teguriks on ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli...
Hõõrdkeevitus on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjalisulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatutööriistaga, mille otsas on väike sond. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista per...
Alumiinium ja raud Koostaja nimi: Tööülesanne: Täita alumiiniumi näidet järgides raua kohta slaidid nr 3, 4, 6, 7, 15 ja 17. Slaididele nr 4 ja 17 kanda alla märkustesse ka selgitavad tekstid võõrsõnade ja materjalide nimetuste selgitamiseks. Valmis töö salvestada nimega Raud(perek nimi).ppt (NB! Arvestatakse hindamisel!) Saata õpetajale meilile: [email protected] Aatomi ehitus Al Fe 3. periood, IIA 4 periood, VIIIB alarühm alarühm Al:+13|2)8)3) Fe:+26]2)8)14)2) A = 27 A = 55 Z = 13, N = 14 Z = 26, N = 30 Ioonid Al+3 Ioonid Fe² ja Fe³ OA III OA II Või III (oksüdatsiooniaste) Leidumine Al Fe Metallidest levinuim Aktiivne, esineb ainult Hõbevalge keskmise ühenditena ...
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt ...
Kondensaatorid a) Püsikondensaatorid : 1.Kilekondensaatorid Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. 2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaato...
Metallid praktikas 1. Metallide korrosioon Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - prote...
SISUKORD SISUKORD ..........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 LEIDUMINE LOODUSES...................................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. ...
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitset...
Kondensaator Kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teineteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute ümberpaigutamisel tööd, kulutatakse energiat, mis akumuleerub laetud kondensaatoris. Kuna kondensaatoris tekib seejuures elektriväli, võime rääkida, et kondensaatori laadimiseks kulutatud energia on muundunud elektrivälja energiaks. Selleks, et moodustada kondensaatori ühel plaadil positiivne ja te...
·KORROSIOON Referaat Tallinn 2009 Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotses...
Leelismuldmetallid Üldist q Leelismuldmetallide hulka kuuluvad kaltsium, strontsium, baarium ning ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja q Peale nimetatute kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium, mis mõningate erinevuste pärast enamasti ei arvata leelismuldmetallide hulka Iseloomustus o Aatomite väliskihi elektonvalem on ns 2 o Loovutaavd 2 väliskihi elektroni kergesti o Väga tugevad redutseerijad o Moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees o Looduses esinevad eranditult ühenditena, (liiga reaktiivsed) eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jtga o Leegis annavad iseloomuliku värvuse Keemilised omadused Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes o Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
