Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" oksiid" - 501 õppematerjali

oksiid - kahest elemendist koosnev keemiline ühend millest üks on hapnik Polaarne aine-polaarsetest molekulidest koosnev side Polaarne molekul-molekul milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku mistõttu molekuli üks osa on positiivse ja teine negatiivse laenguga Polaarne kovalantne side-kovalantne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud
thumbnail
1
doc

Oksiid

(1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine...

Keemia
141 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alumiinium ja raud spikker

Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...

Rekursiooni- ja...
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises n...

Keemia
93 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Happed

http://www.abiks.pri.ee Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10)...

Keemia
171 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia põhimõisted

1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv ­ tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid ­ keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni...

Keemia
492 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reaktsioonid

HNO3 ja kH2SO4)-> SOOL + VESINIK METALL + HALOGEEN -> HALOGENIID METALL + SOOL -> UUS SOOL + UUS METALL AKTIIVNE METALL + VESI -> LEELIS + VESINIK KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALL + VESI -> OKSIID + VESINIK VÄHEAKTIIVNE METALL (alates Ni) + VESI -> EI TOIMU Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI (LAHUSTUMATU ALUS...

Keemia
217 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anorgaaniliste ainete keemilised omadused

Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O ­> 2LiOH 2+ - CaO + H2O ­> Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl ­> 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 ­> Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI ­> BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 ­> K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O ­> H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O ­> 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on s...

Keemia
174 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Oksiidid/redoksreaktsioon

Oksiid ­ liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ­ ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste ­ arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija ­ aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine ­ elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud...

Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhiklassid + mis millega reageerib

Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid ­ oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape ­ aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluorii...

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Plii referaat

klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihi...

Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Mõisted

Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...

Keemia
174 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisteid keemiast

ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse...

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aineklasside vahelised reaktsioonid

N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4 SiO2 + H2O ei toimu (vastavat ränihapet H2SiO3 saadakse kaudselt, soolast) Oksiidi saamine 7. alus aluseline Cu(OH)2 CuO + H2O alusest või happest. oksiid + vesi Ca(OH)2 CaO + H2O Lagunevad vaid vees 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3 H2O lahustumatud hüdroksiidid. 8. hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9. sool + sool sool + Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2 NaCl...

Keemia
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

Kordamisküsimused IV Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Mis on : · Liitaine ­ keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid ­ keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid ­ mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid ­ metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid ­ metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid ­mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape ­ keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone....

Keemia
57 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

(mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Ca) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2 2Fe2O3...

rekursiooni- ja...
34 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Oksiidid

Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiid...

rekursiooni- ja...
54 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Metallid

¹(fluoriid) Cl+7-kloor Cl2O7-dikloorheptaoksiid Cl+6 Cl2O6-dikloorheksaoksiid Cl+5 Cl2O5-dikloorpentaoksiid Cl+4 Cl2O4dikloortetraoksiid Cl+¹ Cl2O-diklooroksiid HCl-vesinikkloriidhape Cl- ¹(kloriid) Br+¹-broom HBr-vesinikbromiidhape Br- ¹(bromiid) I+¹-jood HI-vesinikjodiidhape I-¹(jodiid) B+³-boor B2O3-diboortrioksiid METALL OKSIID ALUS Ca CaO Ca(OH)2 CaSO4 S SO3 H2SO4 MITTEMETALL OKSIID HAPE leelis ­ ja leelismuldmetallid keskmise aktiivsusega metallid väärismetallid Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au...

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keemia mõisted

Aatom ­ aine osake koosneb tuumast ja elektronidest Fe 2. Molekul - aine väikseim osake koosneb aatomitest H2O 3. Ioon ­ aatomite rühmitus, mille laeng on + või ­ Li+ Cl- 4. Puhas aine ­ koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi 5. Segu ­ koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine ­ koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine ­ koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus ­ muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus ­ tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine ­ elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja ­ elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija ­ elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon ­ reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid ­ VII A rühma...

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Oksiidid

Nimetused: · Püsiva o.a astmega metallide korral nimetusse metalli o.a ­d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oks...

Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aineklasside kokkuvõte

Alus Happeline oksiid Sool + Vesi Aluseline oksiid Happeline oksiid Sool Metall Mittemetall Sool Reageerimine: 1 2 SAADUS Alus (OH) + Hape Sool + Vesi Aluseline + Vesi Alus (OH) oksiid Happeline + Alus Sool + Vesi oksiid Happeline + Vesi Hape oksiid Happeline + Aluseline Sool oksiid oksiid Hape + Metall Sool + Vesinik CaOH2 + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + 2H2O Na2O + H2O = 2NaOH SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O SO3 + H2O = H2SO4...

Keemia
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun