Keskkonna saastamine Tallinn 2011 Inimtegevus mõjutab paratamatult ümbritsevat loodust ning hõlmab nii muld-, vee- kui ka õhkkeskkonda. Kui toime on väike, siis looduslik tasakaal säilib ning otsest kahju ei järgne. Suuremate saasteallikate mõju ei suuda aga looduslikud ökosüsteemid taluda selle tulemusena loodusliku tasakaal kas muutub või ökosüsteem hävib. Kõige enam saastavad ümbritsevat keskkonda suured tööstusettevõtted, kus keskkonnakaitsele pole tähelepanu pööratud. Nii näiteks lahustuvad tehaste korstnatest suitsuga väljuvad happelised oksiidid (eriti väävel- ja lämmastikoksiidid) õhus leiduvas veeaurus ning põhjustavad happevihmasid. Need saastavad aga pinnast ja veekogusid ning kahjustavad taimestikku. Eriti tundlikud on happelise keskkonna suhtes okaspuud selle tulemusena muutuvad nende okkad pruuniks ja oksad kuivavad. Kestvate happevihmade korral võivad okaspuumetsad hävida ulatuslikel maa...
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merep...
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavö...
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. ...
Metsis Põhi andmed. Pikkus:60-87cm Kaal:1,5-5,kg Pesa:maapinnal;muneb 4-10 kreemjat pruunitähnilist muna. Elupaik:vanad männikud ja rabid. Toit:okkad ,pungad ja marjad. Tiibade siruulatus: 85-125 cm Eluiga: looduses 12 aastat, loomaaias on elanud 18 aastat Metsise kirjeldus. Metsis on meie suurim kanaline. Sugupoolte erinevus avaldub nii kasvus kui ka värvuses. Kuked on suuremad ja üldjoontes musta sulestikuga. Kuke saba on suur ja ümardunud tipuga. Emaslind on ookerpruun, punapruuni rinna ja heleda kõhualusega. Metsis tõuseb lendu suure robinaga ning suudavad lennata vaid lühikesi vahemaid ning sedagi küllalt madalal. Pesa. Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Metsisel on pesas 4-10kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad. Toitumine. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel l...
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk ork...
TAANI Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 amt´I, pluss omaette haldusüksused Kopenhagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhagen Rahaühik: Kroon Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Be...
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: ...
********* Põhikool Taani Kuningriik Referaat ************* IX kl **** 2010 Üldandmed Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 maakonda, pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Asukoht Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, lää...
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
Taani Kätlin Kärdi 1 Sisukord: 1.Üldandmed lk.3 2. Geograafiline asend lk.4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi...
VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima......................................................................................................... 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus........................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
TAANI KUNINGRIIK Geograafia referaat Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................ 2 ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.................................................................................................................................. 3 GEOGRAAFILINE ASEND................................................................................................................. 3 .................................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED......................................................................................
VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM 11.b. TAANI Referaat Arelika Klimson 11. B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotu...
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeris...
Etioopia Demokraatlik Vabariik referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etio...
MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbka...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on...
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Taani Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Geograafiline asend.................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Ajalugu................................................
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAM...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.........................................................
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse p...
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kau...
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaa...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
