Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega · eesti keelse omavalit...
Aasta 1917 Tunnikonspekt § 27 Eesti ajalugu II I Autonoomia saavutamine Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunemist ja seeläbi nõrgenemist. ...
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II. Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 25. novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju al...
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunem...
Arnold Rüütel · Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas · Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Elulugu · 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. · Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. · Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Elulugu · Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. · Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga...
Partei Juhid Keda esindab= Kohti maapäeval Eesti demokraatlik Jaan Tõnisson Lõuna-Eesti 7 erakond talupojad.linnakodanlus , inteligents Eesti maarahva liit Kontstatin Päts Jõukam talurahvas 13 Eesti tööerakond Jüri Vilms Linna keskkihid, 4 ametnikud Eesti Mihkel Martna Väikekodanlus, 9 seotsiaaldemokraatlik töölised Ühendus Maapäev · Maapäev oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.(valimisaktiivsus madal 30%) · Täidesaatva organina valiti Maavaslitsus,mille eesotsas oli Jaan Raamot, hiljem Päts · 25.augusti Maapäeva koosolekul atsustati saata Lääne-euroopasse väisdelegatsi...
1. Eesti saavutas autonoomia 30. märtsil 1917 2. Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruaril 1918 3. Vabadussõda kestis 28.novemberist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 4. Võnnu lahing toimus 23.juunil 1919 5. Tartu rahuleping kirjutati alla 2. veebruaril 1918 6. Asutav Kogu tuli kokku 23.aprillil 1919 1. Jaan Poska Eestimaa rahvusliku kubermangu komissar, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule. 2. Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Päästmise Komitee liige ja esimees, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees, toimetas ajalehte "Teataja", korraldas koos J.Laidoneriga riigipööre. 3. Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, juhtis sõjategevust Vabadussõjas, osales siseriiklike otsuste langetamisel ja elluviimisel, korraldas koos K. Pätsiga 1934.a. riigipöörde. 4. August Rei Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees, Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, Asutava Kogu esime...
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loet...
1917.AASTA Revolutsioonid ja Eesti Vene revolutsioonid · 1917.a. toimus 2 revolutsiooni · Veebruarirevolutsioon vallandusid toitlusrahutustest, sõjavägi läheb üle rahva poole, keiser loobub troonist ja võim läheb Ajutisele Valitsusele. · Oktoobrirevolutsioon Ajutist Valitsust oli pidevalt ümber korraldatud ja ei suudetud luua demokraatlikku vabariiki. See andis bolsevikele e. enamlastele võimu haaramiseks võimaluse Veebruarirevolutsioon ja Eesti · Eesti seab eesmärgiks autonoomia saavutamise · Tartus koostati autonoomiaseaduse projekt ja see anti kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. · 26. 03.1917 toimub Petrogradis eestlaste demonstratsioon valitsusele surve avaldamiseks. Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska · Nõuandev organ kubermangukomissari juures Ajutine maanõukogu, täidesaatev võim Maavalitsus....
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine...
Balti kett http://www.thebalticway.eu/wp-content/uploads/2014/06/gallery.jpg Balti kett Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP koh...
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane....
Autonoomia Märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, see esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon Neli päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti ühtseks kubermanguks- kubermangukomissar Jaan Poska, Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu Eesti asualade juhtimine läks eestlaste eneste kätte, kubermangudes asendati vene ametnikud eestlastega Mai lõpul toimusid Maanõukogu valimised-> seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, esialgu juhtis seda dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Kubermangudes kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks-> tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele Hakati loo...
Nissi Põhikool Arnold Rüütel referaat Koostas: Nissi 2012 Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel...
Detsembrimäss maailmarevolutsiooni ahela üks lüli. 1924. a. 1. detsembrimässu määratlemiseks tuleks vaadelda seda laiemas kontekstis. Tegemist oli ühe osaga 1920-ndate aastate alguses kommunistide populaarsust koguva maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salaso...
Arnold Rüütel Kaspar Kaare SA-18 Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane. Eesti Rooma Klubi liige. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Elulugu Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 (90 aastane) Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas. 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. ...
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis ...
Eesti Vabariigi loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos Kui Esimene maailmasõda hakkas lõpusirgele jõudma, pidi Venemaa keisririik tunnistama endale, et on Veebruarirevolutsiooni tõttu kokku lagunemas. Eesti poliitikud hakkasid nõudma ainuvalitsemise õigust Venemaa Vabariigi Ajutiselt valitsuselt ning kuna Venemaal ei olnud enam põhjust sellele vastu seista, sai Eestist autonoomiariik. Kuid see õitseaeg jäi üürikeseks ning peagi hakkasid riiki varitsema uued murepilved. Millised olid uued probleemid ning kuidas eestlased nendele vastu seisid? Kuidas Eesti saavutas ikkagi oma iseseisvuse? Venemaa vabariigiks kuulutamise ajast tekkis Eestil lootus, et nüüd on viimaks võimalus taotleda autonoomiat. Venemaa Ajutine Valitsus oligi nõus sellega, et Eestimaa saaks minna uuele korrale üle. Selle tulemusena liideti üheks suureks kubermanguks Eestimaa ja Põhja- Liivimaa ning selle kubermangukomissariks sai selle aegne Tallinna li...
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut...
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ...
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilits...
Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimu...
NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa kesasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool. Narva linna pindala on 68,95 km²[4], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga ümbritsetatud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindalad on vastavalt 5,08 km²[5] ja 0,58 km². Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik. Narva aladel j...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 9. B klass LEONID ILJITS BREZNEV (1964-1982) Referaat Koostaja: Erkki Vohlbrück Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................................4 Ametikohad ......................................................................................................................................................4 Poliitilised vaated ......................................................................................................................................................5 Kangelasenimetused.................................................................................................................... 7 Mälestusmärgid......................
Veebruarirevolutsioon -1917 veebruaris puhkesid Petrogradis massilised rahutused, mis kasvasid üle revolutsiooniks. -Tsaar Nikolai II loobus oma troonist, ja võim läks üle Ajutisele Valitusele. -Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koossei...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid val...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti ...
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
Sõjasuvi Ruhnul Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja ...
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt...
Tallinna Arte Gümnaasium Venemaa 1917. aasta revolutsioon Referaat Daniil Kustov Tallinn 2016 Sisukord 1)Sissejuhatus lk-3 2)Veebruarirevolutsioon lk-4 3) Oktoobrirevolutsioon lk-5 4)Tagajäried lk-6 5)Kokkuvõtte lk-7 6)Lisad lk-8 Sissehjuhatus Esimesena toimus 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Novembris (vkj oktoobris) toimus aga Oktoobrirevolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. Veebruarirevolutsioon Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide...
Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased, kes kõik olid selle vastu. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele. Sellele järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Iseseisvumisel oli ka teisi eeldusi: tekkinud oli rahvuslik haritlaskond, eestlaste majanduslik jõukus oli kasvanud, esile tõusis rahvuslikke liidreid, nt K....
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on suudetud hoida koos oma rahvast ning säilitada ühtekuuluvustunne...
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb...
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja k...
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liiv...
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpi...
Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada. Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega koostööd teinud ja omanud ühtset strateegiat pikemaajaliste vallutuste kaitseks. 2. Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele?...
Nii sündis Eesti riik 20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tuge...
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
