VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks.Väike Nõid palus härdasti,et tal lubataks tantsuööst...
Koeru Keskkool Tiina Saar ,,Nõid" Referaat Koeru 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nõid välimuselt...........................................................................................................................4 Nõidus...............................................................................................................................
Maagia Referaat Juhendaja : Koostas : 2010 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ILLUSIOON..................................................................................................................3 NÕIDUMINE................................................................................................................4 KASUTATUD MATERJAL........................................................................................5 2 Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilis...
Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu ...
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilu...
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! · Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. IHALETI PRIMITIIVSET IMETLETI ELU ! ...
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini säilinud kunsti näited on kaljujoonised Suur looja ja kaitsja Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes...
,,Carmen" Prosper Merimee Dramaatilise konflikti arenemine läbi pingestatud piirolukordade. Tegelased Novelli peategelased on temperamente ning veidi isekas neiu Carmen, sihikindel don Jose, Garcia ning Lucas. Peategelaste iseloomustus CARMEN- Vägagi isekas, temperamentne kuid samas väga kaunis neiu. Ta tegeles nõidumisega ja salakaubavedamisega ning meeste südamete võtimisega. Ütles alati kõikidele meestele, et armastab neid, kuid tegelikult pettis neid. Ta armastas ülekõige vabadust ning tahtis olla vaba. Mehed arvasid, et ta on ilus ning eksootiline. Carmen oskas kõige paremini kõik enda kasuks pöörata ning mehed ümber sõrme keerata . DON JOSE- Algul oli Jose vägagi aus ning usaldusväärne mees. Kuid peale Carmenisse armumist muutus ta agressiivseks. Kui Don Jose oli juba midagi halvasti teinud, kahetses ta seda kohe. Carmenile Don Jose meeldis. Ülemused arvasid temast väga hästi. Röövlijõuk austas ted...
"Carmen" Prosper Merimee Tauri Udras Carmen Raamatu kirjutas Prosper Merimee Avaldati 1845 aastal Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoleeg Prosper sündi 1803 ja suri 1870 Pariisis Sündmustik Teose jutustaja kohtub ja sõbruneb don Jose`ga Minategelane kohtub Carmeniga, kes tema kella varastab Minategelane kohtub don Jose´ga vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist Kirglik vabaduse iga...
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
Prosper Mérimée Minu Nimi 10. B Pildid Elulugu Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Pärines Pariisi kunstnike perekonnast Mériméed võib vaadelda kui romantismist realismi poole suunduvat kirjanikku. Keskendus eri rahvaste minevikule, keeltele ja tavadele sobis romantikutega Põhjalikud teadmised ja andekus kunstivallas, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi Elulugu Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel Prantsuse akadeemia liige Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem vihjab,kui rõhutab midagi. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini, Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse ke...
Ebausk ning nõiad Eestis Luteri kirik Rootsi aja algul Valdavalt levis luteri usk Kirikud jäid ilma õpetajateta ning kirikud olid varemetes Allesjäänud pastorid olid ebapädevad ja ükskõiksed Populaarsust hakkas koguma muinasusu kombed ja ebausk Piiskop Joachim Jhering Ebausk Käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil Jaguneb kolmeks kategooriaks 1. maagia – nõidus 2. märgid – põhjuslikud suhted, mida inimene mõjutada ei saa, ended ja unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tege...
Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1.klass Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" Vali vastuste hulgast õiged ja tõmba neile joon alla. 1. Kus Kunksmoor elas? a) Sügaval kaljukoopas b) Majakeses, mis oli kinnitatud suure kõvera männi okstele:Õige c) Haralise männi juure all 2. Mis oli Kunksmoori tegelik nimi? a) Mariie b) Emmaliine c) Emmeliine:Õige 3. Kuidas käis Kunksmoor suurel maal ravimtaimi korjamas? a) Kummipaadiga b) Suure kollase õhupalliga:Õige c) Laevaga 4. Kuidas Kunksmoor vigastatud ja uppunud meremeest ravis? a) Keetis nõiarohtudest tulist teed ja valas meremehele suhu:Õige b) Jutustas talle imeilusaid muinasjutte c) Pani meremehe murtud luud lahasesse ja kutsus kiirabi 5. Kui Kunksmoor vahel haigeks jäi, siis a) nõidus ta end mõne minutiga terveks b) kutsus endale suurelt maalt arsti c) keetis ravimtaimedest n...
KIRJANDUSE PÕHILIIGID: 1)Luule ehk lüürika ehk poeesia 2)Draama ehk näitekirjandus 3)Proosa ehk eepika-jutustav kirjandus näiteks:jutustus,romaan, kunst,novell,eepos TEEMAD:seiklus,armastus,ajalugu,õudus,kriminaalne,ulme,noorsoo-romaanid TUNNUSED:jutustav,süzee ehk tegevustik,karakter ehk tegelased,keda saab isesoomustada,miljöö ehk keskkond EEPIKA:tunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu MÕISTED: SÜZEE-tegevustik KARAKTER-tegelane,keda saab isesoomustada MILJÖÖ-keskkond Eepika liigid/zanr: KIRJANDUSE VOOLUD KIRJANDUSE VOOLUD ROMANTISM ROMANTISM REALISM ZANRID ZANRID ...
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Õnnemunake Sisukokkuvõte: Elas kord mees oma naisega, kellel oli alguses kaheksa ja lõpuks üheksa last. Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal su...
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldu...
VOODOO Kõigepealt Voodoo on religioon mis on pärit Aafrikast. See on valitsev usk Haiti. Voodoo tähendab tõlkes ,,Jumalat" või ,,Loojat". Voodoos eksisteerib ainult 1 jumal. Paljud tava-ja kirjeldused Voodoo veendumuste võib tunduda meile nagu päevakorras ebausk, aga siis, kujutage ette, uskumused kristlus inimestele, kes ei tea sellest midagi. Voodoo on maailma vanim religioon ja see on kindlasti üks neist, mida ka meil sobiks tundma õppida, eriti sellepärast, et meie senine teadmistepagas selles osas pärineb vaid Hollywoodi filmidest. Paljud inimesed peavad voodoo süngete nõidade tegevuseks, kes valmistavad zombisid, torkavad oma vaenlasi kujutavatele nukkudele nõelu kõhtu ja saadavad inimestele kurje needusi. See arvamus on tekkinud eelkõige meil senini liikunud Hollywoodi filmide põhjal, kus voodoo sellisena kujutatakse. Tegelikult aga on voodoo religioon, kus usklikud austavad ...
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel. Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma ime...
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas? Kalevipoeg pilkamisi pajatades, et jah tema vangistas koogiküpsetaja. Tühi pärima kas ka tema võttis mõõga varnast, nõiavitsa ja imekübara ning ka koorma kulda kaasa? Pilkamisi hõiskas Kalevipoeg, et jah tema...
EESTI KEEL 30.11.12 Maagia- (nõidus, nõiakunst) toetub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste kulgu. Peab vaid tundma vahendeid, mille abil on loodusnähtusi või inimsaatusi võimalik mõjutada. Eristatakse jäljendusmaagiat, puudutusmaagiat, sõnamaagiat, musta ja valget maagiat jne. Müüt- Pärimuslik kujuteln maailma tekkimisest, muistend; väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Rituaal- tseremoonia; relogioosne (usuline) kombetalitus, mis ühendab sageli erinevate kunstide elemente- muusika, sõna, tants jne. HERA 1. Millistest kehaosadest koosnes Sfinks? Tal oli naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. 2. Kui pikk on Kükloop? Sama pikk kui kahekorruseline maja 3. Kuidas pääsesid Kreeklased ligi Troojale, et seda maatasa teha? 4. Mis oli kõige kuulsama Kükloobi nimi, kellel ei olnud sõpru ja sai läbi vaid oma lammastega? Polyphemos 5. Kuidas suri Narkissos? Ta lõi endale pistoda südamesse. ...
LIITSÕNA. Kirjuta iga kriipsu asemele täht, nii et saaksid liitsõna. Võta appi all antud sõnad. 1. _ _ stt _ _ 5. _ _ _ _ ll _ _ _ _ _ 2. _ _ ppk _ _ _ 6. _ _ _ va _ _ _ 3. _ _ _ _ _ _ llt _ _ 7. _ _ kks _ _ _ 4. _ _ kss _ _ _ 8. _ _ _ kkk _ _ _ auk, kaks, karp, kast, kontroll, lennuk, liiva, lukk, mudel, papp, plekk, rist, sada, sepp, tee, töö Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada. Märgi nenede vahele märk +. laulu lind kõrge puu veo auto uus kleit väike lind jõulu puu isa auto siid kleit ränd lind iidne puu sõidu auto kirju kleit pääsu lind kase puu beez auto suve kleit lendav lind kütte puu ...
Suur reede Mis tähtpäev on suur reede? ❖ suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel ❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn ha...
SUUR REEDE Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidu...
Miks on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka "Tallinn Teater Treff", ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige lastega. Teatrinukud ja mängunukud on aga äärmiselt erinevad tähtis on nukujuht. Nukunäitleja võib ka kõige tavalisema eseme elama panna. Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega. Kuidas püsida laste silmis konkurentsis? Üks peamisi eesmärke, millest Eesti Riiklik Nukuteater juhindub, on vältida n-ö paberist ja papist nukuteatrit. Püüame tõestada, et see, mis paelub tänapäeva lapsi arvutimaailmas, on olemas ka nukuteatris. Ja rohkemgi veel. Püüdleme nii tehniliselt kui kunstiliselt täiusliku nukuteatri poole. Me alles otsime, katsetame ja avastame nukuteatriimesid siin Eestis. Te...
KONTROLLTEST 1. Teema ,,Eeposte lastetöötlusi" 1. Nimetada/selgitada väärtusi, mida annavad edasi eeposed ja müüdid (ühe loetud raamatu põhjal). ajalugu, ausus, hoolivus, töökus, väärikus, lugupidamine 2. Mis on eepos? Missugused on eepose ja selle ümberjutustuse erinevused? Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary - orvuks jäänud laps, kes tul...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märk...
Elu: · Sündis Pariisis kunstnike Novelli tunnused: perekonnas · eksootiline ainestik · Töötas · dramaatilised peasündmused muinsuskaitseinspektorina. · lakooniline kirjeldusviis. · 1844. aastast Prantsuse Akadeemia liige. · Teise keisririigi ajal senaator. PROSPER MERIMEE 1803-1870 Novellid: · ,,Matteo Falcone" Näidendid: Romaanid: · ,,Federigo" ,,Jacquerie" ,,Charles IX valitsusaja · ,,Carmen" ...
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997 Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema juurde sisse astudes: "Tere ho...
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...
Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks. Kurat lasi paristaja vabaks ja peitis riistapuu raudkambrisse 7 luku taha. Varsti tekkis põud ja vihma enam üldse ei tulnud ja paristaja tahtis seda heastada. Ta läks põhja poole Soome rajale targa juurde. Ja rääkis talle kogu loo ära üksikasjalikult. Tark saatis Kõuele varga kohta sõnumi ja juba järgmisel hommikul tänas Kõu tarka. Kõu m...
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool Usuõpetus I kursus Sissejuhatus süstemaatilisse teoloogiasse. 1. Teoloogia koht tänapäeva Eestis. Eestis nagu kogu Euroopas on religioon oma positsioone pidevalt loovutanud. Varem hoolitses kirik meie eest sünnist kuni surmani, praeguseks on suhe religiooniga pigem individuaalne. Kirik oli ka poliitilise korra tagatis, tänapäeval on poliitika ja religiooni sidumine vastuolus ühiskondliku korraga kuna poliitika on avalik asi aga usk eraasi. Poliitika ja religioon peaks saama kohtuda ainult isiklikul pinnal. Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab...
Katrin Olhovikov 11. kl 13,09,07 Imeline unenägu ,,... ja kui nad veel surnud pole, siis elavad nad praegugi." Muinasjutt sai otsa ja ema pani raamatu kinni. ,, Emme, aga kas meiega võib ka nii juhtuda nagu muinasjuttudes, et kuri nõid paneb meid vangi?" küsis väike poiss. ,,Ei, Remi, muinasjutud on väljamõeldised ja neid ei tasu uskuda," ütles ema ja kohendas poja tekki. Vaevalt oli ema lahkunud, kui poiss leidis end iidses lossis. Ta vaatas kartlikult ringi, kuid ei näinud kedagi. Tasapisi julgust kogudes hakkas ta lossi uurima. Peagi veendus Remi, et see loss pole midagi muud kui keerukas koridoride labürint. Kurbusega mõtles ta, et ei leia siit enam iial väljapääsu, kui korraga nägi ühte raudust. Uks avanes kergesti ning Remi astus väik...
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. R...
Raamatu tutvustus Vanakreeka muistendid ja pärimused Eduard Petiska Prometheus, Phaetheon, Midas, Tantalos, Niobe Prometheus Tegelased: Prometheus, Zeus, Hephaistos , Athena, Aphrodite, Hermes, Epimetheus, Pandora, Herakles. Väga vanal ajal polnud maa peal ühtegi teist inimest peale titaanide suguvõsast pärit Prometheuse, kes otsis teisi liikuvaid ja elavaid olendeid. Lõpuks meisterdas ta savist ja vihmaveest esimesed inimesed. Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes. Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, lugema, ravitsema jne. Zeus kutsus Prometheuse enda juurde ja ütles, et ta peab õpetama jumalate kummardamist. Prometheus õpetas inimesi, kuidas ohverdada, kuid mängis jumalatele vingerpussi, kattes luud rasvaga. Ta tappis härja ning mässis selle naha sisse ja pani sisikonna peale. Zeus nägi ta läbi ja valis luud rasva...
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
Romantism! Esines 18.saj lõpul-19.saj algul. On kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad esindajad! Ungari luuletaja Petöfi, inglise luuletajad Byron ja Shelley, inglise proosakirjanik Scott, prantsuse kirjanik V.Hugo, vene luuletaja Lermontov; Puskin, eesti kirjanikud Lydia Koidula, E.Bornhöhe, A.Saal. Sandor Petöfi (1823-1849) Pärines lihtrahva hulgast, alustas iseseisvat elu 16-aastaselt. Ametitelt oli näitleja, lihtsõdur, ajakirjanik. Tähtis: ungarlaste jaoks on ta vab...
Kirjandusteose analüüs ,,Carmen" I. Sissejuhatus Prosper Mérimée romantiline teos räägib metsikust mustlasneiust ja kuulsast röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest. II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni ise...
Valitsemine 1. Iseloomustage rüütelkonna võimupiire Rootsi aja esimesel poolel. Millistes valdkondades oli rüütelkonna sõna otsustav? Tooge näiteid Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema halduses. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. N...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasi...
Emakeelepäev! Emakeele päeva hakati pidama Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Aastast 1999 on see riiklik tähtpäev. Igapäevaselt rääkides eesti keelt ei mõtle keegi KEELE peale. Pigem kui täiesti tavaline suhtlus vahend, millest me kõige paremini aru saame. Jaanipäev Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõulust hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Jaanipäeval saavad kokku koit ja eha. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem juba ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sünd...
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb...
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
Hinduistlik filosoofia Laura Hirvoja 11K Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendu...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on hea meelelahutus tõmbenumber ning meelitab ligi turiste, mis omakorda hoiab tegevuses ka majutusasutused. Mõni aeg tagasi tähendas jaanipäev hoopis pikaajaliste traditsioonide järgimist ning teatud tavade ja kommete järgi talitamist. Järgnevalt käsitl...
Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siins...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
