Statistika- teadus massnähtuste kvantitatiivse uurimise meetoditest. Teadus info kogumisest, esitamisest, organiseerimisest, analüüsimisest ja kokkuvõtust, nii, et andmed oleksid kergesti tõlgendavad. Jaguneb oma olemuselt: kirjeldav statistika, järeldav statistika. Statistiline vaatlus- info hankimine, kirjeldav statistika- info ülevaatlik esitamine, tõenäosusteooria- tulevikuga seonduv ebakindluse kirjeldamine, prognoosimine, statistiline otsuste teooria- otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistilin...
Füüsika KT optika 1. Mis on seaduspärasus? 2. Mis on seadus? 3. Mis muutub valguse üleminekul ühest keskkonnast teise? 4. Murdumisseadus def, valem, tähis. 5. Mis on dispersioon? 6. Mis on lääts? 7. Kuidas lääts jaguneb? 8. Läätse omadused. 9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. 7. Läätsed jagunevad kumer läätsedeks ja nõgusläätsedeks. 8. K...
Kvantitaiivne tunnus (arvtunnus) on tunnus , mille väärtused on arvud (nt. Pikkus, kaal, rahvaarv, keskmine hinne) Kvalitatiivne tunnus on tunnus, mille väärtused ei ole arvud ( juustevärv, perekonnaseis, rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeld...
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
1. Füüsikalised ja keemilised nähtused: Füüsiklised nähtused on ainetega toimuvad muutused, mille käigus ained jäävad samaks. · Peenestusastme suurenemine · Aregaatoleku muutus · Aine ruumala muutus temperatuuri või rõhu muutumisel Keemilised nähtused : ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. · Metallide (raua) roostetamine · Aine põlemine · Piima hapnemine · Vesiniku või kütuse plahvatus 2. Keemiline reaktsioon: Keemilise nähtuse aluseks on keemiline reaktsioon, nt raua roostetamine kui keemilise nähtuse olemuseks on raua reaktsioon õhuhapnikuga; kõdunemise baasika on aga orgaanilise aine lagunemisraktsioon jne. Peamised tunnused: · Värvuse muutus · Sademe teke või kadumine · Lõhna muutus · Gaasi eraldumine · Soojusefekt · Valgusefekt Teatud keemiliste reaktsioonide toimumiseks on vaja anda lisaenergiat valgusenergia, valguse, kuumutamise süütamise vms kujul. ...
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust olu...
Elektrimootor-põhineb vooluga juhtme ja MV vastastikmõjust. Tekitab el. voolu. Selleks et raam pöörleks, muudetakse voolu suunda iga poole pöörde järel. Pöörleb ainult siis kui raami tasapind on risti MV jj-ga. Mootor kulutab el energ.. Tööt. Mootor muundub el energ, meh energ. Generaator-elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb EV generaatori töö. G-s pannakse mähisega raam MV pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioon. Kulutab meh. energ., annab el. energ. Elektromagnetiline induktsioo tekib, kui juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja- ja lõunapoolsus. Jõujooned-jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, N-S Michael Faraday- leiutas voltmeetri, rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. H...
Arutlemine Arutlemine on väidete ja seisukohtade esitamine, põhjendamine ja järelduste tegemine. Arutleva kirjandi eesmärgiks on käsitleda ühiskondliku elu probleeme, panna lugejaid mõtlema ja kaasa elama. Arutlev kirjand = väited, argumendid: Sissejuhatus Põhiosa, mis koosneb mitmest alaosast Kokkuvõte Arutlemisel sobib kasutada: · Võrdlemist (tuntud nähtuse kõrvutamine tundmatuga) · Vastandamist (ei-jah; hea-halb) · Analüüsi (nähtuse jagamine üksikosades) · Põhjuste ja seoste nägemist (miks? Küsimused) · Näidete toomist (faktid, statistika, juhtumid, elust, kirjandusest) Nõuanded arutleva kirjandi ettevalmistamiseks: Vali teema, koonda mõttet Märgi märksõnu, kasutades kõiki mõtteid mis pähe tulevad Süstematiseeri kogutud materjal, tee valik Püstita teemast lähtuv põhiprobleem ja peamõte Vastused põhiprobleemile olgu lõikude tuumaks Paiguta lõigud loogil...
Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsiooni...
1. Üldistamine ( 2 ); analüüs ( 2 ); küsitlus ( 1 ); vaatlus ( 1); valemid ( 3); eksperiment ( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke tea...
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraal...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
FOOBIAD Mis on foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus jne. Levinuimad foobiad Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, buss...
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel...
Mikro- ja makroökonoomika 1. Mida uurib mikroökonoomika? Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saad...
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must musta mustem; kõva kõva kõvem; nõ...
Arutleva kirjandi kirjutamine 1. Sissejuhatus Eesmärgid: - püstitada põhieesmärk või -tees; - juhatada lugeja teemasse; - luua sobiv meeleolu; - luua lugejaga usalduslik side; Tüübid: - huvilugu - esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum. Enda seostuvus või kogemus teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus. - probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena. - mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse? - tsitaat - tsiteeritakse kellegi asjakohast tsitaati ning seletatakse see oma sõnadega läbi või liigutakse selle abil probleemi poole. - päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse aja...
KIRJUTA SÕNADE TÄHENDUSED Edastama edasi andma, edasi toimetama. Signaale, teateid, andmeid informatsiooni edastama. Edendama edasi arendama, soodustama. Näiteks, Vanasti usuti, et vastlaliug edendab linakasvu. Edestama kellestki või millestki ette jõudma, ees olema, paremaid tulemusi saavutama. Eestindama eesti keelde tõlkima Eestistama eestipäraseks tegema, eestipärastama. Enamik suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid jne.. Enamus arvuline ülekaal. Absoluutne, suhteline, valdav enamus. Enne varem, varemalt. Ennem varasem, ennemini. Näiteks, Kes ennem jaole sai, see võttis. Ennistama endisse seisukorda seadma, restaureerima. Hüve see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis. Hüvis inimeste tarbeid rahuldav vara või teenus. Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajalin...
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised arit...
Difraktsioon ja interferents ning nende rakendusalad Difraktsioon ja interferents on iseloomustavad mõlemad lainete liikumist, kuid teevad seda erinevalt. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks aga nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). Kõige lihtsam on mõlema nähtuse puhul näiteid tuua seonduvalt veega. Kui difraktsiooni puhul jõuavad veelained vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda, siis interferentsi võib vaadelda näiteks visatates tiiki samaaegselt kaks kivi: kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks. Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toi...
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda. b) Meie teadmistes on lünki. c) Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni. d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist. e) Autoriteedid võivad eksida. 2. Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste. ...
Rahvastik ja asustus 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine.Rahvastiku paiknemine Kui inimesed elasid küttimisest ja korilusest ,püsis maailma rahvaarv enam-vähem muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahv...
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
Täht Nimi Ühik Lühend R Takistus 1 oom 1 U Pinge 1 volt 1V I Voolutugevus 1 amper 1A q Laeng 1 kulon 1C t Aeg 1 sekund 1s A Töö 1 dzaul 1J Füüsikaline suurus on mingi nähtuse või objekti mõiste, millel on nimi, on mõõdetav ja on valem.
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte lähtuda olemasolevatest teooriatest ning mõtet tuleb ise kogu aeg suunata, mitte loota, et asjade sisu niisama mõistetakse. Olen sellega nõus aga samas ka mitte. Kui on olemas piisavalt usaldusväärsed allikad mingi nähtuse uurimisest siis ei pea neid otsast peale hakkama uurima,see oleks lihtsalt aja raiskamine. Meie ajal on uurimisi päris põhjalikult...
Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine, tegelikust tasakaalutuse ohtlikumana. ja/või sellis...
ELEKTER JA MAGNETISM Sissejuhatus Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) ...
TALLINNA ÜLIKOOL UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narr...
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (d...
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähist...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant.
Kuidas hirmuga toime tulla? Mis on hirm? Tavaliselt hirm on tundmus, mis tekib inimese turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. On olemas ka haiguslik hirm, ehk foobia, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas hirm väljendub? Psüühilised sümptomid: - kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus - keskendumisraskused Füüsilised sümptomid: - higistamine - suukuivsus - värisemine, vappumine - hingamisraskused - südame kloppimine Kuidas hirmuga toime tulla? Hirmuga toime tulemiseks on erinevaid variante: - Juhi tähelepanu hirmu tekitavatelt mõtetelt kõrvale - Astu hirmu tekitavale olukorrale vastu - Tee hingamisharjutusi
Definitsoonid Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteriist- etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut FENOMENOLOOGIA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS ..................................................................................... 4 Uurimuse olemus.................................................................................................................... 5 Andmete kogumine ................................................................................................................ 6 Andmete analüüs .................................................................................................................... 6 Uurimuse usaldusväärsus ....................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ...........................
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
FÜÜSIKA relatiivsusteooria 1. Sõnasta absoluutkiiruse printsiip. Selgita, mida see tähendab, mida tähendab printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. PRINTSIIP üldkehtiv põhimõte 2. Sõnasta massi mõiste definitsioon kaasaegse füüsika tähenduses. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: · mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle...
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tu...
KINEMAATIKA MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE liikuva keha asukoha arvutamine ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE lihtsam liikumine FÜÜSIKA MUDEL nähtuse/keha lihtsustatud käsitlus KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Kiirus on vektoriaalne suurus. Ühtlase liikumise kiirus on jääv. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. KESKMINE KIIRUS kogu teepikkuse ja kogu liikumise aja suhe HETKKIIRUS keha kiirus kindlal ajahetke Ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju. Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv. KIIRENDUS kiiruse muutumise kiirus Mitteühtlaselt liikumisel võib liikumise suund muutuda vastupidiseks. Vaba langemise kiirus g=9,8m/s Vaba langemise korral on kõikidel kehadel ühesugune kiirendus. Muutuvat liikumist iseloomustab keskmine kiirus ja hetkkiirus. Nihe ja kiirus on ühtlasel...
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles Holst, kes leidis, et veeldatud heeliumisse (temperatuur 4 K ehk 269 °C) paigutatud elavhõbeda elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks. Pahandanud doktorandiga täiesti ebausutavate tulemuste pärast, istus juhendaja ise aparaatide taha ning tema hämmast...
Armastus Mari-Liis Mürk Mp10 Võrumaa kutsehariduskeskus Mis on armastus? Armastus on sügav, püsiv ja kõikehaarav positiivne tunne teise inimese, mingi nähtuse, idee või asja vastu Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus) Inimestevaheline armastus Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, abivalmidus ja pühendum...
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
Ruumiandmete sisestamine ? (1) Milliseid töövahendeid kasutasid, et suurendada tööaknasse oma kodukooli asula? Kirjuta vastusesse inglise keelne nimi. Touch zoom and pan. ? (2) Millised oleksid seega eeltingimused (lisaks sellele, et Sul on olemas arvuti), et saaksid WMS teenust kasutada? Mujal serveris peavad olemas olema rasterandmed. ? (3) Kumb on 1:20 000 mõõtkavast suurem mõõtkava, kas 1: 25 000 või 1:15 000? Miks? 1:15 000 on suurem, sest seal on pikkust vähem vähendatud. ? (4) Kas lennukilt tehtud pildid on primaarsed või sekundaarsed andmed? Sekundaarsed ? (5) Millise geomeetriatüübiga (punkti, joone, pinnaga) sa need objektide oma kaardile digiksid? Pinnaga ? (6) Miks peame looma mõlema nähtuse jaoks uued andmekihid, kuigi majade kiht oli meil juba olemas? Et oleks paremini eristatav ja saaks muuta ning valida kihte. ? (7) Miks on vaja seda (Nupp > klõps kihihalduris nimel piir) teha? Et sa...
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse ag...
KIRJELDAVAD STATISTIKUD INTERVALLITUD REAS Kirjeldav statistika on numbriliste andmete organiseerimine ja summeerimine, see on vajalik andmeanallüüsi esimesel etapil. Valimit kirjeldatakse, kuid üldistusi ei laiendata üldkogumile. Kirjeldav statistika annab järgmist informatsiooni: uuritava tunnuse väärtuste vahemik tunnuse kõige tüüpilisemad väärtused tunnuse varieeruvus Lisaks aitab kirjeldav statistika sõnastada hüpoteese ning tõlgendada uurimistulemusi. Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust kes...
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võits...
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal e...