Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Austatud kuulajad! Täna räägin natuke nutiseadmetest. Kuidas nad meie elu segavad, ja mis võivad olla tagajärjed kui pidevalt nutiseadmeid kasutada. See on tähtis teema, kuna enamus teismelisi ja väikseid lapsi kasutavad nutiseadmeid meelelahutuseks või niisama internetis surfamiseks ning ei tea mis võib nende tervisega võib juhtuda. Näiteks USA-s kasutab nutitelefone enam kui 60% inimestest ja tahvel arvuteid umbes 42%, see on väga suur arv kuna USA-s elab hetkel 318,9 million inimest. Kindlasti on nutiseadmete kasutajaid maailmas rohkem kui ainult USA-s, ka siin Eestis on suur arv kasutajaid. Aga mis tagajärjed ikkagi selle seadmel on? Esiteks koolis, sa ei suuda enam normaalselt õppida kuna sa pead koguaeg vaatama kas keegi laikis su pilti või komentaari. Räägid sõpradega läbi interneti, küsid mis nad teevad või mis nad pärast kooli teevad. Teiseks tänaval, see on juba ter...
Nutisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased! 21.sajand on nutiajastu. Me oleme harjunud igapäevaselt veetma üpris suure osa oma ajast nutiseadmetes ja see probleem ei puutu ainult noori. Võin näiteks tuua oma enda ema, iga jumala päev pean kuulama monoloogi teemal "nutisõltuvus", samas kui esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probl...
Nutiseadmed meie elus Pidev nutiseadmete kasutamine võib kaasa tuua sõltuvust. Sõltuvushäirega kaasneb sageli ka nartsissism, mida põhjustab teadlaste hinnangul liigne sotsiaalmeedias veedetud aeg. "Nartsissism on negatiivne iseloomujoon ja kui inimene veedab palju aega Facebookis või Twitteris, ilmnevad sagedamini just need iseloomujooned,". Sellega kaasneb tihti ka vähem suhtlemist lähedastega või üldse silmast-silma suhtlemist teiste inimestega. Nutiseadmete sage kasutamine viib õpilaste keskmise hinde alla. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgko...
Aeg Tulevik on miski mille poole igaüks liigub kiirusega kuuskümmend minutit tunnis, mida ta ka ei tee või kus ta ka ei ole. Aeg on miski, mida me ei saa mitte kunagi tagasi, ning mida me oma ajaga teeme on meie igaühe oma otsustada. Mõned inimesed kasutavad oma aega otstarblikult, mõned aga ei oska oma ajaga midagi peale hakata. Kuidas inimesed oma aega kasutavad? Suur osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi peale hakata. Nad istuvad lihtsalt oma nutitelefonides või teleka ees ja ei tee mitte midagi. Tänapäeva inimene veedab umbes 4 aastat oma telefonis. Inimestel ei ole enam elu väljaspool oma nutiseadmeid ja nad ei tea kuidas reaalsuses enam hakkama saada. Samas on ka inimesi kes teevad 24 tunniga väga palju ja jõuavad väga kaugele. Sellised inimesed on väga aktiivsed ...
Sissejuhatus Tänapäeval on tehnoloogia maailmas nii arenenud, et paljudel inimestel on küllalt lihtsalt tagatud juurdepääs arvutile või mõnele muule nutiseadmele. Nutiseadmetega saad sa teha peaaegu kõike: suhelda inimestega, mängida mänge, lugeda uudiseid, tõlkida erinevaid keeli, uurida maakaarte ja bussigraafikuid, ostelda e-poodides... Kõik see tähendab et inimesed muutuvad aina mugavamaks ja laisemaks, sest kõik tuleb kätte väga lihtsalt, tegeledes vaid oma väikese tehnikavidinaga. Sageli jääb just seetõttu füüsiline liikumine lastel ja noortel tagaplaanile. Vähene füüsiline aktiivsus on aga üheks peamiseks põhjuseks kolesteroolitaseme tõusule, südame-ja veresoonkonna haigustele, kõrgenenud vererõhule, diabeedile ning teistelegi tuntud haigustele. Sihipärane kehaline aktiivsus arendab erinevaid kehalisi võimeid, mida läheb igaühel kindlasti tulevikus vaja. Füüsiline liikumine hoiab ...
Nutiühiskonna head ja vead Tänapäeval on nutiseadmed kujunendud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühiskond on muutunud nii sõltuvaks nutiseadmetest, et nende eemaldamisel valitseks arvatavasti totaalne kaos. Nuti seadmed on meil taskus, kodus, autos, igal pool meie ümber. Tänapäeva noortele on nutitelefon nagu kehaosa ja selle kasutamine tuleb täiesti loomulikult. Näiteks kui palutakse õpilasel tõlkida mõni sõna ei haara üksgi õpilane kohe sõnastikku vaid võtab telefonist lahti oma lemmik tõlkimis programmi. Kui ema küsib kuidas sõbral läheb haaratakse lihtsalt telefon ja küsitakse Facebooki kaudu järgi. Nuti seadmed teevad kõik kiireks ja mugavaks. Pidev interneti ühendus annab meile ligi pääsu piiramatutele teadmistele peaaegu hetkeliselt, muidugi, kui levi on... ja akut... ja internetipakett. See annab meile võimaluse olla koguaeg ühenduses oma perekonna ja sõpradega, saada infot erinevate ürituste kohta, juhiseid punkti...
Klienditeeninduse alused Standardid lennunduse valdkonnas • Organisatsioon: The Port Authority of New York & New Jersey • Kellele: Töötajatele • Miks: Kvaliteetne klienditeenindus Käitumine/hoiak • Tervitus sõbralikult ja professionaalselt • Viisakas sõnavara ja rahulik suhtlusviis • Silmside ja naeratus • Sõbralik ja abivalmis • Selge suhtlus • Kliendi rahulolu kõige tähtsam Käitumine/hoiak • Keskendumine kliendile ja tööle • Keelatud söömine/joomine/suitsetamine/nätsu närimine töö ajal • Keelatud magamine töö ajal • Keelatud isiklikud nutiseadmeid Väljanägemine • Hoolitsetud, puhas, professionaalne väljanägemine • Sobivad ehted • Sobilikud jalanõud • Puhas ja korralik vormiriietus • Nähtaval kohal nimesilt ja/või ametlik identifikatsioon • Päikseprille võib kanda vaid väljas, päevasel ajal ning mitte klientidega suheldes Informeeritus • Võimelised juhiseid andma • Selged ja arusaa...
Milles ja kus ma näen Eesti edukust? Maailmas on 193 erinevat omaette riiki. Muidugi see arv muutub aeg-ajalt. Mõned riigid on rohkem edukamad kui teised, aga ka see muutub koguaeg. Eesti pole just suur riik, kuid siiski minu isamaa. See asub Läänemere ääres. Eestist põhjas on Rootsi, lõunas Läti ja idas Venemaa. Eestis elab umbkaudu 1,3 miljonit inimest, mis on väga vähe ning mis veel hullem, see arv aina kahaneb. Kui suurriikidega võrrelda, siis pole Eesti just väga edukas. Oleneb muidugi millest jutt käib. Edukusest saab ju rääkida mitmel erineval teemal. Näiteks: sport, majandus, tehnoloogia, jne. Kui aga võrrelda Eestit samasuurte riikidega, siis võib öelda, et Eesti on päris heal järjel. Noh, võtame ette siis Balti riigid. Nendeks on: Eesti, Läti ja Leedu. Suuruselt on Eesti nendest kõige väiksem, kuid me oleme siiski nendest edukamad. See tähendab, et alati ei tähenda riigi s...
Õnnelik lapsepõlv Maailmas sünnib iga päev sadu tuhandeid lapsi. Ei ole võimalik valida, kuhu riiki nad sünnivad või mis rahvusest nad on ning millised on nende vanemad. Igas olukorras tuleb hakkama saada. On õnn, kui laps sünnib riiki, kus laste õigusi austatakse, nende heaolu kaitstakse, et nende elus ei ole hirmu ega puudust ning kus neil on võimalik üles kasvada rahus. On ju riike, kus peavad inimesed igapäevase vee ja toidu eest võitlema, pole kodu ega puhtaid riideid. See kõik muudab lapsepõlve kurvaks ja õnnetuks. Suurim õnn on aga see, kui laps sünnib perekonda, kuhu ta on oodatud, kus tema eest hoolitsetakse ja teda armastatakse, vaatamata võib olla isegi mitte kõige parematele võimalustele. Minu meelest ongi just hooliv ja kokkuhoidev pere see, mis muudab lapsepõlve õnnelikuks. Õnn ei ole alati kõik asjad, mis meid ümbritsevad, vaid siiski inimesed. Tihti tunnevad lapsed aga ennast õnnetuna, kui n...
Nutiseadmete mõju Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja, täna räägin teile, kuidas mõjutavad nutiseadmed meie elu nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Elame infoajastul, mil uudised ning informatsioon voolavad sisse uksest ja aknast. Interneti kaudu leiame kiirelt vastused oma küsimustele, telerist saame ilma pingutuseta teada päeva tähtsaimad uudised ning netilehtedest leiame päevakohast infot veelgi kiiremini. See kõik oleks sajand tagasi võtnud päevi, nädalaid või isegi kuid. Tänu internetile saame hoida pidevat kontakti sõprade ja tuttavatega teiselpool piiri ning tutvuda uute inimestega. Erinevate väliselanikega suheldes aitame maailma muuta mõistvamaks, näidates ja tutvustades eri riikide kultuuri. Välisriigi elukeskkonna ning harjumustega võib tutvuda arvutiekraani tagant ka inimene, kellel ei ole võimalik kaugele reisida. Kuid vaatamata kiirele infolevikule, on meie ...
Kirjand küberkaitse Tänapäeval on palju inimesi kes kasutavad internetti ja arvutit. Ka mina kasutan arvutit kui ka internetti, see on täiesti normaalne. Järgnevates lõikudes ma seletan kuidas ma kasutan arvutit, varundan enda andmeid ning käin internetis. Enamasti interneti kasutamisel, ma kasutan kas Chrome browserit või Tor browserit, Chrome’i turvalistematel veebilehtedel käimiseks(Facebook, Gmail, Youtube) ning ka Tor browserit internetis üleüldiselt käimiseks, kuna see on turvaline browser nii kahtlastel lehtedel käimiseks, raske jälgida ning kaitseb minu privaatsust, seetõttu arvan et mind pole nii kergesti võimalik internetis jälgida. Sellest kursusest olen õppinud jälgima, et lehel oleks kindlasti `https’ URL-i sees ning jälginud, et leht ei küsiks õiguseid(kaamera, asukoht jm). Kasutan ka Nortoni viirusetõrjet, olen proovinud ka AVG ja Kapersky viirusetõrjeid, kuid mulle on kõige sobiv...
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaj...
LAPS JA TEMA KASVUKESKKOND TEHNOLOOGILISES TSIVILISATSIOONIS. Võiksin öelda, et mul on vedanud, olin see põlvkond kes veel vaevu pääses hüppelisest tehnoloogilisest arengust lapsepõlveeas. Enda lapsepõlve mäletan kuidagi helgeliselt kraavides kolades ja puuotsas turnides. Leian, et praegustel lastel on täiesti teistsugune elu. Aeg on edasi läinud ja ühiskond on muutunud ning samuti ka laste elu. Pean oluliseks ühiskonnal ajaga kaasas käia ja muutuste suhtes olla positiivselt meelestatud. Praeguseks hetkeks on juba igal lapsel kes käib lasteaia viimases rühmas telefon, kas just nutitelefon aga ikkagi telefon. Kohati mulle tundub, et mõni vähe jõukam lapsevanem püüab lapsele võimalikut uue ja võimsa nutitelefoniga oma üleolekut ja positsiooni näidata. Telefon on kindlasti väga praktiline asi turvalisuse aspektis ja lapsevanem saab telefoni soetades lapsele kindlasti rohkem kindlustunnet. Kui ma praegu iseennast või oma kursusek...
Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris Logistikasektor on pidevalt arenev. Seega tekib vajadus, et inimesed käiksid selle ajaga kaasas ning saaksid vastavaid koolitusi ning teadmisi. Paljud autojuhid on kõrgemas eas ning uuendustega kaasatulemine ei pruugi olla nende jaoks sobilik. Turul juhivad suurettevõtted ning väiksemate firmade võimalused kahanevad selle arvelt. Autojuhtide tööelu ja tegemised sõltuvad paljuski turust ning sellest palju tööd on. Kuna puutun ise kokku autojuhtidega perekonnas, on mul aimu, milline on ühe kaugsõidu autojuhi ning Eesti siseseid sõite tegeva autojuhi elu. Nende kahe autojuhi elud ning töökoormused on vägagi erinevad. Ma arvan, et antud teema on logistikasektoris väga oluline, sest kui puuduvad autojuhid, puudub ka võimalus kaupa korrektselt ning soovipäraselt transportida. Kuna tehnoloogia on kiirelt arenev siis on vaja ka tööjõudu, kes suudaks sellega kaasa minna. Vanemas...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE Referaat eesti keeles Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1.SILM JA NÄGEMINE........................................................................................ 4 1.1.Silma ehitus........................................................................................... 4 1.2.Nägemine............................................................................................... 5 2.NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE................................................................6 ...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Rigden Aunapuu KOHANDUV DISAIN ehk RESPONSIVE DESIGN Referaat IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid Tallinn 2016 SISUKORD 1. KOHANDUVA DISAINI RAAMISTIKUD ...................................................................................... 4 1.1 Bootstrap raamistik .................................................................................................... 5 2. KOHANDUVA VEEBIDISAINI AJALUGU ..................................................................................... 6 3. KOHANDUV VEEBIDISAIN SEADMETEL .................................................................................... 7 4. KOHANDUVA VEEBIDISAINI ALTERNATIIV ............................................................................... 9 KOKKUVÕTE ...........................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. ...
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik...
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
