Nurklihvija Nurklihvija kohta täpsemalt Rahvakeelne nim. relakas. Kasutatakse erinevate materjalide lõikamiseks. Nurklihvijad erinevate suurustega Kettad erinevate suurustega. Erinevad kujud Erinevad Kettad Lihvkettad Lõikekettad Erinev elektri toide Akutoide Juhtme toide Kuidas ketast vahetada 1) keerad mutri lahti 2) võtad paned teise ketta 3) Keerad mutri kinni Nurklihvija ohutus Kasuta prille Ära koorma masinat Riietu õigesti kasutatud andmed http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-vibratsiooni-vahendav-k ulgkaepida-super-flange-avt https://osta-ee.postimees.ee/nurklihvija-kettad-3tk-125mm-x-6mm-61017992.html http://www.elektrimaterjalid.ee/tööriistad-tööriided/puurid-augusaed-lõikekettad-metalli-jaok s/lõikeketas-makita-metall-125x1x22-2.html http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-...
Tööpingid Karlo Leok 8.C 2015 Rihthöövel • 1. Puuklots • 2. Höövlivõlli kinnitus • 3. Lüliti • 4.Höövlilaua kaalu reguleerija • 5. Toetuspind • 6. Kaitsevõre Rihthöövel • Kasutus: Rihthöövelpinki kasutatakse puidu hööveldamiseks ja silumiseks. • Ohutus: 1. Kanna nõuetekohast tööriietust – põll, kaitsekindad, kaitseprillid või -mask. Vajadusel ka kõrvaklappe. 2. Seisa hööveldamise ajal noavõlli lähedal, ära vii ettenihke ajal kätt üle pöörleva noavõlli. 3. Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. 4. Ära lahku töötava höövelpingi juurest. 5. Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Ketassaepink Ketassaepink • Kasutus: Kasutatakse puidu lõikamisel. Käsi ketassaega lõigatakse käsitsi(sellel puuduvad liikuv laud ja jaotusplaat). • Ohutus: 1. Kanna nõuetek...
Tööpingid Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 8.A 2015 Sisukord • Höövelpink • Paksuspink • Ketassaepink • Puidufreespink • Nurklihvija • Metallitreipink Höövelpink • Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel ehk hööveldamisel. • Tavaliselt kasutatakse Höövelpinki puidu hööveldamisel. • Ohtutks töötamiseks kanna kaitseriietust- põll, kaitsekindad ja kaitseprillid või- mask. • Põhimõtteliselt koosneb ta kahest paralleelsest lauast, liigutatavast tarast mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest mida juhib elektrimootor.Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. • Pind mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevoolu(infeed) laua peale, äär vastu tara, mis hoiab deitaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Reegleid höövelpingi kasutamiseks ...
Tartu Kutsehariduskeskus Jaanus Mägila Elektrilised töö riistad Iseseisva töö Juhendaja : Tartu 2010-09-30 SISUKORD 1.Nurklihvijad 2.Saed 3.Akutrellid 4.Freesid NURKLIHVIJAD Metabo nurklihvija Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg ...
Esitlus tööpinkidest IMRE SAKS 8.B Höövelpink ehk rihthöövel Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Kasutamisel tuleks kanda kindaid ja prille Pilt rihthöövlist Paksuspink Paksuspink on väga sarnane rihthöövlile. Erinevus on, et see töötab automaatselt ja lõikab ülalt, mitte alt. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõudeid. Paksuspingi lihtsustatud ehitus: Erinevad paksuspingid Ketassaepink Ketassaepink, formaatsaag ja käsiketassaag toimivad kõik ketta kujulise saega. Ketassaepink ja formaatsaag on paiksed töövahendid. Käsiketassaag on väiksem ja käes hoitav ning see on ebatäpsem. Formaatsael on juhtsiinid, mis aitavad lõigata 90° nurga all. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõud...
Tööpinkide esitlus Höövelpink - rihthöövel Höövelpink Paksuspink Paksuspink Ketassaepink Ketassaepink Puidufreespink Puidufreespink Nurklihvija Nurklihvija Metalltreipink Metalltreipink Mootor Spindel Kasutatud allikad
Tööpingid Metall treipink Metall treipingiga kasutatakse metalli treimisel Treimisel antakse toorikule pöörlev liikumine ja ettenihe teral Metall treipingi osad on säng, tagumine tsenterpukk, esimene tsenterpukk, spindel, alumine kelk, ülemine kelk, kiiruskast, jahutus toru ja mootor. Metall treipink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Höövelpink Höövelpinki kasutatakse materjali pinna silumiseks Puidu höövelpingis kasutatakse lõikevahendina pöörlevat silindrilist noavõlli Ühekorraga saab võtta kuni 3mm Hööveldades peab alati hööveldataval esemel olema nõgus pool all Höövelpink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tööõnnetuse uurimine Riski- ja ohutusõpetus Koostaja: Joonas Hallikas Juhendaja: Sigrid Kalle Tallinn 2014 Sisukord Õnnetusjuhtumi kirjeldus ........................................................................................................... 3 Õnnetusjuhtumi toimumise tõenäosust suurendanud tegrid ....................................................... 3 Õnnetuse vältimine ..................................................................................................................... 3 Vastutus ...................................................................................................................................... 4 Võrkdiagramm ........................................................................................................................... 4 Õnnetusjuhtumi raport...........................
MINU ISIKLIK PLEKKSEPA TÖÖRIISTAKAST Andri Põldsepp Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 VASARAD (HAAMRID) Pleki õgvendamiseks kasutame plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalisest lukksepa vasarast oma „keerulisema“ kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindade töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Vastavalt töödeldava pinna kujule, asukohale ja õgvendamise suunale tuleb teha valik erinevate vasarate seast. Erinevast materjalist vasaratel on ka veidi Terasest plekksepa vasarad erinevad omadused ja kasutusotstarve. VASARAD (HAAMRID) ...
MINU GARAAZ Tungraud 62.- akulaadija-starter 240.- tasakaalustuspink 3780.- garaazhikraana 1T 189.- Kuumaõhuföön 113.- 2-post tõstuk 4T 5028.- Akutrell 175 .- Nurklihvija 119.- Vanaõli vaakumkoguja 671.- Löökmutrikeeraja 79.- Kogu maksumus: 10456 .- Kliendid on rikkad ja vaesed mõlemad, kuna teenused on soodsate hindade eest. Autosid remonditakse ainult saksa autosid nt: Bmw, Audi, Opel, Volkswagen, Mercedes-Benz. Tulevikuplaanideks on täiustada töökoda ja rakendada suuremaid sissetulekuid toovat töid.
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, ...
MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Tööõnnetuse Uurimine TMT-3820 Üliõpilane: Oliver Saare (allkiri) Juhendaja: Sigrid Kalle (allkiri) Tallinn, 2014.a. 1. SISUKORD SISUKORD 2 ÕNNETUSJUHTUMI JA SELLELE EELNENUDASJADEOLUDE ÜLDINE KIRJELDUS 3 ÕNNETUSJUHTUMI TOIMUMISE TÕENÄOSUST SUURENDANUD TEGURID 4 ÕNNETUSE VÄLTIMINE 5 VASTUTUS 6 RAPORT 7 LISA KÜSIMUSTE VASTUSED 9 KOKKUVÕTE ...
Jaanus Mitt Elektrilised tööriistad Lintsaag (bandsaw) Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. Tikksaag (stigsag) Tikksaag on elektriline käsitööriist puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage seal piisav valgustus. Ketasfrees (disc cutter) Ketasfreesidon ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvi...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinateremondi osakond Andre Altosaar LUKKSEPA TÖÖD Iseseisevtöö Juhendajad Üllar Kivi, Indrek Einasto Tartu 2015 Sissejuhatus Töö ülesanneteks on tuua näiteid elektrilistest ja pneumaatilistest seadmetest või tööriistadest mida kasutatakse tänapäevases autoremondi töökojas. Ning panna kokku loetelu lukkseppa tööriistadest, seadmetest ning isikukaitsevahenditest, mida te kasutaksite sõiduauto esi- ja tagapidurivoolikute vahetamisel.Lisaks kirjeldades üksikasjalikult keskkonna- ja tööohutusnõudeid arvestades tööprotsessi järjekorda algusest lõpuni. Elektrilised seadmed Elektridrell- Kasutatakse aukude puurimiseks Nurklihvija (relakas)- Kasutatakse metalli lõikamiseks, metalli lihvimiseks Elektrilised plekikäärid- Kasutatakse teraspleki lõikamiseks Tal dlihv...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
TÖÖPINGID Tallinna Reaalkool 2015 RIHTHÖÖVEL • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu pinna silumiseks (tooriku pinna ettevalmistamine edasiseks töötluseks) • Detail sirgelt käsitsi üle etteandmislaua Tööohutusnõuded • Käsi lõikeploki katte alla asetada ei tohi • Mitte tõmmata töödetaili tagasi üle kaitseta lõikeploki • Hööveldada detaili kogupikkuses ja pärikiudu (kui võimalik) • Paksem ots ees, õõnsus all Ülemine juhtpaneel Töölaud Lõikeploki kate Laastupaksuse reguleerimine 4 teraga Kere noavõll PAKSUSPINK • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu töötlemine vajalikku paksusesse • Etteanne toimub et...
Tööpingid ja töövahendid Höövelpink Höövelpink on paikne höövelmasin. Höövelpinki kasutatakse materjalide pinna silumiseks ehk hööveldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel. Höövelpingid jaotatakse kahte rühma: puiduhöövelpingid ja metallihöövlid. Puiduhöövelpink Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspind- või pinnad. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pe...
SISUKORD PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Pneumaatilised tööriistad PIDURIVOOLIKUTE VAHETAMINE TÖÖVAHENDID KASUTATUD ALLIKAD 1 PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Elektrilisteks tööriistadeks nimetatakse tööriistu, mille elektriallikana kasutatakse elektrimootorit. Elektrilised tööriistad on kerged, mugavad ja kiirendavad oluliselt tööd, mistõttu kasutatakse neid tihti. Elektrilised tööriistad ei talu ülekoormuseid ja niiskust ning nende kasutamisel tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Mõningatel töödel on elektrilised tööriistad asendamatud. Põhilised elektrilised käsitööriistad: Nurklihvijat ehk ketaslõikurit kasutatakse lihvimiseks ja metalli lõikamiseks. Elektritrelli kasutatakse aukude puurimiseks. Elektrilised plekikäärid lihtsustavad pleki lõikamist. Taldli...
Essee plasmalõikur Plasmalõikureid võib laias laastus jagada kaheks erinevaks grupiks. Üks grupp kasutab lõikamiseks täiesti tavalist suruõhku ning teine grupp gaasi. Gaasi kasutavad plasmalõikurid on mõeldud eranditult rasketööstusesse CNC pinkidesse. Plasmalõikur on oma tööpõhimõttelt tegelikult üpris lihtne seade. Täiesti tavalise kompressoriga tekitatakse täiesti tavaline suruõhk, millest osa ioniseeritakse, osa mitte. Ioniseeritud suruõhk muutub ääretult kuumaks plasmaks, mis teebki kogu lõikamistöö, ioniseerimata õhust luuakse ,,gaasikeskkond" plasmajoa ümber. Elektrienergia abil ioniseeritud gaaside kaudu loob see protseduur koondatud kiirevihu, mis oma kõrge soojusenergia ning plasmagaasi kineetilise energia toel töödeldavat toorikut sulatab ja sulaaine lõikevahest välja tõrjub. Koondatud plasmakiir võimaldab ülitäpseid lõiketulemusi. Selle...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1.1 Asukoha ja suuruse valik.................................................................................................4 1.2 Plaanitava tegevuse visioon.................................
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Marko Mõttus Keevitamine. Iseseisevtöö Juhendaja:Üllar Kivi Tartu 2012 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võ...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioo...
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ...
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
Olustvere Teenindus ja Majandus kool Elektrikeevitus sulava elektroodiga (Referaat) Autor: Janno Kolk Juhendaja: Heino Kannel Olustvere 2016 1 Sisukord 1. sissejuhatus...............................................................................................................2 2. Elektrikeevitus.......................................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Ke...
Aivar Johanson Elektrikeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Elektrikeevitus 3 Kaitsevahendid 4 Keevisliidete tüübid 5 Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed ...
Põltsamaa Ametikool Keevitamise alused A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. Elektrikeevitus............................................................................................................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7....
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus eriala PM I B Otmar Liiver KEEVITAMINE Materjaliõpetuse referaat Olustvere 2013 Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumi...
Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
