Minu isiklikud säästmis- ja investeerimisvalikud Kui ma saaksin valida omale viisi, kuidas oma raha säästa ja investeerida, oleks minu esimeseks valikuks tähtajaline hoius. Seda sellepärast, et raha hoiustamine on minu arvates kõige lihtsam viis teenida tulu ja tähtajaline hoius on ka küllaltki riskivaba, mis mulle väga meeldib. Tähtajalise hoiuse miinus on muidugi see, et hoiuse ajal ei saa raha juurde panna ega ära võtta ja hoiuse katkestamisel tulusid ei saa. Näiteks Hansapanga aastase hoiuse intressimäär on 5,30% (5,35% kui hoiusumma on suurem kui 500 000 EEK), kuid SEB Ühispangal kõigub aastane intressimäär 5,35% ja 5,50% vahel (mida suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim riskiks tähtajalisel hoiusel on panga võimalik pankrotistumine, kuid hetke seisuga ei tohiks üheski pangas s...
Milliseks kujuneb Eesti koolisüsteemi läbinud nooruk? Iga nooruk peab Eesti Vabariigi seaduste kohaselt käima põhikoolis ja omal valikul on tal võimalus jätkata õppimist gümnaasiumis, kutsehariduskeskuses või ülikoolis. Paljud noorukid on alustanud oma hariduse omandamist juba lasteaias. Igal pool on nad omandanud uusi teadmisi ja kogemusi, mis on neid mingil moel mõjutanud ja muutnud. Milliseks kujuned ikkagi koolisüsteemi läbinud nooruk? Kui laps käib enne kooli minekut lasteaias, siis õpib ta juba varakult arvestama end ümbritsevate inimestega. Mida varem õpib laps korrektselt käituma, seda lihtsam on tal edaspidises elus läbi lüüa, kuna ta on õppinud algusest peale viisakalt käituma. Lasteaias käivad lapsed on just sellises eas, mil nad õpivad maailma avastama ja nad jäljendavad teineteist, et areneda. Selleks ongi oluline, et neid kõiki koos suunatakse õigele teele. Paljud lapsed, kes ei käi lasteai...
Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk Viimase kümne aastaga on tehnoloogia eriliselt suure kiirusega arenenud. See on toonud kaasa igasuguseid uusi ja huvitavaid tehnilisi seadmeid. Paljud nendest on väga ahvatlevad ja pakuvad üha enam uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Kuid mida selline kiire tehnoloogia areng endaga kaasa toob? Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda ...
Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstrua...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3 · Kognitiivne areng noorukieas........................................4 · Kas noorukiiga on kriis?................................................5 · Kuidas kriisi üle elada...................................................6 · Kokkuvõte.....................................................................7 · Kasutatud kirjandus.......................................................8 ...
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng......................................
Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk Viimase kümne aastaga on tehnoloogia eriliselt suure kiirusega arenenud. See on toonud kaasa igasuguseid uusi ja huvitavaid tehnilisi seadmeid. Paljud nendest on väga ahvatlevad ja pakuvad üha enam uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Kuid mida selline kiire tehnoloogia areng endaga kaasa toob? Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda ...
¤ Primaarsed sugutunnused-esmased sugutunnused on suguküpsuse märgid, mis on seotud inimese võimega saada järglasi ¤ Sekundaarsed sugutunnused-teisesed sugutunnused on suguküpsuse märgid mis ei ole otseselt seotudinimese võimega saada järglasi ¤ Keha proportsioonide muutused õlgade ja puusalaiuse suhte muutus: tüdrukutel kitsamad õlad ja laiemad puusad ja poistel kitsamad puusad ja laiemad õlad ¤ murdeiga- eluperiood, mil saavutatakse suguküpsus e. võime sugu jätkata ¤ akselerant- nooruk, kellel algab puberteediperiood tavalisest varem ¤ retardant- nooruk kellel algab puberteet märgatavalt hiljem ¤ Murdeea alguseks loetakse sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist ja perioodi lõpuks nende tunnuste väljaarenemist ¤ Hormoonid- ained mis lähevad väikestes kogustes verre ja kanduvad verega organismis laiali ¤ Intiimne- väga lähedane , usalduslik
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Ä12KÕ Tiina Klemets ESSEE: MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA KESKKONNAS VÄÄRTUSTATUD JA MIKS Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 09.01.13 Tänapäevil õpetatakse välja kümneid või isegi sadu erinevaid spetsialiste, kes aitavad edaspidises elus teineteisel hakkama saada. Levinumate erialade seast võin muidugi julgelt välja tuua insenere, arste, infotehnoloogia spetsialiste, erinevate valdkondade juhte jne. Küll aga ilma juuksurita ning kokata muutub meie maailm tuhmiks ja igavaks. Keda väärtustab eestlaslik keskkond? Ja milline peaks eriala väärtustamine välja nägema? Süvenegem õpilaskotta maailma, kus algab eriala väärtustamine. Võtame ette keskmise Eesti...
Soul muusika AUTOR: ALAN SAKSON JUHENDAJ A: SIIRI VESKIMÄE Tekke •Soul tekkis 1950ndate lõpus, Ameerika Ühendriigis. •Mõiste " Soul “ (inglise keeles ,,hing’’) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. •Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is •1950. aastate lõpust alates on Soul’i areng seotud kahe suure plaadufirma- Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt n...
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Loomingust · Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. · Oma esimesed luuletused a...
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
docstxt/1313525493129285.txt
TALLINNA ÜLIKOOL SLAAVI KEELTE JA KULTUURIDE INSTITUUT Referaat ,,Laste ja noorukite ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused" Autor: Olga Privalova, SKVOM-I Õppejõud: Meeli Roosalu Tallinn 2012 Sisu Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Üldised ülekaalulisuse tunnusjooned lastel ja noorukitel ......................................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ Jekaterina Sei KELA 1 AÜ NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST Referaat Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED.................................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk........................................................................................................... 5 2.2. Eelteismeline poiss............................................................................................................. 6 3.VARAJANE TEISMEIGA...............................................................
Kokkuvõte ,,Noore Wertheri kannatused" Raamat räägib noormehest nimega Werther. Nooruk kohtab ühel peol Charlotte' (edaspidi Lotte) ja Werther armub. Noore mehe õnnetuseks on Lotte juba kihlatud ning nende suhe peab jääma vaid sõpruseks. Werther saab heaks sõbraks ka noore neiu kihlatu Albertiga. Noor Werther kannatab armuvalu all, sest Lotte teda vastu ei armasta. Et leevendada seda tohutut piinlemist, proovib nooruk kätt ametnikuna kodust eemal, kuid ka see ei vähenda valu. Werther suundub tagasi kodukülla Wahlheimi. Noormehe kurvastuseks on selle aja jooksul jõudnud Lotte ning Albert juba abielluda. Tagatipuks palub neiu Wertheril neid enam mitte nii palju külastada. Niimoodi ei suuda noormees enam edasi elada ning laenab Albertilt püssi. Jättes Lotte abikaasale kirja laseb noor Werther ennast maha.
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus. Peamiselt räägivad noored meedias slängide või siis lühenditega (NT:kuule=kle;põhimõtteliselt=pmst jne) nii hakkavad n...
Millal saab noorest täiskasvanu Täiskasvanuks saab inimene, kui ta on valmis iseseisvaks eluks ehk siis nn. on valmis pesast välja lendama. Nooruk saab täiskasvanuks, siis kui ta on iseseisev, kuid teadlik ka oma piirangutest ja oskab vajadusel abi küsida. Ta on teadlik sellest, mida ta tahab ja saab aru, millal on ta valesti käitunud ja on võimeline tundma õigustatud süütunnet. Nooruk on kohuse tundlik ja oskab oma tööd hoida. Täiskasvanlikku käitumist näitab ka see, kui ta oskab töötada nii üksi kui ka koos teistega. Kui mõelda natuke täiskasvamise, kui sõna peale, siis füsioloogiliselt on täiskasvanu see,kes enam ei kasva s.t. ta organism on välja arenenud. Aga me kõik teame, et täiskasvanud inimeseks saamine ei tähenda veel vaimselt täiskasvanuks olemist. 18. või 21. Eluaastane vanus on piirid, kui meile öeldakse, et me oleme täiskasvanud ealiselt ja me peame vastutama enda eest. Eesti Põhiseduse kohas...
·Noor mees autoroolis Kirjand Ei möödu nädalatki, mil meedias ei ilmu uut artiklit mõne raske liiklusõnnetuse kohta, kus sai üks osapooltest surma või raskelt vigastada. Üldjuhul on olnud õnnetuse põhjustajaks nooruk vanuses 18 kuni 25 eluaastat. Mis võib olla selle põhjuseks? Usun, et saame vastuse esitatud küsimusele, kui alustame algusest ehk hetkest, mil nooruk otustab autokooli õppima minna. Olen enam kui veendunud, et iga B- või ükskõik millise muu kategooria lube taotlev nooruk või siis juba eakam kodanik üllatub, kui ta näeb hinda, mis tuleb soovitud kategooria juhtimisõiguse omamise eest väja käia. Arvestada tuleks 400 kuni 700 euroga. Hind on sedavõrd kopsakas, kuna see sisaldab juba Auto registrikeskusega seotud kulusid. Hinnad varieeruvad nii drastiliselt, kuna need sõltuvad linnast ning ka autokoolist, kuhu minnakse tarkust taga nõudma. Üldj...
Karl Ristikivi Karl Ristikivi oli Eesti kirjanik. Karl Ristikivi on kirjutanud nii lasteraamatuid, diloogiaid kui ka ajaloofilosoofilisi sarju. Karl Ristikivi on meie noorema ning keskealisegi põlvkonna kirjandussõpradele tuntud peamiselt nn. Tallinna- triloogiaga, mis ilmus uuesti "Eesti romaanivara" sarjas. Kirjanik ise oli pärit vanalt Läänemaalt, ta sünnikodu endises Paadremaa vallas kuulub nüüd Pärnu rajooni. Ta varasema noorpõlve vahelduvad kasvukohad asusid samuti Läänemaal, mille tõttu viimane kajastub mitmeti ka Tallinna-triloogias. Kuna autor sõjasündmuste keerises 1943. aastal sünnimaalt lahkus, püsisid ta noorusaastate osas mõnedki faktid vaidlusalustena, seda isegi tema sünnikoha suhtes. Ta ema siirdus teenijana tööle Kullamaale Jõeääre külla Kaldapealse tallu, mille omanikuks oli konservatiivne ühiskonnategelane ja Riigikogu liige Tonkmann. Siin töötasid Liiso ja Karl Ristikivi hoolega suve ...
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata? ,,Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24. Lapse väärkohtlemise keeld, mis keelab kasutada füüsilist vägivalda lapse karistamise eesmärgil (Riigiteataja, 2016). See paragraaf või keeld on paljudele vastuoluline, kuna minu arvates paljud arvavad, et kuna neid kasvatati vitsaga siis oleks õige seda teha ka tänapäeval. Paraku on tänapäeva ühiskond teine. Kasvatades last vitsaga tundub see tema jaoks õige ning võib seda rakendada ka tulevikus teiste...
Mikk Narusk 9.c Olen 15-aastane Olen 15-aastane. Poole aasta pärast saan ma 16-aastaseks. 15 on iga, kus toimuvad inimesega muutused nii füüsiliselt kui ka vaimselt. On aeg hakata muutma oma väärtushinnanguid. Muutub suhtumine paljudesse asjadesse, sealhulgas vanematesse ja sõpradesse. Tuleb hakata mõtlema tulevikule, alustades lähemast tulevikust. 15-aastasel teismelisel peaks hakkama tekkima täiskasvanulikum maailmavaade. Otsused mõeldakse rohkem läbi ja küsitakse nõu. Kuna selles eas tehtavad otsused on tähtsad ja võivad mõjutada tulevast elukulgu, tuleks kaaluda erinevaid võimalusi. Sellel ajal tahetakse teha paljud otsused ise ning oma tahtmise ja heaksarvamise järgi, kuid kasulikum on küsida abi vanemalt inimeselt. Kuigi ta ise ei pruugi seda uskuda, vajab ka 15-aastane vanemate ja ka sõprade toetust selle el...
Kust tulevad kriminaalid? Kriminaale leidub igas riigis, kus nad tegutsevad kas üksi või mitmest kurjategijast koosneva grupina. Neid nähtakse kui ühiskonna osa on need, kes teenivad elatist ja ajavad läbi seadusevastase tegevusega. Kuid kust ja kuidas need kriminaalid tulevad? Kriminaali elu saab tihedalt alguse vanematest sünditakse ellu, kus kuritegevus on igapäevane ja elu juurde kuuluv vältimatu osa. Õpitakse juba noorelt, et raha saab kõige kergemini näiteks varastades ja harjutaksegi ära, et nii elu käib. Samuti on ka kriminaalsesse perekonda sündinud lapsel kergem sellise eluviisiga jätkata, sest tutvused on olemas ja ümberkaudsed grupeeringud on neile kergelt saadaval. Kui ei sündita just kriminaalsesse perekonda, siis võib juhtuda nii, et laps kasvab üles vaeses keskkonnas, kus toitu laual igapäevaselt pole ja põhivajadused rahapuuduse tõttu täidetud ei saa. Sel...
Mida soovitaksid teismelisele rasedale - kas abort või sünnitus? Paar aastat tagasi oli väga populaarne saada laps väga noorelt. Polnud ebatavaline nähtus, et 16 aastane nooruk sai lapse, jättes kooli pooleni ja hakanud täisväärtuslikuks emaks. Isegi tehti filme ja seriaale noortest tüdrukutest, kes said 16 aastaselt lapse(,,16 & pregnant'') Tundus isegi, et sai uueks trendiks. Oli populaarne saada nii noorelt laps. Mina olen täielikult selle vastu. 16 aastane teismeline pole üldjuhul valmis last saama. Sellises vanuses teismelised käivad veel koolis ja elavad koos vanematega. Mis elu nad saavad oma lapsele pakkuda? Enamus teismelisi jätab kooli pooleni ja lõpetab lihtöölisena ja elab vaesuses. Mina ei suudaks kunagi elada teadmisega, et ma lasen oma lapsel elada vireluses, kuna sain nii noorelt lapse. Lisaks teismeline on ise veel laps ning ta pole üldjuhul vaimselt valmis saama last endale. Mina olen sellisel juhu...
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
Perekond kõigi ja kõige algus Perekond kujundab inimese elu mingi määral,aga mitte täielikult .Perekond kujundab algsed moraalnormid, tõekspidamised, aga need üldiselt elu jooksul muutuvad, kuna sõbrad mõjutavad ka algseid arusaamu elust. Kas kumbki pool mõjutab rohkem ja kui mõjutab, siis kuidas? Iga inimene vajab hoolivust oma igapäevasesse ellu. Ilma perekonna ja sõprade hoolivuseta kasvab noorukist välja kinnine, mõtlik, ennastsalgav isiksus, kes tihti ei leia endale kaaslast, kes täidaks selle, mis eelnevalt lapsepõlves on puudu jäänud. Mõnel lapsevanemal pole oma nooruki jaoks aega ja sagedasti tunneb nooruk sellepärast, et temast ei hoolita. Seejärel otsitakse hoolivust sõpradelt, kui on head ja hoolivad sõbrad, siis tihti peale aitavad sõbrad kõigega toime tulla ja proovivad noorukit arusaama panna,et iga vanem siiski hoolib oma lapsest. Juhul kui on halvad sõbrad, ei aita nad sind vaid annavad noorukile k...
Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnu...
Noorte probleemid tänases Eestis Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemidega. On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi rahuloluks milleski suurepärane tu...
1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesann...
Kes vastutab alaealiste pahategude eest? Tänapäeval on väga aktuaalseks probleemiks noored. Nimelt toimub palju kuritegevust just noorte seas ja mis kõige kurvem, nende seas on palju alaealisi. Kuid mis sunnib noori tegema kuritegevust? Kuidas neid selles vallas takistada? Meie maailmas muutub kõik järjest keerulisemaks ja eriti poliitikas. Tõstetakse erinevaid probleeme ja püütakse lahendada mingeid majanduslikke probleeme. Kuid kõik, mis toimub valitsuses on kannatajaks tõenäoliselt ikka tava kodanik. Siit tuleneb ka probleem, mis puudutab alaealisi. Nimelt, kui tänu vanemate kehvale palgale ei saa üks puberteedi eas nooruk seda, mida ta tahab. Siis ta hakkab varastama ja muid kuritegevusi tegema. Ja sellised mõtted tulevad loomulikult erinevatest filmidest ning see on nii paratamatu ka täiskasvanute seas, mida kajastab meedia ja kust on ka võimalik õppust võtta. Paraku saab inimene täisealiseks alles kaheksat...
Graffiti Kerli Vomm 12a Graffiti ajalugu Sõna graffiti tuleb itaalia keelest (graffito, graffiato). Sõna graffiti tähendab ise seintele kirjutatud sõnu või joonistatud kujutisi. Tegemist on võrdlemisi vana kunstisuunaga, kus tume värvikiht ja selle peale hele värvikiht ristirästi seinale kantakse. Tänapäeval kujutab graffiti endast täiesti uut kunsti liiki, pihustuskunstiliiki, mis on tekkinud USA's. Graffitiga on seotud palju erinevate tähendustega väljendeid. Graffiti on vanim element hiphop kultuuris. Graffiti juured ulatuvad kiviaegsete koopamaalideni. See sai alguse 60ndatel New Yorgis kui nooruk aliasega "julio 204" hakkas enda Tagi kirjutama igale poole New Yorgis. Mõne aja pärast hakkas sama tegema Kreekast pärit nooruk kes elas Manhattanis aliasega "Taki183" Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks Graffitit seostati ühiskonna allakäigu, ...
Holdeni iseloomustus Holden Caulfield oli romaani „Kuristik rukkis“ peategelane. Ta oli 16-aastane nooruk kes õppis nüüdseks Pencey erakeskkoolis. Tema vanemad olid jõukad ja korralikud, kes elasid New Yorgis. Holden oli tark, kuigi üpris laisk, tänu millele kannatasid ka tema õpitulemused. Ta kukkus läbi neljast ainest viiest, peale mida visati ta välja ka Pencey erakeskkoolist mis oli juba neljas kool. Holden oli ainult ühes aines tugev, see oli inglise keel ja kirjandus, kuna talle meeldis kirjutada kirjadeid. Holdenil oli väga raske kohaneda uute koolide ja inimestega, kuna ta vahetas neid liiga tihti. Talle ei meeldinud oma koolivennad, kuna ta leidis igasühes mingi vea, mida kritiseerida. Näiteks talle ei meeldinud Pencey koolis kõrvaltoas elanud Acley, kellel oli terve nägu vistrikke täis ja kes jõlkus kogu aeg tema toa vahelt, võttes luba küsimata teiste asju. Tänu sellele võib arvata, et ...
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
Annemai Harak, 12. klass Mis on südametunnistus? Südametunnistus on meelekujutluste, hirmude ja kiusatuste kaos, unistuste põletusahi, urgas nende mõtete jaoks mida häbenetakse. Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. Südametunnistuse absoluutsuse väitmine muutub võimatuks siis, kui inimeste südametunnistused lähevad üksteisega vastuollu – eriti siis, kui inimene teeb n- ö hea südametunnistusega midagi moraalselt vastuvõetamatut. Näiteks pole mingit kahtlust, et Hitler ja tema kaaskondsed, kes uskusid sügavalt oma ettevõtmisse, ei saanukski teisiti toimida, kuna nad järgisid oma (olgugi ekslikku) südametunnistust, siis t...
Noored ja liikumine Tere austatud õpetaja ja õpilased. Minu kõne teemaks on noored ja liikumine.Ma usun, et pigem on see kõne suunatud lastevanematele. Räägin liikumisest just sellepärast, et see on suur osa meie elust. Teeme seda igapäevaselt, mõni endasse süvenenult ja nautivalt mõni, aga kohustusest ning tüdinult. Robert Louis Stevenson ütles kord "Noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses; järele proovida erinevate rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kell südaöötundi lööb; näha päikesetõusu nii linnas kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida "Hernanile"." Sellest tsitaadist saaks teha terve referaadi ja panna pealkirjaks noored ja liikumine. Kui kuuleme sõna liikumine mõtleme kohe jooksmise ja jõusaali peale kas pole? Kuid kas tõesti on liikumine ainult see või on ta ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Äriplaan väliskino rajamiseks Ettevõtluse alused Anne Raig RP 082 Tallinn 2009 Sisukord: I Firma üldiseloomustus.............................................................................3 II Käivitatav äriidee....................................................................................3 III Seadmed, töötajad.................................................................................3 IV Turg.........................................................................................................4 V Konkurents...............................................................................................5 VI Müük ja turustus....................................................................................6 VIII Projekti maksumus ja pakutava teenuse hind...............
Meedia ja vägivald Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus: kõne, telefon, heli- ja videolindistused, paber, ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, arvutimängud, internet. Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. Viimaste aastate jooksul on Eestis paljud lapsed sattunud julma vägivalla ohvriks, kus süüdlaseks oli nooruk. Siinkohal tekib küsimus, et mis ajendas inimesi sellisteks jõhkrateks tegudeks? Kas väärastunud mõttemaailm või oli eeskujuks hoopis mõni nähtud film, uudis vms? Vastust nendele küsimustele teavad ainult asjaosalised ise, meie saame ainult avaldada oma arvamust. Päev enne selle õppeaasta algust näitas ETV Ilmar Raagi filmi ,,Klass" ning paar päeva hiljem pussitas Pärnus Rääma koolis 15-aastane poiss oma klassivenda. Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli ...
Arutlus Väljakutsed tänapäeva noore (noorte) elus Inimese katsumused ja väljakutsed algavad juba varajases eas. Peamine küsimus on kas ja kuidas elus läbi lüüa ning ennast maksma panna. Päris noorena avalduvad need ,,võitlused" liivakasti ja mänguasjade jagamisega, hiljem jällegi kellegi armastuse eest võideldes. Vanemate inimeste seas on levinud väljend ,, Tänapäeva noorus on hukka läinud". Kuid minu aspektist vaadatuna, ei ole eakamad lihtsalt viitsinud aru saada ega vaadata noorte elu teise nurga pealt. Vaid teevad oma järeldused pelgalt välise mulje põhjal. Selle järgi kuidas oli nende ajal ja kuidas on nüüd. Vanurid ei pane tähele, et ühiskond on edasi arenenud ja keerukamaks muutunud. Vanasti olid noored väga piiritletud ja neil oli enda väljendamise viise ja vahendeid vähe. Seega ei antudki võimalust noortele ennast ja enda eripära välja näidata....
Raamatu kokkuvõte Raamatus '' Hanejaht '' räägitakse sellest ,kuidas autor ise oli kunagi narkootikumidega kimpus ja tänu sellele antud raamat sündiski. Ta oli siis 17. aastane poisike , kui see kõik juhtus. Poiss oli 17 . aastane ja oma eluga väga rahul. Nooruki isa varustas teda rahaga väga hästi ning ta nautis oma elu igati. Ta käis Piiaga ja ta sai tüdrukuga olla täiesti vabalt ning usaldas teda täiesti. Kuid Jaan mõtles pideval ,et äkki suhtlevad inimesed temaga vaid sellepärast ,et tal on palju raha.See mõte kimbutas teda koguaeg ning ühel päeval ,kui Piia tahtis poisilt natuke raha , nähvas poiss talle ,et kaua sa mõtled minu saba peal liugu lasta . Piia solvus ja läks pea norus minema . Poiss tahtis seda heastada ning ostis ühe seal kaubitseva naise käest ära kõik kampsunid ja ilmus nendega tüdruku ukse taha ,kuid Piia käskis ta minema minna. Poiss jättis kampsunikoti tema ukse taha ning tegi kaab...
KARL STIEG-ERLAND LARSSON (15. August 1954 - 9. November 2004) Elulugu Sündis Rootsis Hakkas koos elama vanavanematega Vanemate kingituse näol arenes huvi kirjutamise vastu 16 kuud sõjaväge Fotograafia ja poliitika Nimevahetus Neeruhaigus Ajakirja toimetaja Surm Millenniumi triloogia Eesti keelde tõlgitud teosed "Lohetätoveeringuga tüdruk" (triloogia 1. osa) "Tüdruk, kes mängis tulega" (triloogia 2. osa) "Purustatud õhuloss" (triloogia 3. osa) "LOHETÄTOVEERINGUGA TÜDRUK" Lisbeth Salander Probleemne nooruk Kahekümnendates eluaastates Maailmatasemel arvutihäkker Uurib koos Mikaeliga Vangeri perekonna tagamaid Miikael Blomkvist Majandusajakirja "Millennium" üks omanikke Riigi juhitavaim ajakirjanik Naistemees Asub uurima Vangeri pere tagamaid Teose sisu Blomkvisti valearvestus Taustauuring mitmeid aastaid tagasi Salanderi advokaat Vangeri tütre kadumise lahendam...
Juhan Viiding (1948-1995) Lapsepõlv ja noorus • Jüri Üdi • Sündis Tallinnas • Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk • Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis • Töötas Tallinna Draamateatris • Sooritas enesetapu 21. veebruar 1995 Looming I • Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org...
PSÜHHOLOOGIA RIIGI EKSAMI KORDAMINE 1. Mis on psüühika ja kuidas jaguneb? · Psüühika elusolendi närvisüsteemi tulemus Tajumine teabe hankimine ümbritsevast maailmast Teabe tõlgendamine seletab tajumise tulemust Hindamine tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse määramine elusolendi jaoks Motivatsioon vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes Informatsiooniedaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine 2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid 3. Psühholoogia suunad Psühhoanalüütilinevarajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemust...
Alkoholi ja tubakatooted noorte seas. Mida aeg edasi seda rohkem on levinud noorte seas erinevad tubaka ja alkoholitooted. Kuigi teatakse, et alaealised ei tohiks alkoholi ega tubakat pruukida tehakse seda ikkagi. Noored ei mõtle kunagi ette mis võib nende kahe asjaga kaasneda. Esimest korda kui tahetakse proovida mõlgub nende mõtetes ainult see, et tahetakse proovida midagi uut ja huvitavat. Nad ei arvesta sellega, et sellest võib jääda sõltuvusse ja kunagi kahetsetakse seda tegu, et üldse hakati seda tegema. Paljud hakkavad suitsetama ja alkoholi tarbima ka sellepärast kuna tahavad sulanduda mõnda kampa või lihtsalt popid välja näha. Arvatakse, et see on väga popp kui suitsetatakse ja juuakse. Seda, et noored sellise asjaga ei tegeleks ei saagi eriti midagi teha. Muidugi peaks vanemad oma laste käimisi ja olemisi rohkem kontrollima. Kindlasti on ka see tähtis kellega nooruk ringi liigub.
Taavi Kasemägi, BSK1 õp: Mari-Liis Paaver Kõik on täitsa *piip ehk vabasta ilu Ilu on termin, mille igapäevane kasutamine viitaks justkui millelegi, mis on nii hästi tuntud ja sisse sulanud meie teadmisse. Ilu on sama tihedasti kasutatud sõna, kui armastus. Armastus on armastus, armastus on kindla energia kindel nimetus. Erinevalt armastusest, ei ole ilu puhul tegemist kindla emotsiooni või energiaga. Ilu on eelistus, kindlasti õpitav, väga nakkav, inimese väljamõeldis ja seega manipuleeritav. Torm peale vaikust, laps sünnib oma ema käte vahele. Laps on nagu loom, ta ei mõtesta oma tegevust ta on lihtsalt kogemas maailma, kogemas enda võimalusi tunnetada seda maailma, kogemas enda terviklikkust, rahulolu. Laps kasvab, on täiesti holistiline tervik, kaitstud oma kogemise mulliga ja oskab endale anda vaimselt kõike, mida vajab. Lapse kese on temas endas ja ta loob maailma ...
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomuliku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
