Stress in the life of young people today Stress is a common problem in everyones life. However, it affects the young more than the adults. Young people are more easily influenced by it and often, can not cope with the pressure. The main reason why people are so stressed and overwhelmed all the time is the fast paced life we are all forced to lead. School, work and personal life often do not leave any time to take a breath and reload your batteries. Often, there is not an option to either study or work, because the youth want their independence and therefore have to earn their own money while still studying. Moreover, nowadays people are socially connected to each other everywhere they go. Social media, phones, the Internet help the youth to communicate with eachother whenever they want to, but it also takes a bit of a persons privacy away. There is a constant pressure to be accessible to all, to make it seem l...
Stress noorte inimeste elus Kristina Oolu 10A Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Mis on stress ja mis seda põhjustavad? Millised on ülepingetest vabanemise võimalused? ,,Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. [---] Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks." Stressi tekitavad erinevad sotsiaal- ja majanduslikud tegurid. Üks peamine stressi tekkepõhjus on rahapuudus. Lisaks põhivajadustele nagu vajadus to...
Stress in the lives of young people today A lot of young people nowadays stress about various number of things. Whether it’s grades in school, appearance, relationships or future life in general, they all worry young people and impact their everyday life. One of the biggest stress factors are probably school, grades and future. Often students find themselves lacking knowledge to pass a subject or are too lazy to attend classes at all. This leads to a big amount of stress which they only have themselves to blame for. The best way to avoid this kind of stress would be studying hard and attending all classes. Young people also stress about the future a lot, they’re not sure where to study next or what to study. They’re also not sure whether they’re able to live an independent life or find a decent job. I think the second stress factor in the lives of young people today are relationships. Relat...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseen...
Stress mind ümbritsevas maailmas Stress on tänapäeva ühiskonnas inimeste seas väga laialt levinud. Masenduse teket soodustab ka kindlasti kiire elutempo ja palju ülessaneid mida vaja täita on. Stress tekib inimestel valdavalt olukordades kus nad ei tea mida teha, kuidas käituda või olukorraga toime tulla. Kõikidel inimestel on probleemidega toimetulekuks omad moodused osad hakkavad jooma, teised jälle mõtlevad positiivselt ja sisendavad endale, et nad on tublid ja saavad hakkama. Meetodeid kuidas stressi vastu võidelda on lõputult, mõned neist on efektiivsemad, teised jälle vähem efektiivsemad. Mingit sorti stressiallikaga on kokku puutunud iga inimene, nii ka mina. Üldiselt ei ole ma isiksusena masendusele väga vastuvõtlik, üritan valdavalt positiivselt mõelda. Mõnikord juhtub aga ikka, et teatud olukord või mingi ajaperiood on väga stressirohke. Kõige suurem stressiallikas nii minu kui...
Tänapäeva noorte probleemid Tänapäeva noortel on palju probleeme, näiteks alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide pruukimine, koolivägivald, stress, kodused tülid ja palju muud. Mõn- dasid asju saavad noored ise eirata ja mitte tarbida, kuid teiste asjade suhtes ei ole neil erilist valiku võimalust. Alkoholi tarbimine on praeguseks suhteliselt levinud tegevus noorte seas. Jõlgutak- se kampadega ringi, kus paar seitsmeteist või kaheksateist aastast tüüpi muretsevad noorematele liikmetele alkoholi ning siis minnakse pidutsema ja juuakse ennast täis, millega kaasneb kas siis oksendamine või hommikul ärgates peavalu ja enam ei mäletata, mida eelmine päev tehtud sai. Paljud noored on juba nii suures sõltuvuses, et ilma on juba raske ning tarbitakse neli viis korda nädalas. Klassi- ekskursioonile minnes mõtlevad paljud, et nüüd ollakse kodust eemal ja saab teistega koos juua, kuid nad ei mõtle sellele, ...
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
Noored, kui iseenda saatanad Üheks tänase päeva suurimaks probleemiks noorte seas on ebatervislik käitumine ja eluviisid. Tihti ei jõuta päeval arvutitagant kaugemale ning koduteel haaratakse toit kaasa esimesest kiirtoidu restoranist, nädalavahetused veedetakse pidutsedes ning kohvipause asendab tubakas. Kas sellist käitumist soosib kiire elutempo või hoopis mugavus? Sageli näeme noori istumas arvutitaga ning aina vähem väljas värske õhukäes. Kui käeulatusest puudub arvuti kasutamise võimalus on kindlasti näha näppude vahel nutitelefoni. Aina rohkem kulutatakse aega kasutades tehnika vidinaid ning selle arvelt jääb vähemaks aega, mida kasutada väljas käimisele või sportimisele. Selle tulemusena kimbutab noori ülekaal ning südame rütmi häire, mis vanasti oli rohkem vanainimeste haigus, kuid nüüd on tõusev trend noorte seas. Aina rohkem võib linnapildis kohata noori, kellel on prillid ning võib väita, et tehnika areng on teinud noored ...
ÜLEKAALULISUS, TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoool Tallinn SISUKORD · Sissejuhatus; · 1 mis probleemi uuriti; · 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 t...
Uimastite tarvitamine Eesti noorte hulgas Sõltuvuskäitumine Tallinn 2010 Uimastite tarvitamise põhjused noorte hulgas varieeruvad suhteliselt laiades piirides. Peamiselt proovitakse mõnda narkootilist ainet vanuses, kus noort ning arenevat isiksust on kõige kergem mõjutada, st puberteedieas või ka ajal, mil elus toimub mõni suurem muutus või üleelamine nt lähedase surm. Ka neid mõjutajaid on mitmeid: eeskujud, stress, uudishimu jne. Kuid peamiseks põhjuseks võib pidada sõpru, kelle hulgas soovitakse heakskiitu ning mõistmist saavutada. Selleks, et noor inimene jõuaks oma elus uimastitarvitamise, mis veel halvem, sõltuvuseni, ei pruugi piisata vaid eeltoodud teguritest. Suurt mõju omavad ka riskifaktorid, mis küll ise ei ole otsesed uimastite tarbimisele mõjutajad, kuid on selle välja arengut soodustavad tegurid. Nende hulka ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
j Eesti rahvastikuprobleemid Järjesta Eesti rahvastikuprobleemid tähtsuse järjekorda enda arvamuse põhjal. Numereeri 10 sinu arvates olulisemat (suuremat) probleemi, vajadusel lisa oluline kuid puuduv probleem;3-4 inimesega gruppides tooge välja koondina 1.-5. tähtsamat (teie arvamuste järgi), tooge välja põhjused ja paku lahendus: Probleem Kus ( kelle hulgas) Põhjus Lahendus enam tuntav, esinev 8 Madal iive Halb majanduse olukord, Anda noortele peredele lastega Eestlased motivatsiooni puudutus, 1 tuhat euro raha iga laste eest Venelased kindlustunne puudutus 2 Alkoholism, Venelased Tööpuudutus, isiklikud Valjult keelama alkohooli, suitsu narkom...
Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taa...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................1...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..."(Herman Hesse) Väikesed lapsed on väliskeskkonnast väga kergesti mõjutatavad. Vanemate tähelepanu, nende omavaheline läbisaamine ja üldine atmosfäär kodus-vastsündinu jaoks mängivad kõik tegurid tähtsat rolli. Suuremaks saades õpivad nad õigel ja valel vahet tegema, kuid sõltuvus ümbruskeskkonnast jääb alles. Samas keskkonnas asuvad inimesed elavad aga täiesti erinevat elu, pabistavad eri olukordades ning reageerivad eluseikadel omamoodi. Meedia ja ühiskonna seatud elu kriteeriumid ja normid muutuvad ühele osale koormaks kuid teisele käitumismalliks. Meedia mõjutab tänapäeva noorte mõttemaailma suurel moel. Isiksuse kujunemise protsessi käigus on meedias kajastatavad artiklid ja pildid eeskujuks nooremale põlvkonnale. Vanemad ei oma enam piisavalt suurt mõju lastele ning kangelasteks saavad kollase ajakirjanduse kuulsused. Paljud noored tütarlapsed ei hool...
Nimi: Jekaterina Luidalepp Rühm: Õ2- 4 Variant 1 1. Tähtsamate polüsahhariidide esinemine toiduainetes. 2. Makrotoitainete soovitav vahekord päevases toiduratsioonis. 3. Mis on laktoostalumatus, toitumissoovitused laktoostalumatuse korral. 4. Mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks, nimetada oksüdatiivseid stressoreid. 1. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks (kiudaine) polüsahhariidideks. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täister...
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Pole olemas vist ühiskonda, kust puuduksid täielikult probleemid. Eesti ei erine ka selle poolest mitte kuidagi. Üldiselt tuuakse probleemid ning võimalikud lahendused rahva ette valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoo...
Koolikiusamine : MÕNITAMINE Liina Hirv & Liis Kongo Mis mõnitamine on ? Mõnitamine on koolikiusamise verbaalne vorm Mõnitamine on nüüdseks kujunenud juba psühholoogiliseks ahistamisekss, mis on suunatud enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus (vanemad, vähem moodsad riided jms.) Erinevus ( teistsugused huvid, suhtumine, käitumine) Laste suutmatus, ettevalmistamatus mõnitamisega toime tulla Mõnitajad : Mõnitajateks on tavaliselt populaarsemad õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi. Tihti peale näevad mõnitajad teiste vigu, ...
TÖÖTAJATE TERVISE MÕJU MAJANDUSELE EESTIS Rohkem kui pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende tervis on töö tõttu ohustatud. Statistika näitab selgelt, et Eesti rahvastiku tervisel on märkimisväärne arenguruum, eriti kui seda võrrelda Eesti majanduskonkurentide rahvastiku tervisega. Kehv tervis ilmneb enamasti tööealise elanikkonna puhul. Noorte kasvav negatiivne tervisekäitumine suurendab pikaajalist mõju tervisele tööeas. Tervise mõju majandusele on halb. Haigestumisega kaasneb suur ravikulu nii töötajatele kui ka riigile haigekassa kaudu. Inimeste haigestumise ja suremusega jääb saamata nende panus ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele. Kohaliku keskkonna kaudu saab muuta elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil. Selline keskkonnamuutus mõjutab kohalikke väärtushinnanguid, norme ja traditsioone. ...
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et laps...
Hariduse ja õnnelikkuse seosed Tänu haridusele on võimalik elus palju korda saata. See aitab meil tänapäeva ühiskonda sobituda, tööd leida ning majanduslikult hakkama saada. Kui esmased vajadused on kaetud jõuab järg ka emotsionaalsete vajaduste kätte ning nende rahuldamisega võivad hätta jääda ka pealtnäha edukad inimesed. Üldiselt levinud arvamus, et targad inimesed on ka õnnelikumad, ei ole alati tõsi. Praegune haridussüsteem keskendub noorte harimisele aladel, mis on suures osas kindlaks määratud juba antiikajal. Selliseid matemaatilisi või kirjanduslikke teadmisi saavad koolis käijad rakendada ehk oma tulevastel tööpostidel, aga suhetest, emotsioonidest ja muust sellisest koolis juttu kauaks ei jätku. Need vähesed tunnid, mis üritavad lapsi edasiseks eluks ette valmistada on paraku alahinnatud nii laste enda, kui ka süsteemi loojate poolt. Nii peavadki ellu astujad katsetama ja ise leidma oma tee vaimse ...
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad........................
Enesetapp Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Enesetapp on peamine surma põhjus noorte seas. Ameerika Ühendriikides on üle 30 000 enesetappu aastas ja ka palju edutuid . Üks üllatav järeldus enesetapu teadusuuringute olemasolul on suured erinevused rühmade vahel. Mustadel on 60% vähem enesetappe kui valgetel. Valgete enesetapu tõenäosus tõuseb koos vanusega. Eve Moscicki leidis, et AafrikaAmeerika naiste enesetapud on "praktiliselt olematud" vanas eas. Teadlased on leidnud, et inimesed ,kes üritavad enesetappu teha , neil on sageli ajus madal serotoniini tase . Üks teadlane on nimetanud serotoniini kui vägivalla impulsi "piduriks" . Seega on sellistel inimestel vaja antidepressante ,mis suurendavad serotoniini taset ajus . Enesetapu vormid Normatii...
Kadrioru Saksa Gümnaasium 10. klass Filip Taik SÕLTUVUSED Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: • Psüühiline • Füüsiline • Sotsiaalne • Seksuaalne • MajanduslikMis on sõltuvus ? Inglisekeelne sõna addiction tuleb ladinakeelsest väljendist ad dicere, mis tähendab “end loovutama, anduma või pühenduma”. Sõltuvus leiab aset , kui inimene alistub ainele või ...
Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einst...
Magneesiumi tähtus inimesele Magneesium on keha kõige tähtsamate mineraalide seas. Ta on seotud 360 ensüümide süsteemidega, mängib tähtsad rolli rakkude seinade tegevuses, ja on seotud närvide elutuvusega. Magneesiumi puudus on tavaline kusjuures puudus toidust ja stressist tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas. Magneesium töötab tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis olla kindel selles, et inimesel ei ole paralleelset D-vitamiini puudust, mis on tavaline päikesevaesel ajal , kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega tekib südame ja aju infarkti oht. Uurimised on kindlaks teinud et südame infarktide enamusel juhtumitel...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapn...
Stressi põhjused seksuaalelus Referaat 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi vähendamiseks....
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE ...
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 ...
kool LIIGESEPÕLETIK REFERAAT nimi klass Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 NOORTE LIIGESEPÕLETIK.............................................................................................3 LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS........................................................................... 4 TUNDEMÄRGID................................................................................................................5 HAIGUSE KULG................................................................................................................5 ÄRATUNDMINE..................................................................
Pärnu Kutesehariduskeskus ARVUTI KASUTAMINE TÄNAPÄEVAL REFERAAT Koostaja: Karmen Tõnisson Klass: Juhendaja: Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti ajalugu....................................................................................................................................4 2.Arvuti.................................................................................................................................................5 2.1 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 2.1.1 Pihuarvuti.......
Kellele: Urmas Lehtsalule Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võ...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistres...
Kas kaotus võib olla ka võit? Meile kõigile meeldib olla edukas, meile meeldib, kui kõik läheb hästi, meile meeldib võita. Elus eksisteerivad aga ka lisaks võitudele kaotused, ka nendega tuleb osata toime tulla ja mõelda, et ehk on vahete vahel kaotustes ka kübeke võidumaitset. Tundub ka jabur, et kaotus võib olla samuti võit ometigi on see nii. Võites lahingu, et kaotada sõda ... seda väljendit on paljud kuulnud. Siit jõudsin ma mõtteni, et kas üldse on vaja võite ja kaotusi. Või on lihtsalt kõik kujutlus nii võit, kui kaotus? Inimesed, lihtsalt tahavad olla millegi peale kibestunud ja seda väljendada? Suur stress võib olla näiteks kõvadel sportlastel.Pead oma võidu nimel pingutama,et mitte halba tulemust saada.kindlasti on olemas ka ju toetajaskond ja fännid (treener,sõbrad,perekond,sugulased jne),nad usuvad sinusse ja kui tuleb mõni kaotus,elavad nad seda koos sinuga läbi ja sa hakkad jälle töötama selle nim...
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Eesti ühiskonnas on palju probleeme. Iga päev räägitakse kuritegudest, tööpuudusest, kellegi halbadest elutingimustest ja perevägivallast need ongi ühed meie Eesti riigi sotsiaalprobleemid. Iga päev võib ajalehest või internetist lugeda, et töötude hulk suurenenud järjekordselt. Samuti vähenevad ka palgad ja toetused ning seetõttu on paljudel peredel raske. Isegi kui inimesed soovivad väga leida uut tööd, pole see kerge ettevõtmine, sest tööd on väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Koondamisi ja firmade pankrotistumiste tõttu jääb väga palju inimesi töötuks. Paratamatult jääb töömaht väiksemaks, sest inimene tarbib vähem ning enam ei ole vaja kõiki inimesi tööl hoida. Minu arvates laheneks se...
KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega. psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/ 7% Naistest on söömishäire 50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. 25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle se...
Raputatud lapse sündroom Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, trauma välised tunnused sageli puuduvad. Väikelastel on suhteliselt suur pea, nõrgad kaelalihased ja raputamisel käib nende aju koljusiseselt vastu kolju esi- ja tagakülge ning põhjustab ajus tõsiseid vigastusi. Laps rahuneb tekkiva apnoe tõttu, jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Tekkinud ajuverejooksude tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. Tagajärjed on traagilised, alates arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid...
Tallinna Ülikool Tervis ja Heaolu Uni ja Puhkus Töö koostaja: Ragnar Rebane Töö juhendaja: Ene Lausvee Tallinn 2015 UNI ja HEAOLU Uni on üks kahest inimese eksistentsi põhiseisundist. Argielu stressitekitajad, nagu haigused ja mured, võivad selle aga vandenõulaslikult ära rikkuda. Kes meist ei teaks, mis tunde tekitab halvasti magatud öö: me muurume tähelepanematuks ja ärrituvaks, tunneme end väsinult ja halvasti. Viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud uuringud on parandanud asjatundjate teadmisi unest, kuid vähe sellest on saanud avalikkusele teatavaks. Seepärast kujutavad niisugused raamatud nagu ``Uni`` endast vajalikku silda nüüdisaegsetele teadmiste ja tegeliku elu vahel. On teada, et ühiskond ei talu isikuid, kes ei saa oma vaimse seisundiga ise hakkama. Uuringud on samuti näidanud, et vi...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes...
Miks ei püsi tänapäeval kooselu mehe ja naise vahel? Selle teema käsitlemisel ei taha ma lähtuda riiklikust statistikast. Ehkki ma olen veendunud, et siinkohal numbrid toetaksid minu seisukohta, et kooselud mehe ja naise vahel ei püsi enam nii nagu vanasti. Sedakorda on minu arutelu lähtekohaks inimesed minu ümber, lähedased ja tuttavad ehk elu millega ma igapäevaselt kokku puutun. Olen kuulanud vanemaid inimesi omavahel rääkimas:,, Mis jama see on, et tänapäeva noored koos elatud ei saa? Vanasti elasid paarid abiellumisest kuni surmani koos." Olen minagi juba selles eas et mõelda kooselule pikemas perspektiivis ja lahata seda küsimust, et miks siis ei kesta kooselu mehe ja naise vahel või kas see üldse on nii? Kui alustada päris algusest, siis peaks olema iga kooselu aluseks armastus kahe inimese vahel. Tõenäoliselt on olemas ka kokkuleppelisi ja majanduslikult kasulikke põhjuseid kooselamisks, kuid mina lähtun siiski kõige levinumas...
Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta Viimasel ajal näen enda ümber üha enam närvilisi ja murelikke õpilasi ning linnakodanikke. Ringi vaadates ning jutte kuulates seisneb peamine probleem teadmatuses tuleviku suhtes, kehvas eluolus või pingelises koolipäevas. Üpris tihti kostub fraas: ,,Elu on nii raske!" minul tekib siinkohal küsimus: ,,Millega võrreldes?" Inimesed ei tohiks vaevata pead asjadega, millel puudub kindel ja tõestatud tagajärg. Maailmas ei eksisteeri kindlust, kõik on suhteline. Elu on meie endi kätes. Valikutega loome oma saatuse ise! Paratamatult kaasnevad otsustega mured, mis võivad meid motiveerida või hoopiski morjendada. Mina arvan, et sellegipoolest ei tohiks inimesed tunda hirmu asjade pärast, mille muutmine on nende enda kätes. Tihtipeale kulutatakse oma närve näiteks naabrite kõva kisa, porise esiku või hilinemise pärast. Kardetakse, et äkki keegi näppab postkastist tähtsa kirj...
Kordamisküsimused 1. Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju...
Sisu Sisu......................................................................................................................... 0 Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Yves Saint Laurent – elulugu ja mood.....................................................................2 Kokkuvõte............................................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 5 0 Sissejuhatus See referaat räägib Yves Henri Donat Matheu -Saint-Laurentist ehk rahvale tuntud kui Yves Saint Laurentist. Ta on Prantsuse moedisainer, keda on nimetatud 20 sajandi üheks parimaks Prantsuse moe disaineriks. Sammuti on kirjut...
Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema ümber. Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust. Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress. The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time. ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises. ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava “põgenemisega”, mida ne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
