Pianoitall.com Colbie Caillat - Try - Pianoitall q = 140 w w b 4 & b bbb 4 oe oe oe oe oe oe oe ? bb b 44 oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe bb 5 w w w b & b bbb oe oeoeoeoeoeoeoe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoe ? bb b bb 9 b bbb oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe w & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oeoe oe oeoeoe ? bb b bb 14 b bbb oe oe oe oe oe w w oe oeoe oeoe oe oe oe oe oe oeoe & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe ? bb b ...
Free sheetmusic from www.8notes.com .. Fur Elise Moderato Ludwig van Beethoven (1770-1827) 5 2 4 3 1 2 4 5 2 p ...
Marry You Bruno Mars Keyboard 5 Kbd. 9 Kbd. 13 ...
! Someone Like You Words and music by Adele and Dan Wilson ### ! Arranged by SD " ! %%%%%%%% %%%%%%%% %%%%%%%% %%%%%%%% $ ### ! & Keyboard !& & & & & & & ! ### 5 I ' ( " % % % % % % % % % % % % % % %% %%% % % % % % % %%% %%% $ ### & Kbd. ...
pdf noodifailfail
Noodikirja tekkimine Noodikiri kujunes välja 8-9.sajandil, et ühtlustada liturgilised laulud. Liturgia Jumalateenistuse kord Neuma esimene noodikiri Neuma koosnes punktikestest ja kriipsukestest, mis tähistasid helide liikumist. Neumad kirjutati teksi kohale. Neumadega märgiti 1-4 erinevat nooti. 10.sajandil tehtis üks uuendus ja neumad kirjutati noodijoonestikule. Neumasi võis olla ükskõik kui palju. Samamoodi kirjutati teksti peale. Guido Arezzo võttis kasutusele noodijoonte süsteemi, mis on kasutusel tänapäevani. Noodid olid kas noodijoontel või vahel. Mõistatus: ut queant laxis Resonare fibris Mira gestorum Famuli tuorum Solve polluti labii reatum Sancte loannes 12.sajandil toimus muusikas suur muutus. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Keskajast on säilinud palju vaimulikke noote, kuna need panti Guido kloostrisse rohkesti kirja.
„Kevade“ Ma valisin selle filmi, kuna tegemist on eesti filmiklassikasse kuuluva kuldvaraga. Selle filmi muusikalise osa autor on Veljo Tormis, kelle looming mulle väga sümpatiseerib. Käesolev teos tekitas minus meeldivat nostalgiat ning on oma ülesehituselt rõõmsakõlaline ja muretu. "Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks...
Noodikirja areng 8.-13. saj. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saa...
Kontserdianalüüs (II poolaasta) Käisin vaatamas Charles Gounod´i ooperit ,,Faust" kahes vaatuses. Ooper meeldis mulle väga. Teost dirigeeris Vello Pähn ning lavastaja oli Dmitri Bertman. Fausti osa mängis Oliver Kuusik. Tema hääl on võimas ning seda oli hea kuulata. Tema kõrged noodid olid kandvad ning laulvad. Margarite osas oli Joanna Freszel, kes on poolatar. Tema hääl oli kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski, kellel oli Gounoud´iga loomelaadilt palju ühist, pidas Gounoud´ esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga. Kahjuks ei saa ma öelda, et mulle oleks väga meeldinud Mefisto aaria 1. vaatuses. Seal jäi puudu traagilisusest ja süng...
Käisin 5. detsembril, pühapäeval kell 16.00 kuulama Niguliste kiriku orelipooltundi. Kirik oli gooti stiilis, sellel oli 3 löövi ning sammaste peal olid kunstiteadlase Villem Raami must- valged fotod. Päeval, kui seal käisin, oli kappaltar avatud. Kesklöövis oli kuldseid lühtreid 4 ning need läksid altari juurest alustades kõige väiksemast kõige suuremaks. Minu ees oli Maarja seitsmeharuline põrandalühter, selle taga oli risti löödud Jeesus Kristuse maal ning maali kohal oli suur aken punaste ja siniste mosaiikpildikestega. Seinte peal oli palju mäletustahvleid ehk epitaafe. Meist paremal oli väike orelirõdu ning meie ees kõrgel lae all oli suurem orelirõdu. Suurele orelirõdule tuligi Andres Uibo. Tal olid pikad hallikaspruunid juuksed ning seljas oli hall kampsun. Esimene lugu oli Dietrich Buxtehude Preludium in C (BuxWV 137). Pala algas pika madala noodiga, loo algus oli väga dramaatiline ja vihane. Mõne aja pärast oli hetkeline rõõms...
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni sügisel toimunud Mihkel Polli klaverikontserdi ,,Peterburi sillad" kohta. Kontsert toimus 10.10.2017 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis. Kuna Mihkel Poll on Eestis hetkel üks tuntumaid pianiste, siis otsustasin minna just tema kontserdile. Kontsert jagunes kaheks osaks esimeses osas mängiti C.Debussy ja A.Lemba loomingut ning terve kontserdi teine osa oli pühendatud F.Chopini varasele loomingule. Esimesena kõlas kontserdil Claude Debussy Bergamaski süit. Pala algas rõõmsalt ja romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu oleks nagu rääkinud inimesest, kelle elu on väga rõõmus, kuid vahepeal tulevad teele raskused ning need ületades läheb elu jälle rõõmsalt edasi. Pala tempo oli väga vahelduv. Vahepeal tundus nagu pala lõ...
Tööleht nr.1 Edvard Grieg · Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. · Rahvuslik koolkond-rahvamuusika ja kunstmuusika.ühe maa heliloojad Teda on mõjutanud: · ema(perekond) · (15aas.)Leipzigi konservatooriumisse Saksamaale · elu taanis · 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ä...
PUUPUHKPILLID Termin ``puupill`` märgib tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. (vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõr...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Klaverimuusika kontsert 11B 2014 Külastasin laupäeval, 18.jaanuaril, kell 12.00, Tallinna Keskraamatukogu suures saalis toimunud Klaverimuusika kontserti. Esinesid Tallinna Muusikakeskkooli õpilased õpetaja Marju Rootsi ja Kersti Sumera klaveriklassist. Esitati oli U. Meriläineni, F.Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle...
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
Kontserdiretsensioon Oktoobri 15. kuupäeval kell 15:00 külastasin Kuressaare Laurentiuse kirikus Pärt Uusbergi kontserti, kus esines tema koor Head Ööd, Vend. Pärt Uusberg on sündinud 16.12.1986. Suuremat kuulsust on ta kogunud alates 2014. aastast, kui oli viimane laulupidu. Kuna laulan ise juba paar aastat segakooris ja olen õppinud erinevaid asju kuulma ja tähele panema, siis leidsin ka selles kontserdis palju. Pärdi loomingut tean ma juba viimasest üldlaulupeost, kui esitusel oli „Muusika“. See laul oli üks raskemaid, kuid ilusamaid. Pärti iseloomustab minu arust üldine rahulikkus ja mõnel hetkel meeldib talle võimsust ja valjust lisada. Kontserdile tahtsin minna juba siis, kui sellest kuulutus ilmus. Esmalt laulsid mehed laulu „Ma laulan suust ja südamest“. See oli imeilus algus, minu jaoks eriti tenorite kõrgemad noodid. Järgmise loo lõpus hakkasid naised lauldes seinte äärest koorir...
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
Essee Toivo Tulev Tänapäeva heliloojad Valisin helilooja Toivo Tulevi, kuna leidsin, et tema looming sobib mulle ning on nauditav. Räägin lähemalt tema eluloost, loomingust ning analüüsin kahte pala: ,,For my little brother" ja ,,For my little sister". Toivo Tulev on eesti helilooja. Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Ees...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Matilda Puuk Kontserdiarvestus Juhendaja: Tuuliki Jürjo NARVA 2010 Neljapäeval, 4. novembril kell 18.00 toimus Narva Linnuses kitarrikontsert. Käisin seal oma klassikaaslastega Urmase ja Juliaga. Seal ajal olid Narvas IX rahvusvahelised kitarrimuusika päevad nimetusega "Fiesta de la guitarra". Lootes saada paremaid kohti, jõudsime kohale tükk aega enne kontserdi algust. Nagu hiljem selgus, polnud me ainukesed. Saal oli väga täis, isegi toole ei jätkunud kõikidele. Me saime pea aegu viimased kohad, kuid see ei takistanud meid muusikat muulamast, kuid esinejaid me mängimise ajal ei näinud. Paar minutit enne kontserdi algust ilmus lavale kontserdijuht ning lausus:"Ma teadsin küll, et Narvas armastatakse kitarrimuusikat, kuid ma ei arvanud, et kohe nii kõvasti." Seejärel rääkis ta natuke esinejatest. Need olid kaks noormeest, Aleksei Sokolov, kes on 26 aastat ...
Tallinna Lasnamäe Gümnaasium Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel Uurimistöö A utor: Maria Mukasei Juhendaja: Merike Raudkivi Tallinn 2014 Sissejuhatus Oma töös mina uurin kuidas inimese kuulmisoskused ja heli akustilised omadused mõjutavad edukat heli vastuvõttmist. Olen valinud seda teemat sellepärast, et inimese kuulmise ja heli omaduste uuring aitab inimestele rohkem arendada muusikat. Muusika kirjutamises on oluline arvesada seda, kuidas inimene seda vastu võttab, see aga sõltub sellest, kuidas inimene heli kuuleb ning kindlasti sellest, milliseid paraametreid autor valib oma pala jaoks. Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotu...
Kontserdi arvustus ''Grease'' Mina külastasin 4. jaanuaril Nokia Kontserdimaja ja käisin seal vaatamas Jim Jacobsi ja Warren Casey mängufilmi ,,Grease'' ainetel kirjutatud muusikali ,,Grease''. Selle teose lavastas Georg Malvius, kes on õppinud põhierialana näitlemist ja lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu ning peale õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Malvius on lavale toonud 63 näidendit, 20 ooperit ja 75 muusikali kokku kümnes riigis. Vanemuises on ta lavale toonud muusikalid nagu ,,Jesus Christ Superstar'' (2004), ,,Evita'' (2009), ,,Mary Poppins'' (2011) ja teised ning veel hulgaliselt operette ja draamalavastusi. Talle on antud kokku 14 auhinda kunstiliste saavutuste eest, neist kaks parima lavastaja tiitlit Eestis: ...
TÖÖSTUSMUUSIKA 20 . sajandi levimuusika levib massimeedias, raadio, televisioon ja internet. Muusikatööstuse produkti ehk helikandjale salvestatud muusikapala tootmiseks on teinud tööd väga paljud inimesed. 1. helilooja, kes loob muusika ; 2. laulusõnade autor, luuletaja ; 3. aranzeerija, kes seab muusikapala sobivale muusikute koosseisule ; 4. muusikud, kes seda pala esitavad ; 5. mänenzer, kes loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused ; 6. kirjastaja, kes trükib noodid ; 7. toote produtsent, kes hoolitseb reklaamimisest ja stuudiotöö sujuvast kulgemisest ; 8. vabrik, kes dirazeerib (kui palju toodab) toodet ; 9. kauplused, kus müüakse toodet. Järgneval diagrammil on näha, millest kujuneb toote hind ja kuidas jagunevad ligikaudsed tulud. 2% plaadifirma kasum 3% produtsent 6% muusikud 7% tootmiskulud 9% helilooja + luuletaja 10% helisalvestu...
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika ...
Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaas...
Antonio Lucio Vivaldi Antonio Vivaldi (Antonio Lucio Vivaldi) ,elas aastatel 1686 1741, oli itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija . Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, mil Veneetsiat tabas maavärin, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik . Pärast sündi jäi Vivaldi kohe haigeks ning tema elu oli nädalaid ohus. Seepärast ristiti ta alles 4. mail enam kui kaks kuud peale oma sündi. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693, millega kaasnes ka pea kiilaksajamine. Kõik Vivaldi seisusetõstmised on tänaseks teada kuupäeva täpsusega, preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Vivaldi kaebas aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle ning ta vabastati ametist. On arvatud, et Vivaldi, kes õppis vaimulikuks vastu tahtmist, teeskles oma haigust...
Sander Lepik 11.d TNG kontserdi retsensioon Ludwig van Beethoveni sümfoonia 10. detsembril 2010 oli Tallinna Muusikakeskkooli aulas esitamisel Ludwig van Beethoveni sümfoonia. Publikule pakuti kuulamiseks Beethoveni "Sümfoonia nr 5 c-moll" täispikkuses ja "Missa C-duur". Sümfoonia dirigent oli Risto Joost ja esinesid kammerkoor "Voces Musicales", Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester. Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin sell...
Kontserdiarvustus Käisin 04. mail kell 15.30 Võru muusikakoolis kuulamas kontserti "Klassikaraadio tuleb külla!". Esinesid saatest "Klassikatähed" tuntud pillimängijad: Merike Heidelberg - vioola, Jakob Peäske - fagott ja Georg Mirek King - klaver. Enamik lugudest olid klassikalise muusika zanris. Kontsert algas looga, mida esitasid kõik kolm ning samuti lõppes nii ka kontert - ühiselt. Kava oli koostatud nii, et kuulajal oleks vaheldust ning et fagoti- ja vioolamängija saaksid mõlemad vahepeal puhata. Georg mängis klaverit kõikides lugudes peale ühe. Lugusid oli kavas kokku kaheksa. Esimese loona kõlas Dmitri Sostakovitsi "Valss". Lugu oli esitatud kõigil kolmel pillil. Lugu oli mõõduka tempoga ning algas vaikselt. Pala oli laulev ning romantiline. Vahepeal muutus valss kõlavaks ning pidulikuks ning siis tuli tagasi alguseosa. Lugu oli lühike ning selle tõttu sobis kontserdi sissejuhatavass...
Torupilli Jussi Trio Leon Kann 11.B Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõttev...
FORMALISM Siia alla liigitub rida kunsti- (Clive Bell, Roger Fry) ja kirjandusteoreetikuid (I.A.Richards, L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetus-punktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat -- seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon, patriotism, moraal) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused -- värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob...
WOLFGANG AMADEUS MOZART ( ) Kirjelda lühidalt olulisemaid fakte W. A. Mozarti eluloost ja loomingust. Iseloomusta kuulatud muusikat. Lapsepõlv ja õpingud, Lapsepõlv- 3 aastat järjest reisimist, pidi kontsertreisid väga noorelt rohkesti muusikaga tegelema Isa hakkas alates kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma 4 aastaselt sai ta noodid selgeks ja hakkas komponeerima 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 1763. aastal keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi, 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja ...
Esimese Maailmasõja SINIMÄE Pargimäe punkrid IDA- LAHINGUVÄLJA VIRUMAA Tulles Sinimägedesse on võimalus meiega VAATAMIS- koos heita pilk ajalukku ja teada saada miks just siin toimusid ajalooliselt nii tähtsad lahingud! Kohapeal on üles seatud staap, VÄÄRSUSED treeningplats ja lahinguväli. Tänu sellele üritusele on sul võimalik tutvuda Sinimäe vaatamisväärsustega Näiteks: Vallamaja Vaivara Sinimägede muuseum. - Pargimäe torn ROHKEM INFOT SAAD: www.lahing.ee ...
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barok...
Blues Blues on vokaal-instrumentaalmuusika stiil, mis on arenenud afro-Ameerika töölauludest ja Lääne-Aafrika muusikast. Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910 Levinud lõunaosariikides (Missisipi, Alabam...
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
Üksikasjaline ettekanne 50. Juubeliaasta tähistamise pidulaulmisest Kellele: Liivimaa kindralkubernerile Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud ...
Postmodernism ja Arvo Pärt 15. märts 2011. a. 11:05 · Tekkins 1960.aastate lõpul, 1990.aastateks oli levinum vool maailmas · Nagu omal ajal avangardism, on ka postmodernism mitemte stiilide ühisnimetaja. · Ühendas järgmini stiile: postminimalism, eklektitsism, uustonaalsus, uuskompleksus · Postminimalism- võrreldes minimalismiga on teemad pikemad. Kasutatakse teistele stiilidele (jazz, pop, etnomuusk) iseloomulikke väljendusvahendeid · Eklektitsism - teiseid iseloomustab taotluslik stiilikirevus, kasutati tsitaate eri ajastute muusikast · Uustonaalsus ehk uuslihtsus - rahu ja viamset kirfastumist otsitakse lihtsate heakõlaliste välejndusvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja healõlaline. Muusika sageli religioosne nind seotud keskaja või renessanssmuusikaga. Arvo Pärt (1935) · sündinud 11.sept. 1935 Paides. · Pärt alustas oma muusikalist haridu...
NOODIKIRJA TEKE Kõigis ajaloolistes kultuurmaades on olnud olemas märkide süsteem Helikõrguste ülesmärkimiseks, kas tähtede, piltmärkide vm. abil. Ühtegi neist tänapäeval desifreerida pole õnnestunud, seetõttu ei saa me kuulda, kuidas kõlas nende maade muusika. M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori k...
Renessanss Sõna renessanss tähendab tõlkes taassündi ehk siis antiikaja taassündi. Renessansiaeg oli 14.- 16. sajandil, sellel ajal sai tähtsaks humanistlik mõtlemine. See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Helina Martinson 106RMÜ Johann Sebastian Bach Tallinn 2008 Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis ja Weimaris, õukonnakapelli kontsertmeistrina Weirmaris ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestiga. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Fr...
Aravete Keskkool ORKESTRILIIKUMISEST XIX SAJANDIL Referaat Koostaja: Kaari Tamtik 11.klass Juhendaja: Inna Toome Aravete 2009 SISUKORD 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE.............................................................................4 2.1 Koosseisud ja pillid mida kasutati.................................................................................5 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega......................................................................6 3 orkestrijuhtidest................................................................................................................
PÄRT ja TALLIS Pühapäeval, 18. aprillil 2010, toimus Tallinna Metodisti kirikus Kammerkoor Voces Musicalese acapella kontsert Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusikaga. Koori juhatas dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusika kooslus oli minu jaoks midagi uut, aga samas väga põnevat. Ja oma üllatuseks sain aru, et nende kahe helilooja helikeeles on midagi sarnast. Aga mis täpselt, seda mina esialgu öelda ei oskagi. Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga. Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma süga...
Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 28. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis kuulamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfoonia orkestri saatel toimuvat kontserti ,,Penderecki sild üle milleniumi läve" kuulamas. Sellest kontserdist kuulsin juhuslikult enda õe poisilt, kes on lõpetas 5 aastat tagasi Muusika keskkooli ning soovitas minna. Dirigentideks lugude esitamisel olid vanameister Penderecki ise ning samuti Andres Mustonen. Solistideks, kes esitasid esimest pala, olid Henry David Varema, Indrek Leivategija ning taaskord Andreas Lend. Viimast on vist näha küll igal vähegi endast lugupidaval kontserdil, kus on vaja tasemel tsellomängijat. Teise pala solistiks oli Magdalena Pilipczak viiulil. Esitusele tulid Penderecki ,,Concerto grosso nr. 1", mis valmis 2000 aastal ja teiseks palauks oli Benjamin Britteni teos ,,Viiulikontsert op.15". Kontsert ise oli üsna hea, kuigi meie i...
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja kes on kirjutanud väga palju ülemaailma tuntuid heliteoseid. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida.Ta teostas oma õppinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muu...
Heliloojate IV põlvkond 2015 Eesti heliloojate IV põlvkond 1950.aastate teisel poolel algas eesti muusikas tõusuperiood Uue heeliloojate põlvkonna moodustasid näiteks: Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Kuldar Sink Põlvkonna läbimurdeliseks teoseks sai E. Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt koguti palju loomeimpulse ja infot nüüdismuusika kohta. Oluline roll Heino Elleril, sest keerulistel perioodildel hoidis ta siiski kõrgeid nõudeid heliloomingule Arvo Pärt (1935-...) Eestis sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakv...
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on korne...
Lapsepõlv ja õpingud-Imelaps, 3-4 aastaselt hakkas klaverit mängima, 11-aastaselt kirjutas esimese ooperi ja 8-aastaselt esimese sümfoonia. Ta isa oli 18.sajandi parima viiuliõpiku kirjutaja. Haritud ja musikaalsest perest. Kuna nad olid pidevalt reisil, siis põdes Mozart palju haigusi ja õpingud toimusid paljusti matkaklaveril, kõik see on ära jätnud tema normaalse lapsepõlve. Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt õigeaegselt tagasi tulnud ja mis seda piiskopi häiribki, et Mozarti vaimulikud aariad, milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoi...
„Informatsioon on kaasaegse maailma religioon“ Mõtiskledes tolle tsitaadi peale David Lodge’ilt „Infromatsioon on kaasaegse maailma religioon“, tekivad mu peas vaid nõusoleku noodid. Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan, et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon, siis nüüd aastaid hiljem ei oska ma enam imestadagi ega vaevugi ...
EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik emotsioonitu tagasihoidlik särav helge lapsemeelne rahustav lihtne entusiastlik positiivne realistlik ükskõikne tavaline jõuetu mannetu RÕÕMUS!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kauni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
