Sissejuhatus Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand...
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid....
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koertek...
Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest ...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
Keskaja filosoofia 2009 Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne- Euroopa keskaegset filosoofiat. Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoit...
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viit...
Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstr...
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
Küsimused ja vastused Mida tähendab, et keskaegne maailmakäsitlus oli a) dualistlik ja b) hierarhiline? a) Dualistlikus maailmakäsitluses vastandatakse hea ja halb, aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? No...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . ...
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Questions for the Second Philosophy Test A. Aristotle 1. According to Aristotle, what is the soul? Which are the three kinds of souls? Hing on elusolendi olemuslik vorm. Vegetatiivne, tajulik ja teadlik hing. 2. Where can we find truth and falsehood? Why? Oma teadvuses, kuna seal moodustame kontseptidest lauseid ja ideid, mida otsustamise käigus kõrvutades jõuame tõesuse ja vääruseni. 3. Which are the four causes? Aineline, vormiline, tegev ja lõplik põhjus. 4. What is the name that Aristotle gives to his god? Noesis Noeseos – mõtte mõte. B. Saint Augustine 1. What is evil for the Manicheans? „Teine jumal“. 2. How does Augustine define evil? Millegi, nt headuse, puudumisena. 3. Why God cannot be the creator of evil? Kuna kurjus pole miski, vaid millegi puudumine. 4. Why does God allow evil to exist? Kuna ta suudab kurjast head esile tuua. 5. What is physical ...
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele auto...
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kat...
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
TEKST 2. Durbin, Paul T. (1984). A Guide to The Culture of Science, Technology, 3. Broad Synthetic vs. Narrow Analytic. Third, one may approach science and Medicine. The Free Press. pp. 217-222. (Katkendid) from a narrow analytic or a broad synthetic point of view. That is, one could see one's task as primarily dissecting various features of science to see how they look or work, or C. Frameworks for Philosophy of Science as primarily locating science within a broader framework of human activities and artifacts. Questions about, for example, the form and function of scientific explanations In this section our aim is to examine alternative approaches to t...
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofili...
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
FILOSOOFIA KORDAMISKÜSIMUSED • Subjekt – üldkeeles mingi tegevuse kandja, kuid filosoofias vastandub subjekt objektile. Tänapäeva filosoofias tähendab subjekt tavaliselt inimest, kes objekte tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsi...
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi ka...
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
