Nimisõnade käänamine SAKSA KEELES JAGUNEVAD NIMISÕNAD AINSUSES KOLME KÄÄNDKONNA VAHEL: Naissoost nimisõnade käändkond; Tugev käändkond; Nõrk käändkond; Naissoost nimisõnade käändkond Nominativ eine Frau die Frau Wer? eine Katze die Katze Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse eine See die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Akkusativ eine Katze die Katze Wen? eine Frau die Frau Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse Wohin? an eine See hinter die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Dativ einer Katze der Katze Wem? einer Frau der Frau Wo? einer Puppe d...
Inglise keel Nimisõnade mitmus Reeglipärasel mitmusel lisatakse ainsuslikule nimisõnale lõpp s: Näiteks: two dogs three cats. Kui nimisõna lõpus on s, ss, sh, ch või x tuleb sõna lõppu es Näiteks : four glasses four busses Kui nimisõna lõpus on üksik kaashäälik, millele järgneb y, siis muutub y mitmuse vormis ie- ks ja lisandub s. Näiteks: lady ladies story-stories Kui ühesilbilise nimisõna lõpus on täishäälik ja y, siis lisandub ainult s. Näiteks: boy-boys day-days Paljud nimisõnad, mille lõpus on f või e saavad mitmuses lõpu ves Näiteks: shelf-shelves knife-knives On ka mõned erandid Näiteks: roof-roofs, dwarf-dwarfs või dwarves, chef-chefs. o lõpuga nimisõnade puhul ristatakse kaht gruppi : Reeglipärase mitmusega Näiteks: radio-radios piano-pianos ja es lõpulise mitmusega sõnad. Näiteks: potato-potatoes tomata-tomatoes ...
no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus palve või pakkumin...
- Vene keel( russki jasõk) - kiirelt (bõstro) - ja (i ) ! - lõbusalt (veselo) 6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! T...
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna...
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine ...
Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.1...
Articles: A(N), THE, Ø A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases They left a couple of days ago and all of a sudden I realized that it had been a long time since they last called. We usually have a good time together a...
Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), , ? (eemale), , ? (millenigi), - (tagant), - (alt), (lähedal), (juures), (ümber), ...
Shilha berberi keel Sissejuhatus Shilha keelt kõneletakse peamiselt Põhja-Aafrika riikides nagu Morokkos, Tuneesias ja Alzeerias. Keelt räägib kuskil 3 890 000 inimest. Keel on berberi perekonnast ning kuulub afroaasia keelkonda. Keel on üldkasutuses igalpool meedias ja ka igapäevaelus, kuigi tavaliselt kõnelevad rohkem mehed. Mainima aga peaks, et keel pole ametlikult kuskil kasutuses ei Morokkos kui teistes riikides. Kirjutatakse araabia tähestikuga aga ka vahest ladina. Keel on tähtis osa moslemielu usulistes tegevustes. Fonoloogia/Foneetika Võrreldes eesti keelega on shilha keelel väga vähe täishäälikuid,eesti keelel 9, seal 4. Suurim vahe on siiski see, et berberi keeles ei esine diftonge. Põhjuseks on see, et Shilha berberi keeles on palju suurema kasutusega kaashäälikud. Shilha keeles on väga rikas konsonandisüsteem, sisaldades 32 foneemi. Võrreldes eesti keele 22 konsonandiga, on shilha ke...
Plural of nouns Nimisõnade mitmus 1. Ainsusele lisatakse -s sailor sailors 2. y-lõpulised nimisõnad Kui nimisõna lõpus on täishäälik +y, lisandub mitmuses -s boy boys Kui aga nimisõna lõpus on kaashäälik +y, siis y = i +es baby babies 3. Kui nimisõna lõpus on -s, -sh, -ch, -x või -o, siis lisatakse mitmuses -es bus buses potato -potatoes negro negroes kilo - kilos bush bushes tomato tomatoes disco discos piano - pianos watch watches hero - heroes photo photos radio radios 4. Kui nimisõna lõpus on -f või -fe, siis tavaliselt f = v+es wolf wolves thief thieves knife - knives wife wives half halves roof - roofs leaf leaves self selves chief chiefs 5. ERANDID child children mouse - mice ...
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - ...
Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab ...
Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokk...
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev too...
Vene tähestik Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline...
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna...
Fonotaktika Sõnaliigid Ühte sõnaliiki kuuluvad sellised sõnad, millel on mitu ühist tunnust. NT: 1. Haige lebas jõuetult voodis (Nimisõna) 2. Haige koer tuli mu ukse taha (Omadussõna) SÕNALIIGID / MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, n...
Benabena keel Benabena keel on Üld-Uus-Guinea hõimkonda Kainantu-Goroka keelte Goroka rühma kuuluv keel (Ethnologue). 1998. aasta andmete järgi on maailmas 45 000 benabena keele kõnelejat (Ethnologue). 2009. aastal hinnati kõnelejate arvu umbes samas suurusjärgus, aga keelele pakub konkurentsi tok-pisini keel (DOBES). Seda oskavad/kasutavad teise keelena ja saavad aru ka abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade...
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisv...
Sisseastumiseksamid Linda Blande Koidula Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Matemaatika Eesti keel Inglise keel Matemaatika (60 min) 1) Arvuhulgad, nende omadused; 2) Arvutamine kümnend- ja harilike murdudega; 3) Protsendi mõiste tundmine ja selle kasutamine ülesannete lahendamisel; 4) Lineaar-, ruut-, murdvõrrandite lahendamine; 5) Lineaar- ja ruutvõrrandisüsteemide lahendamine; 6) Tekstülesannete lahendamine (lineaarvõrrandi, ruutvõrrandi, lineaar-võrrandisüsteemi või ruutvõrrandisüsteemi abi; 7) Algebraliste avaldiste lihtsustamine; 8) Ringjoone pikkus ja ringi pindala; 9) Ruudu, ristküliku, rööpküliku, kolmnurga, trapetsi ja rombi ümbermõõt ja pindala; 10) Trigonomeetria kasutamine geomeetriliste ülesannete lahendamisel; 11) Kuubi, risttahuka ja püstprisma ruumala ja pindala leidmine Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti kee...
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
Artikkel Artikkel puudub Määrav artikkel Isikunimed: Perekonnanimed mitmuses: Veiko the Tamms Tom Smith the Talvistes Riiginimed, kontinendid: Riigi või piirkonna nimed, mis on mitmuses Estonia või kus on täiendina pärisnimi, kingdom, France state või republic: Asia the United Kingdom = the UK Europe the United States of America = the USA = the US the Republic of Estonia the Estonian Republic the United Arab Emirates ...
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolek...
Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! erandid er lõpulised võivad olla ka nais- ja kesks. das Fenster, die Nummer - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - lõputa,verbist tulenevad nimisõnad gehen- der Gang, fliegen der Flug võõrapäraste sufiksitega: - or,- e der Motor, der Traktor - ist, - en der Idealist - ier,- e der Offizier - ent,- en der Student, der Präsident - eur,- e der Ingenieur, der Amateur, der Monteur - ant,- en der Musikant - and,- en der Doktorand - är,- e der Aktionär,der Millionär, der Sekretär - et,- en der At...
Kokkuvõte peaks olema 200 sõna ja mitte pikem. 1. Kokkuvõte algab sellest, et inimene loeb teksti läbi ja saab sellest aru ehk mis on teksti tuum. 2. Kõige olulisema väljatoomine mitte teksti ümberjutustamine. 3. Kokkuvõte on objektiivne ehk ei ole kokkuvõtja tegija hinnang vaid kokkuvõte sellest, mis on selles tekstis öeldud. 4. Kokkuvõte ei ole tsitaatide kogum, see on oma sõnadega kokku võetud lugu. 5. Kui kokkuvõttes kasutatakse kellegi teise autori juttu, keda selle jutu autor tsiteerib ise, siis tuleb viidata. 6. Kokkuvõte on omaette tekst, mõistetav ilma algtekstita ehk ei kasutaks asesõnu vales kohas. 7. Kokkuvõte lugeja peab tekstist aru saama ilma põhitekstita. 8. Copy-paste ei tohi teha. 9. Kokkuvõte peab haakuma ning moodustama terviku. 10.Orginaaltekstides on mõttekordusi, kokkuvõttes vältida neid. 11.Kokkuvõttes lühike sissejuhatus ja taustaseletus, kohe minna...
Audentese Erakool Madis Loorents Itaalia keel Kodune kontrolltöö Juhendaja: Õp. Ingrid Palm Koostaja: Madis Loorents Tallinn 2008 1. Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning romaani keelte hulka. 2. Itaalia keele sugulaskeelteks on hispaania, portugali, prantsuse ja rumeenia keel, mille algkeeleks on ladina keel, mis on kirjalikult säilinud siiamaani. Ladina keel on arvatavasti ainuke algkeel, mis on tänapäevani säilinud just sellisel kujul. 3. Itaalia keele kõnelejaid on umbes 70 miljonit ning ametlikuks riigikeeleks on ta riikides nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, kui ka Lõuna-Ameerikas. Suurem osa kõnelejaid on Euroopas. 5. Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil...
Artikkel Inglise keeles on kaks artiklit: umbmäärane artikkel a, an (the indefinite article) ja määrav artikkel the (the definite article). Loendatava d Loendamatud nimisõnad nimisõnad Ainsus Mitmus This is a cat. Umbmäärane artikkel There is a rose on the table. The cats The cat is are eating. drinking Give me the milk. Määrav artikkel The rose is milk. The snow is covering the earth. in the vase. The roses are red. ...
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga. Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis. Tüüpilisi stiilivigu ja vääratusi Stiilivääratus konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel ... 1. Stiili lamedus algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara Võib järeldada, et Kalevipoeg oli nii töömees kui ka sõjamees. Tema ise ei tahtnud sõdasid. Kui aga tuli sõdida, siis astus ta vapralt lahingusse. Kuid Kale...
Grammatikalsieerumine/grammatiseerumine 1. Üks teadvustamata, aga universaalselt toimiv keele muutuse mehhanism on grammatikaliseerumine. See on kognitiivne protsess, seetõttu ongi universaalne ja esineb igas keeles. Grammatikaliseerumine on leksikaalsete üksuste muutumine grammatilisteks üksusteks (s.o. ,,tavaline" sõna muutub grammatiliseks sõnaks, nt prepositsiooniks, partikliks, abiverbiks jne). Selleks, et aru saada, mis toimub, tuleb rääkida tähenduse liikidest. 2. Tähenduste liigid: leksikaalne (tähendus tavamõttes, nt sõitsin 'liikusin ratta, auto, rongi, bussi jm sõidukiga') ja grammatiline (nt sõitsin lihtminevik, ainsuse 1. pööre). Lähtudes sellest, tuleb vaadata, milliseid tähendusi väljendavad erinevad morfeemid. 3. Erinevad morfeemid väljendavad erinevat liiki tähendusi: 1) Leksikaalsed (tüved) väljendavad leksikaalsed tähendust 2) Grammatilised (tunnused, lõp...
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (m...
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid......
Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest IdaAafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu...
A Umlaut Ä Besuchen - külastama Als -kui Buchstabieren täht haaval ütlema Also - niisiis Dürfen - tohtima Etwas - natuke Essen sööma Doch vastad eitavale küsimusele Fehlen puuduma jaatavalt Geben andma Gern - meelsasti Geboren sein sündima Gleich kohe Gehen minema Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben omama Kein(e) eitus nimisõnade puhul Kosten maksma, väärt olema Lieber - meelsamini Lernen õppima Links vasakul Nehmen võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März märts Sein - olema Nebanan kõrval Spielen - mängima Nicht eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult ...
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA ...
EESTI KEELE VORMIÕPETUS. SISSEJUHATUS 1., 2. (17.09.18) MIS ON MORFOLOOGIA? MILLEKS SEDA ÕPPIDA? Pane õigesse vormi! Diivaniparadiisis on lai valik (voodid). Voodeid Narva Kolledzis õpib palju (tublid) tublisid üliõpilasi. Konkursil osalevad Narva Kolledzi (tublid) tublide üliõpilaste kirjalikud tööd. Narva Kolledzi üliõpilaste (kirjalikud) kirjalikkude/kirjalike tööde tase on väga kõrge. Sellel küsimusel on palju (võimalikud vastused) võimalikke vastuseid, sellel juhtumil on palju (põhjused) põhjuseid/põhjusi. Kiri on valmis, kuid mul kahjuks ei ole (ümbrik) ümbrikut/ümbrikku Kodanikud vajavad (loomulikud, inimlikud, mõistlikud) loomulikke, inimlikke, mõistlikke lahendusi, kodanikud ei vaja (õudne, vastik tingimus) õudset, vastikut tingimust. Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õr...
Asesõnad ja käänamine XXX-AKK-DAT XXX-AKK-DAT mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? kuhu? DURCH - läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch FÜR - jaoks minu jaoks - für mich OHNE - ilma sinuta - ohne dich UM - ümber ümber minu - um mich GEGEN - vastu nende vastu - gegen sie ENTLANG - piki mida Dativ kellele? millele? kus? MIT - ga, koos sinuga - m...
1. Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid...
Tartu Ülikool ' Värvinimetustest eesti ja vene keeles Referaat Tartu Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый.......................................
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladin...
Anuta keel 1. Anuta keel 2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond, Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6. Kaashäälikud: p, t, k, b, d, g 12- Helitud kaashäälikud: p, t, k 13- 'v' ja 'w' ei ole eristatavad häälikud. Tavaliselt hääldatakse mõlemat kui helisevat 'v'-i. Sellist häälikut nagu 'f' ei esine. (2) 14- Huvitav fakt anuuta keele puhul on selle väike konsonantite hulk: ainult 8 foneemiga a...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
Unit 1/ Present Simple be /lihtolevik + - ? I am your teacher I'm not am I German? Yes- I am, you are, she/she/it is, we are, You are in room 13 you aren't am you German? you are, they are. He is jane he/she/it isn't Is he/she/it German? No I'm not, you aren't, he/she/it isn't, we aren't, She is marta we aren't are we German? you aren't, they aren't. It is a school. you aren't are you German? We are students they aren't are they German? You are in class 12 They are teachers Unit 2 / present simple + - ? yes- I do, you do, he/she/it does. I work I don't work ...
Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi etnilist gruppi nimega sumerid ei olegi olemas olnud. Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige. Sumerite nagu ka teiste impeeriumide elanike panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Võrreldes arhailise perioodiga kummardati juba tõelisi jumalaid, mitte lihtsa...
KEELEUURIMISE MEETODID 2010 Kordamisküsimused I Kirjelda uurimismeetodit. Millel meetod põhineb, mis on selle teoreetiline alus? Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte...
1. Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esita...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
