Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on...
*Mehhaaniliste vnkumiste iseloomustamiseks kasutatakse jrgmisi fsikalisi suurusi: 1. hlve; 2. amplituud; 3. sagedus; 4. periood. *Hlbeksnimetatakse keha kaugust tasakaaluasendist. *Hlbe this on x ja hikuks [1m]. *Amplituudiks nimetatakse keha maksimaalset kaugust tasakaaluasendist. *Amplituudi this on A ja hikuks [1m]. *Sagedus on fsikaline suurus, mis nitab mitu vnget teeb keha aja hikus. *Sageduse thiseks on (kahtlane V)-n/f n=N/t N-vngete arv. t-aeg. *Sageduse hikuks on 1 Hertz [1Hz] *1 Hertz on niisugune keha vnkumise seadus, mis teeb 1 sekundis he tisvnke. *1kHz= 1 000Hz; 1mHz= 1 000 000Hz. *Perioodiks nimetatakse fsikalist suurust, mis nitab he tisvnke sooritamiseks kulunud aega. *Perioodi this on T ja hikuks [1s]. *Periood on sageduse prdvrtus ehk T=1/n. T=t/N.
2) Ringliikumine: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus ühik on 1rad/s .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest. ak kesktõmbekiirendus (m/s2) v joonkiirus (m/s) r trajek...
Selgrootute loomade tunnused Lihastik Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust...
Elektri laengud ja elektiväli Kehade elektriseerimine Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase r...
ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS -)kehad elektriseeruvad hrumisel selleprast et mingi hulk elektrone lheb le helt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide mberjaotumine kehade vahel, mis enne hrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga vrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mlema keha laengud vrdsustuvad. -)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks ...
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtak...
Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis o...
KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...
Si põhiühikud : m,s(sekund), kg, mol, K(Kelvin), A(Amper), cd( Kandela, valgustugevus) Tuletatud ühikud: m/s, N Abiühikud: rad, sr Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel Newtoni I seadus kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju tasakaalustub, siis on see keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdselt ühel sirgel mõjuvad, kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni seadus- Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ü...
1) Defineeri elektriline pinge. Lisa juurde valem ning valemi selgitus. - Elektriline pinge väljendub elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahes. Valem: U=1-2 U= Elektrivälja pinge (V) 1= Elektriväljal asetsev punkt. 2= Elektriväljal asetsev punkt. 2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset pool...
Füüsika X Tööleht nr 4. Kehade vastastikmõju. Jõud 1. Kehade vastastikmõju Kui pall vee alla suruda, tõukab vesi ta jälle pinnale; sportlane sikutab tõstekangi maast lahti. Selliseid näiteid on palju, nad on kõik väga erinevad, aga omavahel on neil siiski ühine joon – ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Neid näiteid ühendab nähtus, mida füüsikas nimetatakse vastastikmõjuks. Kehade vastastikmõju tõttu muutub: Keha kiiruse arvväärtus Keha kiiruse suund Keha kuju Vastastikmõjus osalevate suurema massiga kehade kiirus muutub vähem, kui väiksema massiga kehade kiirus. Vastastikmõju liigid: Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Vastastikmõju tugevuse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. N. gravitatsioonijõud, raskusjõud, üleslü...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka ni...
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mi...
Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis meenutamine. Oluline küsimus kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemises...
1. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi (orientatsiooni) muutust. Pöörleva keha erinevad osad liiguvad piki erinevaid trajektoore, kuid säilitavad oma vastastikuse asendi. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand: 2. Inertsimoment Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. Keha pöörlemine ümber liikumatu telje. Pöörelgu keha ümber liikumatu telje, mille nimetame teljeks z. Elementaarmass mi joonkiiruse võib esitada kujul vi= Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i- nda elementaarmassi kineetilin...
Vahearvestus 1-7.10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda...
Pilet 12 1. Hõõrdejõud hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) ...
Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras...
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae). Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline ...
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS 1.OSA Tehnikatest sobisid olulisema teksti allajoonimine, kokkuvõtte kirjutamine. Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusi...
TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlasel...
Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutam...
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel a...
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud ant...
Rüht ja rühihäired Therese Eliise Allekõrs 12. a. klass Mis on rüht? Rüht on asend milles su keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui sa seisad, istud või lamad. Selline asend on sinu lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. Erinevad rühid Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust Hoiab ära lülisamba fikatsiooni ebanormaalses asendis Hoiab ära väsimuse tek...
Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendamine on tunduvalt raskem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislastis rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt. Märkus. Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. ...
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise....
TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS-käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. CLAUSIUSE sõnastus:Isoleeritud süüsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodüna...
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei o...
Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, headust, korda, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. . Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. “Paradiisist” ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: “paradiisis” oli aga kõik juba olemas. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalis...
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...
Kuressaare Gümnaasium Termodünaamika II printsiip Stina Silluste 11C Kuressaare 2010 Termodünaamika II printsiip · Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule. Termodünaamika II printsiibi mõiste ja areng Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi: · Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. · Thomsoni (lord ...
11) A KÜSIMUSED : 1 ) ...ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku, muutumi 2) ...on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektro 3) ..on pöörlemisteljele asetatud magnet, mis näitab magnetjõudude suunda 4) .. nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu 5) .. On elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse võ 6) ... on keha, mida ümbritseb magnetväli 7) ...ehk endainduktsioon on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida 8) ..on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus. 9) ... seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiiv 10) Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu 11) ...on ajalooliselt üks esimesi magnetilise jõu seadusi, mille André-Marie A 12) ...on navigatsio...
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis ol...
Referaat Kiililised Jüri Gümnaasium 8.r Kristin Sõber 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Kiilid lk 4 3. Kokkuvõte lk 7 4. Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja...
Essee ,,Termodünaamika II printsiip" TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP Termodünaamika II seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Kuna seda on uurinud mitmed teadlased, on ka igaühel oma sõnastused. Rudolf Clausiuse üks sõnastus on selline: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Protsessides, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks. Clausiuse sõnastusel on ka teine variant: soojus ei saa minna iseenesest külmalt kehalt kuumemale ehk ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke ...
1. Mehaanika- füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega. 2. Kinemaatika- mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis. 3. Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8. Taustsüsteem- taustkehaga seotud koordinaatteljestik ja kell aja määramiseks. 9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mi...
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
Ivptk. MAGNETISM 1.Mis on magnetväli, mis on selle tekkimise põhjuseks? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha pool tekitatavat välja. Magnetväli tekib laengu kandjate liikumse tulemusel. 2. Mis on püsimagnet, selle poolused, kuidas käituvad magneti poolused omavahel? Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile...
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga ke...
Essee Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel sarnaseid sõnastusi. Clausisuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teiste sõnadega, tähendab see, et igal asjal on kalduvus levida. Lokaalselt on korrapäratusest energiavarustuse abil võimalik taastada korrapärasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil süsteemis esineb alati korrapäratuse kasv. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsev...
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 2. teema: eleaatide koolkond. Probleemsituatsioon. Joonia mõtlemise küsimuseasetus – mis on oleva terviku arche – implitseerib oleva terviku niisugust mõistmist, mille kohaselt viimast iseloomustab saamises, liikumises olemine. Omab ju mõiste “algus” mõtet siis, kui miski kuskilt algab ja kuhugi jõuab, st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust. Niisugune maailmakäsitus eeldab omakorda seda, et tegelikkuses eristuvad nähtumused ja olemus. Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi nime saanud eleaatide koolkonda kuulunud mõtlejad on aga küsimuse alla seadnud just selle, mis joonlaste mõtlemises paistis olevat enesestmõistetavaks eelduseks. Eleaadid küsivad kas olevas on üldse liikumist/muutumist ja nähtuste mitmekesisus...
Matemaatiline analüüs I Eksamiteemad 1. Muutuvad suurused: Muutuja x on argument ehk sõltumatu muutuja. Muutuja y on sõltuv muutuja. 2. Funktsioon- Muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui mingi eeskirjaga on suuruse x igale väärtusele seatud vastavusse suuruse y üks väärtus Tähistused: y=f(x); y=g(x); y=H(x) Näited: s(t)=3-0,5gt²( s- kaugus maapinnast langemisel; g- raskuskiirendus) Funktsiooni esitlusviis: a. Piltlik- d. Nooldiagrammine- b. Valemiga - e. Sõnadega- c. Tabelina- f. Funktsiooni f nimetatakse üheseks¸ kui argumendi igale väärtusele vastab üksainus funktsiooni väärtus. g...
Termodünaamika 2. seadus Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. Termodünaamika seadusi ei saa tõestada, nad on inimkonna kogemuste üldistused. Termodünaamika teisel seadusel on palju omavahel ühtivaid sõnastusi. Kõik nad aga käsitlevad looduslike protsesside mittepööratuvust. Protsesside mittepööratuvust tõestavad ka kõigi loogilisemad näited. On ju teada, et õun kukkub puult maha, mitte vastupidi ning kui avada õhupalli kinnisidumiseks kasutatud nöör, jookseb õhupall tühjaks. Kunagi aga ei täida õhk õhupalli iseenesest. Kui tuua veidi keerukamaid näiteid, siis kõik teavad ju, et korrapäratus tekib iseenesest, kord aga ei teki. Igapäevasest elust on ju näha, et toad vajavad koristamist ka siis, kui keegi neid pole kasutanud. Kunagi ei leia ka aset protsessid, kus õhupall iseenesest täituks, tuba läheks korda vms. Seejuures pole ükski neist ...
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need org...
POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Jäärebase poolt asustavad alad kuuluvad meie planeedi kõige ebakülalislahkemate territooriumide hulka. Karmil ja väga külmal arktilisel talvel elab rebane peaaegu täielikus pimeduses. Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste kä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
