Niidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkusest. Niidu-uruhiir on levinud igal pool Eestis ning ta asustab igasuguseid metsi ja ka avamaastikke, kuigi viimastest eelistab niiskemaid ja rohurikkamaid alasid. Niidu-uruhiir võib elutseda ka rabade servaaladel, soistel niitudel ja rannaniitudel ning siseveekogude kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimedeNiidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkuses...
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehittus Päevaõpe Niidu ja lillemurud referaat Juhendaja: Katrin Puskar Koostaja: Viktoria Jekimtseva Luua 2012 Sissejuhatus Muruks nimetatakse madalakskäbitud, tihedat. Tallamisele vastupidavat taimestiku. Muru ühendab teised aia osad tervikuks. Kas siis niidumurud polegi muru? Niit on looduslik kooslus kus on esindatud palju erinevaid looma- ja taimeliike. Hooldus piirdub vaid sellega, et oleks tagatud taimede jätkuv kasv ja õitsemine. Murude korrashoid Muru hooldamise eesmärk on: · Luua taimedele kasvuks võimalikult soodsad tingimused; · Võimaldada muru kasutust planeeritud otstarbete kohaselt; Muru hooldamine sõltub: · Rohukamara liigilisest koosseisust; · Kasvutingimutest · Muru kasutusotstarbest Murude hooldusklassid Ilumuru (Al) esindusliku, vastupidava ja eriti kõrgetasemelise ilmega...
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
Niit on rohumaa, kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina . Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma. Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik. Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut. Looniidud-kuivadel paepealsetel, mis ei metsastu selle pärast,et mullakiht on seal puude ja põõsaste jaoks liiga õhuke ja kuiv. Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniid...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
Ellen Niit Sündinud 13.07.1928 Tallinnas. Õppinud: · Tapal. · Tallinna 4. Keskkoolis. · Tartu Ülikoolis Eesti keelt ja kirjandust. · Tartu Ülikoolis lastekirjanduse alal. Luuletus Päkapikk Nüüd päkapikk asub teele. Tal seljas on pisike märss... Ja plaanis on jätta tal meelde sinu väikene jõuluvärss. Tal plaanis on õppida ära see laul, mida sina tead, näha korraks su silmade sära, kuulda, kas sa ka viisi pead. Päkapikk ei pea nimekirja neist, kes teinud on mõned vead. Päkapikk paneb nime kirja neile, kes tahaksid olla head Ellen Niit on olnud abielus Heldur Niiduga 1949- 1958 Sündis Toomas Niit 1958-2007 oli abielus Jaan Krossiga. Sündisid lapsed Maarja Uudusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ellen Niit on töödanud luule konsultandina. ETV toimetajana. Alates 1963. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta on...
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
Ellen Niit Elulugu Ø Ellen Niit on eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Click to edit Master text styles Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisul...
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikhei...
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit v...
Kooslus ja populatsioon Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei ...
Marid Nimetused Marid ehk marilased on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end...
Elulugu Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani. Sündis vasesepa ja õmbleja tütrena Tallinnas, kus alustas õpinguid, jätkas neid 1938 43 elukoha muutmise tõttu Tapal, 1943 47 õppis Tallinna 4. keskkoolis ja 1947 52 Tartu ülikoolis keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1956 61 oli Tallinnas Kirjandus Liidu luulekonsultant, 1961 63 oli ETV mittekoosseisulise toimetaja, alates 1963 on Ellen Niit olnud vabakutseline kirjanik. 1 Looming Ellen Niit kuulub nende poetesside ritta, kes on läbi aegade hoidnud ja edasi kandnud eesti luule lüürilist ja lüroeepilist lõime. Luulesse tuli Ellen Niit üllatavalt küpsete värssidega. Nooruslikult avameelne luuletus on Ellen Niidu usutunnistuseks: õnnetunne ja elumõte on lahutamatud, nagu on lahutamatud elumõte ja inimvä...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 10õA Volga keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2010 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3 Volga keeled ........................................................................................................................... 4 4 Mari keel.................................................................................................................................. 5 4.1 Nimetused...........................................................................................................
Niit Uurimustöö loodusõpetuses Tartu Kivilinna Gümnaasium Robert Põldoja 6,,B'' Tartu 2013 Sisukord 1. Tiitelleht..............................lk 1 2. Sissejuhatus........................lk 3 3. Üldiseloomustus, Elutingimused.....................lk 3 4. Taimestik.............................lk 4 5. Kahelehine käokeel...........lk 5 6. Looduslikud niidud............lk 6 7. Puisniidud...........................lk 7 8. Loomastik...........................lk 8 9. Rukkirääk............................lk 9 10. Niidu tähtsused..................lk 10 11. Kasutatud kirjandus...........lk 11 Sissejuhatus All järgnevas uurimustöös tahan paremini õppida tundma niitu, niidu taimestikku ja loomastikku. Üritan ka olla otsekohane ja lisada ka mõne...
ELLEN NIIT Eesti kirjanik ja tõlkija Ellen niit sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross sündis Tallinnas, 13.juulil 1928.aastal; õppis Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooliaspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956; töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja ETV mittekoosseisulise toimetajana; alates aastast 1963.aastast vabakutseline kirjanik. Looming Esimesed luuletused ilmusid ajakirjanduses 1945; esimene raamat 1954 (värsslugu ,,Kuidas leiti nääripuu"); sellele järgnes uuenduslik ja ülimenukas ,,Rongisõit" (1957). Looming Klassikaks saanud lasteraamatuid ,,Pille-Riini lood", ,,Krõlli-raamat", ,,Lahtiste uste päev", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Suur maalri...
Sünd. Ellen Niit on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes on sündinud 13.07.1928. Tallinnas. Õppimine ja töö. Ellen Niit on õppinud Tallinna 4. keskkoolis (1943-1947). Seejärel läks ta õppima Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust (1947-1952). Tartu Ülikoolis õppis ta ka Eesti lastekirjandust (1952-1956). Ellen Niit töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekontsultandina (1956-1961) ning seejärel läks ta tööle ETV mittekoosseisulise toimetajana (1961-1963). Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming. Ellen Niit on pealmiselt kirjutanud luuletusi lastele. Tema 70.sünnipäevaks tuli välja luulekogu ,,Paekivi laul", aga enne seda tuli välja luulekogu ,,Maailma pidevus", mis sisaldab luuletusi aastast 1946-1976. Ellen Niidu laste luuletest väärib esile tõstmist ,,Krõlliraamat", mis ilmus aastal 1979 ning selle raamatu kunstnik oli Edgar Valter. Esimene Ellen Niidu väikelaste proosaraamat tuli välja 1963 aastal, mis ka...
Luulekogu analüüs ,,Maa on täis leidmist" Ellen Niit Luulekogu põhiteemaks on looduse mitmekülgsus ning armastus lihtsate asjade vastu, armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silm...
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
Kui teed ukse lahti, üle õla vaata, ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aega seks ei leita. Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjani...
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: .........................................................................................
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taim...
Gustav adolfi gümnaasium Uurimis töö Soomaa rahvuspark Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Kust tuleb Soomaa nimetus 4.Moodustamine ja seadusandlik areng 5.Rahvuspargi põhieesmärgid 6.Soomaa imetajad 7.Soomaa kotkad 8.Kaitsealused taimed 9.Informatsiooni allikad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmu...
Edgar Valter Autor: Taniel Lukomets Konguta kool 6 klass sissejuhatus ● Info Edgar Valteri kohta. ● Kokkuvõte. Info Edgar Valteri kohta. ● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● ...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'i...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
Arvustus ,,Enne punaseid palituid" Mina lugesin läbi ka Ellen Niidu raamatu ,,Enne punaseid palituid". See oli väga rõõmsameelne ja tore raamat. Raamat ,,Enne punaseid palituid" rääkis lastest, koolist, nääridest ja näärivanast. Kuna see raamat on kirjutatud juba üpriski ammu, siis ei olegi see raamat jõuludest ja jõuluvanast vaid hoopis nääridest ja näärivanast. Täpsemalt jutustas see raamat sellest, kuidas lapsed ootasid näärivana ja kaunistasid nääride puhul oma kooli ning klassi. Nimelt avastasid Pille ja Peeter, et kui nad kasutavad Pille tädi nõiasõnu, siis on nad võimelised nõiduma. Alguses mõtlesid lapsed, et katsetavad, kas midagi juhtub ja juhtuski. Nad võlusid kuuse, mis kasvas otse keset kooli põrandat. See ei tundunud üldse reaalne, aga kui kapist tulid välja elavad jänesed ja sipsikud oli asi väga tõene juba. Varsti ilmusid kuskilt välja ka puust nukud ja tõukerattaga öökull, kes tahtis ka näidendis os...
Kool NIIT Kurereha Referaat klass Koostaja Juhendaja: Tallinn 1516 SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk.2 Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3 Verev kurereha.............................................................................................................................lk.4 Niidu kaitse..................................................................................................................................lk.5 Kurereha kaitse,puisniidu ja kurereha pildigalerii...................................................................lk.6-8 Kokkuvõte....................
Tartu Forseliuse Gümnaasium Edgar Valter Referaat koostajad: juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord................................... lk 1 Sissejuhatus............................. lk 2 I Elulugu.................................. lk 3 II Elutöö................................... lk 4 III Looming.............................. lk 5 , 6 IV Tunnustus............................ lk 7 , 8 V Pildid.................................... lk 9 Kokkuvõte................................ lk 10 Kasutatud kirjandus.................. lk 11 1 Sissejuhatus Edgar Valter on tuntud lastekirjanik ja kunsnik , kes elas aastatel 1929-2006. Me oleme kuulnud tema illustreeritud tegelaskujudest krõllist , naksitrallidest , sipsikust ja kunksmoorist , aga me tahaksime rohkem teada saada . Me loodame , et...
Heljo Mänd "Pillerpall" Võilill. Oi kui palju murul väikseid Kevad lillekesi nagu päikseid! Nüüd juba mitmes öö on soe, Põimid nendest pärja pähe, tuul kõnnib kikivarvul, enam puhtaks käed ei lähe. võilille rõõmsaid nutte poeb Ülane. maast lugematul arvul. Ülane, ülane Luht rohetab ja kirendab lumetäheke, ja paisub varsakabi tule ka aasale ja jõgi kuldselt virvendab, külla väheke. ka temal talv on läbi. Siin on küll tuuled, Kõik mutukad ja putukad kuid nendega harjub, on ärevil ja jutukad, igav sul elada et kevad võidu sai. põõsaste varjus. Ja tuhat väikest muusikut Meelespead. nüüd hõiskab eemal kuusikus: Kuidas kukkusid küll rohtu "Käes mai! Käes mai!...
GUSTAV ERNESAKS(1908-1993) · koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik · Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Tarvastu Gümnaasium Luulekogu Juhan Liivi looming elust enesest Koostajad: Triin Lõhmus, Anett Esnar, Kristi Jõgi Juhendaja: Maia Niidu Mustla 2011 Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja selles silmapilgust Ei suurem saa ollagi! Ma ole laulnud, siis kui oli pime, ja hüüdnud öödesse - sääl ei olnud häält. Ka minu elupuu on maikuul õitsend, kuid õied, viljad langenud ta päält. Ja kerjanud olen ja santind ja roomanud põrmuni, ja kerjand, et aastate kaupa Ei vastuseks sõnagi! Ja kerjanud enda pärast ja teiste pärast ka, ja kerjanud kerjuse pärast, ei mõista ütelda! Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õp...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Marilased Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end m...
Lahemaa rahvuspark Asukoht ja pindala Asub Põhja- Eestis. Pindala on 747,84 km². Maismaa on sellest 479,10km². Meri on 268,74 km². Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. ...
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast...
ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ...
Pärandkooslused ja nende kaitse. Pärandkooslused ja nende kaitse Mõniste kool Tarvi Langus Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide s...
põllumajandus ja metsad Prantsusmaa asub parasvöötme laialehelise metsa ja niidu vööndis. Loodus on põllumajanduseks sobiv, talved on pehmed. Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu...
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae). Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline ...
Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos....
Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes. Kui nelikümmend aastat tagasi pesitses sookurg üksnes loodusmaastikel, siis viimastel aastatel on ta muu hulgas levinud inimtek...
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem il...
Liivalaia Gümnaasium Puhkus oma perega Koostas: Kevin Kadak 11b 2008 Sisukord: 1. Minu suvevaheaeg 2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
