Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

" nihked" - 298 õppematerjali

4
docx

MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS

Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked . Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu t Kogu 3) Mis on liikumise hetkkiirus, kuidas tuletada seda keskmisest kiirusest? – Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. Hetkkiirus on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus. V = kast s kast t ÜHTLASELT MUUTUV SIRGJOONELINE LIIKUMINE 1) Millist liikumist nim. ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks? – Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra ning liigub mööda sirgjoont. 1) Trajektoor on sirge. 2) Kiirus muutub ühtlaselt. 2) Mida näitab kiirendus? Kuidas seda arvutada? – Füüs...

Füüsika - Keskkool
7 allalaadimist
2
doc

Newtoni seadused, gravitatsioon

abiks.pri.ee Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes võrdseis ajavahemikes võrdsed nihked Iga ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega Liikumisvõrrandi abil leiame keha kordinaadi, mis tahes ajahetkel sirgjoonelisel liikumisel x=x0+vt Liikumist, mille puhul keha kiirus, mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, nimetatakse ühtlaseks muutuvaks liikumiseks Kiiruse muut ajaühikus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust ja teda nimetatakse kiirenduseks a=(vv0)/t v=v0+at s=v0t+at2/2 s=(v2v02)/2a Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutud...

Füüsika - Keskkool
279 allalaadimist
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Tallinna Tehnikakõrgkool
454 allalaadimist
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ­ ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ­ ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurs...

Geograafia - Keskkool
362 allalaadimist
1
doc

Mehaaniline liikumine

) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked ) üh...

Füüsika - Keskkool
113 allalaadimist
15
odt

Kordamine Geograafia eksamiks

Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada ­ maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on...

Geograafia - Keskkool
659 allalaadimist
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku ­ koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma ­ tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Siit algab...

Geograafia - Keskkool
153 allalaadimist
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron...

Süsteemiteooria - Tallinna Tehnikaülikool
84 allalaadimist
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked . s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem ­ on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus ­ on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe ­ on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on...

Füüsika - Põhikool
96 allalaadimist
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

Tehnoloogilised murrangud: I ­ Itaalias ­ varaindustriaalne ­ tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst II­Suurbritannias­hilisindustriaalne­aurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III ­ Euroopas ­ hilisindustriaalne ­ teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne ­ tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT ­ aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT ­ aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet ­ erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid ­ RKT ­ 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT ­ 10000$ 3.Kõrge sissetulekuga rii...

Geograafia - Keskkool
226 allalaadimist
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku ­ koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma ­ tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimikihid...

Geograafia - Keskkool
429 allalaadimist
21
doc

Füüsika põhivara

Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab...

Füüsika - Keskkool
526 allalaadimist
8
pdf

Tulistamismeetod

Tartu Ülikool FüüsikaKeemiateaduskond Eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut Siim Maar Tulistamismeetod Kodutöö aines Kompuuterfüüsika Juhendaja: Alvo Aabloo Tartu 2007 Tulistamismeetod Tulistamismeetod on meetod, mida kasutataks...

Kompuuterfüüsika - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
10
doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho p...

Geograafia - Keskkool
225 allalaadimist
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked . Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuks on 1 meet...

Füüsika - Keskkool
457 allalaadimist
63
doc

Lõputööde vormistamine

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic refe...

Riskianalüüs - Eesti Maaülikool
265 allalaadimist
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked . Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlase...

Füüsika - Keskkool
74 allalaadimist
9
doc

Perekonna seadused

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ­ ema ja isa ­ tuleb paremini...

Ühiskond - Kutsekool
41 allalaadimist
6
doc

Litosfäär

Litosfäär ­ maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär ­ vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind ­ maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor ­ · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor ­ · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline ma...

Geograafia - Keskkool
292 allalaadimist
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamis...

Füsioloogia - Eesti Maaülikool
393 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun