Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" navigatsioon" - 78 õppematerjali

Õppeained

Navigatsioon -Eesti Mereakadeemia
thumbnail
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S)...

Merendus
77 allalaadimist
thumbnail
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja...

Laevandus
20 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA

Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg ­ Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused ­ punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid ­ pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator ­ Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ­ ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand ­ püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan ­ tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand ­ Vaatleja silma...

Inglise teaduskeel
86 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Navigatsioon kohamääramismeetodid

Seda nurka nimetatakse triivi nurgaks . Trrivi nurka mõõdetakse ja märgitakse juurde mis suunalisest tuulest ta on tingitud. Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivi nurka . Võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikautselt laeva kiiluvee ja laeva diametraal tasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Laeva triiv Ng KrK TK TK KK 90´,5 (-0,5)=+5,0 19.05...

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Eksamiküsimused 2017 Navigatsioon"

Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal Maakera telg ­ Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused ­ punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid ­ pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator ­ Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ­ ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand ­ püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan ­ tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand ­ Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand ­ tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK ­ nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK ­ nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK ­ nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Ku...

Navigatsioon
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kontrolltöö, nähtavuskaugus

10 Variant ­ A 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15,9 N ; 1 = 160 * 10,8 E ) punkti B( 2 = 20 * 54,5 N ; 2 = 145 * 49,8W ) . Leida LV ja PV; Teha joonis? 2. Dk =50 miili;e = 17m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 40* TP = 135* d = 3,5W =1,5 = 6 * p/p = -5 * Leida: MK;KN;KP;MP;KrK;PK;ja KK ­ mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; sitikas, ja hoovuse ­ triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid: A( 1 = 41 * 35,7 S ; 1 = 32 * 46,7 E ) TK = 67*; S = 321,8miili. Leida punkt P = ? koordinaadid. Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A. Takking. Kontrolltöö nr. 10 Variant ­ B 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 30 * 44,5S ; 1 = 155 * 35,9W ) punkti B( 2 = 08 * 21,4 N ; 2 = 15 * 51,3E ) . Leida LV ja PV; teha joonis. 2. S = 53,4 miili, LNV = 57,4. L...

Navigatsioon
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kontrolltöö, Tsirkulatsiooni määramine

Laeva tsirkulatsioon. Tsirkulatsiooni elemendid. (teha joonis). 2. Millist peilingut nimetatakse loksodroomiliseks. 3. Koha määramine kahe rõhtnurga järgi. (joonis). 4. Koha määramine kauguse ja sügavuse järgi. (joonis). 5. Koha määramine ristpeilingu järgi. (joonis). 6. Täisnurga võte. 7. Esimese peilingu kasutamine. (joonis). 8. Koha määramine peilingu ja kauguse järgi.(joonis). Kontrolltöö Nr 6 ­ B. 1. Tsirkulatsiooni määramine liitsihi ja horisontaalnurga järgi. (joonis). 2. Mida nimetatakse isopeilinguks. 3. Koha määramine kolme peilingu järgi. (joonis). 4. Kauguse määramine merel. (joonis). 5. Ristpeiling triiviga.(joonis). 6. Kahekordse nurga võte. 7. Koha määramine kahe peilingu ja kauguse järgi. (joonis). 8. Ohtlik rõhtne ohunurk? Kontrolltöö Nr 6 ­ C. 1. Tsirkulatsiooni määramine traaversikauguste järgi. (jooni...

Navigatsioon
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kontrolltöö (Maakera kuju ja mõõtmed)

Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ­ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ­ ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15`,9 N ; 1 = 170*,10`1E ) Punkti B( 2 30 * 54`,2 N ; 2 = 151 * 49`,9W ) Leida LV ja PV; teha joonis? 3. h = 102m; ja e = 210m. Leida nähtavuskaugus? 4. LNV = 45,07 miili; lg =...

Navigatsioon
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Käsud kursi muutmisel ja nende täitmisel (Eesti-Inglise-Vene)

Roolimees rooli juurde! ­ A hand to the helm! - 2. Paremale! ­ Starboard! - 3. Vasakule! ­ Port - 4. Rool paremale! ­ Helm to Starboard! - 5. Rool vasakule! ­ Helm to Port - 6. Rohkem paremale! ­ More Starboard! ­ o 7. Rohkem vasakule! ­ More Port! ­ 8. Parempoordi ­ Hard to Starbord - 9. Vasakpoordi ­ Hard to Port ­ 10. Rool tagasi ­ Easy to helm - 11. Aeglaselt paremale ­ Easy to starboard (slowly to starboard) - 12. Aeglaselt vasakule ­ Easy to port (slowly to port) - 13. Rool otse ­ Midships - 14. Hoida! Nii hoida! ­ Steady! Steady so! - 15. Paremale mitte lasta ­ Nothing to starboard ­ 16. Vasakule mitte lasta ­ Nothing to port ­ 17. Kurssi hoida ­ Keep the course (Keep as she goes) - 18. Kümme paremale ­ starboard ten ­ o 19. Kümme vasakule ­ port ten ­ 20. Aeglaselt viieni ­ easy to five - 21...

Navigatsioon
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hoovus ja Triivi teooria

PK leidmine kui on antud:TK,tuul,Vlg,Vh KRK TK + Alfa Krk B AB=Vlg Vlg Vh A PK Esmalt võetakse Krk,mööda Krk mõõdetakse sobivas mastaabis Vh,kui nüüd ühendada AC saame PK 2.TK tõeline arvutus:PK,Vh,tuul,Vlg Krk A C PK Vh Vlg B Krk AB=Vh - Alf...

Navigatsioon
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või...

Laeva ekspluatatsioon
177 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I

04.2007 ­ 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis...

Merepraktika
293 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GPS tekst

GPS 1) GPS ­ on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU ­ GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese ini...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Astronoomia - füüsika

Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja määramine, navigatsioon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu ­ määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ­ ning võimaldab täpselt dateerida sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil leidis kinnituse Suure Paugu mudel...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ülemaailmne asukoha määramise süsteem

Kätlin Kallas F5 Ülemaailmne asukoha määramise süsteem- GPS Ülemaailmne asukoha määramise süsteem ehk GPS on satelliitnavigatsiooni süsteem, mis võimaldab määrata asukohta tervel Maakeral igal ajal ja iga ilmaga. Süsteem kuulub Ameerika Ühendriikide valitsusele. GPS-i loomine sai alguse ameeriklaste poolt, kui suurenes tuumasõja oht ning täpne navigatsioon oli määrava tähtsusega. Täpne navigatsioon võimaldas leida sihtmärke, vaenlasi ja määrata USA sõjaväe masinate asukohta. Algselt kasutati GPS-i ainult sõjaväelistel eesmärkidel. Ronald Reagan muutis GPS-i kättesaadavaks kõigile. Tänapäeval on võimalik väga täpselt määrata inimeste, autode, elektroonika seadmete jms asukohta. GPS-süsteem koosneb 31 satelliidist. Need tiirlevad orbiitidel 20...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid ­ projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4...

Ekspertsüsteemid
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Suured Maadeavastused

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda ot...

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lennundusinsener

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinse...

Uurimistöö
44 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad...

Informaatika
91 allalaadimist
thumbnail
34
xls

2009 Riigi eelarve seadus

AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud...

Majandus
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun