Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end...
Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end...
Veredoonorlus Kes võib olla doonor? Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb 3 tundi en...
Minu kodukoha riskid... Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas? Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee. Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie o...
Millised järgnevatest väidetest on tõesed (T), millised valed (V) NIMI:anti soots Kirjuta iga väite taha kas tõene (T) või vale (V) GRUPP:LS-07 Ainult üks saab olla õige! 20. Aidsi põhjustav HIV- nakkus levib kätlemisel.V.. 21. Inimene võib saada HIV- nakkuse teiselt inimeselt seksuaalvahekorra ajal...T 22. Rasedad naised võivad anda HIV- nakkuse edasi oma beebile.T.. 23. HIV- nakkuse võib saada WC potilt, kus on istunud HIV- positiivne inimene...V 24. HIV- nakkus levib suudelemisel.V.. 25. HIV elab veres...T 26. Veeni süstivad narkomaanid võivad HIV- nakkuse edasi anda üksteisele, kui nad kasutavad ühiseid süstlaid...T 27. Inimest, kellel on HIV ei tohi puudutada...V 28. Inimesega, kelle on HIV/AIDS on ohtlik ühest tassist juua..V. 29. Tugevad ja terved inimesed HIV iga ei nakatuV... 30. Peale vaadates on võimalik aru saada, kas inimesel on HIV või mitteV 31. Oht nakatu...
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal e...
Suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista ...
Kooli nimi eriala ja kursus enda nimi Narkootikumid Referaat JUHENDAJA: asukoht aasta Sissejuhatus Võitlemisel uimastushulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, nüüdisaegse ja selge info levitamine. Sest ohtlik on just see, et narkootikume müüakse kontrollimatult käest kätte ning keegi ei tea täpselt, millist ainet ja millises annuses ta tegelikult saab. Sageli pakutakse vähemohtlike LSD ja kanepisaaduste nime all heroiini ja inimene võib muutuda vastu tahtmist sõltuvaks ning edaspidi seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna topp...
A-Hepatiit A-hepatiidist · A-hepatiiti e. · A-hepatiit on väga nakkuslikku kollatõbe nakkav. Igal aastal põhjustab A-hepatiidi haigestub ülemaailmselt viirus (HAV) 1,4 miljonit inimest. See on kõige sagedasem A-hepatiidi viiruse vaktsineerimisega tagajärjel tekib ennetatav haigus maksapõletik reisijate seas. (kollatõbi). A-hepatiit kui viirus · A-hepatiidi viiruse · Üldiselt on hepatiit A puhul on tegu nn suhteliselt ohutu ja ei mustade käte ole surmaga lõppev haigusega, sest viirus haigus, aga haiguse eritub organismist kulg võib olla roojaga ning kandub komplitseeritud ja viia edasi otsese kontakti, pikaleveninud pesemata käte, haiglaravile. saastunud vee ja toiduga. Kuidas nakatutakse · Nak...
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis. Mõnikord lähevad nad linna asju ostma. Me viipleme omavahel päevateemadel. Minu arust on noortel huvi korvpalli mängimise vastu, sellepärast nad kogu aeg mängivad korvpalli. Noortel võivad olla kahjulikud harjumused, näiteks alkoholi joomine, suitsetamine, asjade varasta...
AIDS (Acquired immune deficiency syndrome) Laurits Tani 9.b Sümptomid · Lümfisõlmes suurenevad. · Klassikalise AIDSi puhul võib kehakaal langeda nädala jooksul 10% võrra ja päevas erituda kuni 10l vett. · Nakatumisest saab teada ainult, kui sinu verd uuritakse laboratooriumis. · Suur öine higistamine Ennetamine · AIDSi vastu ei ole veel vaktsiini leiutatud · AIDSi on võimalik ennetada Kuidas vältida AIDSi: · Kasuta alati kondoomi, kui sa pole oma partneris kindel · Hoia eemale süstimis-, tatoveerimis- ja muudest nõeltest · Raseduse esimestel kuudel alustatud ravi, keisrilõike teel sünnitamise ning rinnapiima mitteandmise abil võib nakkuse ülekandumist lapsele vältida. Levik (Riigid) · Üle kogu maailma · Sai alguse Aafrikast · Haigus pärineb ahvidelt. Levik (inimeselt inimesele) HIV levib inimeselt inimesele jä...
Tolerants ja nulltolerants Maailmas on tolerantsi ja nulltolerantsi, ehk siis sallivus ja mittesallivus. Osades riikides püütakse kurjategijaid võimalikult karmilt karistada, kuid teistes riikides jällegi pakutakse ravi ja psühholoogilist abi. Näiteks Tais kasutatakse narkomaanide ja narkodiilerite vastu võitlemiseks väga karme meetmeid ja nende vastu on nulltolerants. Mina sellist asja ei poolda, rohkem aitaks narkomaanide ravimine, kuid karmil karistusel on ka mõned head küljed. Nad on ise endale sellise tee valinud ja selle eest peaks neid karistama, eriti diilereid, kes selle kõige taga on. Kuid karistamine ei pruugi alati aidata, käivad, istuvad oma aja vanglas ära ja tulevad tagasi ja tegelevad narkootikumidega edasi. Narkomaane tuleks ravida, nagu tehakse näiteks Rootsis ja Taanis. Minu arvates on väga õige neid aidata, sest siis nad saavad aru, et see pole mingi elu ja püüavad enda ...
Sõltuvus narkootikumidest Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Narkootikumid on suuremalt jaolt negatiivse mõjuga ning positiivseid tegureid on vähe. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada. Füüsiline sõltuvus tähenda...
Mina ja narkootikumid Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama, siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igal...
Kirjaklambritest vöö Kirjaklambritest vöö, mille autoriks on Mare Sabolotny, on 2007. aastal Tänapäeva kirjastuse poolt Eestis välja antud noorsooromaan.See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab t...
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
Mida Juku ei õpi,seda Juhan ei tea ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole.Paljud noored ei mõtle sellele, mis saab kui hariduse pooleli jätavad ja lapse saavad või niisama kodus istuvad ,nad ei tea ,et ilma hariduseta ja lapsega on väga raske saada tööle ja hiljem on raske minna uuesti kooli ,et saada haridus ,sest paljud asjad on aastatega raskemaks muutunud ning lapsega koos õppida on raske.... Kui ma saaksin noortele midagi öelda siis ütleksin neile üht: ärge jätke kooli pooleli ,sest haridus on see mis meid toidab ja pinnal hoiab,lapsi jõuab alati teha.Ei ole vaja teha 15-aastaselt last ja siis 5aastat hiljem taibata ,et sul pole ilma hariduseta tulevikku.Paljudest noortest, kes on...
Kuidas vältida raskes olukorras kuritegelikule teele sattumist? Kuritegelikule teele on väga kerge sattuda, eriti siis, kui olla raskes olukorras. Tavaliselt satuvadki kuritegelikule teele need, kes on raskes olukorras ehk siis näiteks need, kellel ei ole ema/isa, või nende vanemad joovad või on narkomaanid. Laps võib neist õppust võtta ja sattuda samale teele või veel hullemalegi. Kui perel on halb majanduslik seis, võivad lapsed hakata varastama ja muid kuritegevusi sooritama, samuti igasuguseid diile tegema, mille käigus võivad nad isegi surma saada. Teismeeas laps ei pruugi teadvustadagi endale, et ta on kuritegelikule teele sattunud, vaid arvabki, et asjad käivad nii. Paljud noorukid satuvad kuritegelikule teele ka nn. ,,valede" sõprade kaudu. Noorukid peaksid endale teadvustama, et ...
Kanep Marili Järv Kanep Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi. Kanepit on kolme liiki. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kanepi liigid harilik kanep (Cannabis sativa) kultuurkanep (Cannabis sativa var. sativa) metsik kanep (Cannabis sativa var. spontanea Vav.) india kanep (Cannabis indica) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. Click to edit Master text styles ...
Arvustus ’’Isepäine vandekogu’’ on 2003. aasta mis räägib sellest kuidas ühes büroos tapeti üks advokaat. Advokaadi lesk kaebas selle sündmusega seoses ühe relvakompanii kohtusse. Tema advokaadiks sai Wendall Rohr. Filmi alguses valiti 13 liikmeline vandekogu. Nickholas Easter on üks vandemeestest, ta mängis üsna süütukest nagu ei teaks eriti asjast midagi. Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse. Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus, osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on k...
Kuressaare gümnaasium Marie Keinast ELU HAMMASRATASTE VAHEL Luulekava Doris Kareva, Piret Bristoli ja Juhan Liivi loomingu põhjal Kuressaare 2015 Näen sind tabletiuimas (Kareva 1990: 49) aelemas tänavaporis, Tõenäosuseid on minu ära arvata (Bristol 2012: 39) ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad. Maailm, ta naeris...
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Meldes tnasele olukorrale on heks sotsiaalprobleemiks tpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tnu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jnud paljud ilma tta.(tehtud) Tpuudusega vheneb ka tarbija ostujud ning see annab ka ettevtetele vhem td, mistttu vib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tta on isegi krgharidusega noored, tvimelised inimesed, kuna ei ole piisaval tkohti nende poolt pitud erialadele. Paljud krgharidusega inimesed ttavad kas koristajana, nudepesijana vi muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ra elada. Tean ka inimesi, kes on ttanud krgetel ametikohtadel ja nd, olles ttu, ei ole nus ttama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ra hellitatud ja virisevad vga paljude ja pisikeste asjade le. Minuarust on ttusbroos piisavalt tkoht...
Vale arusaam müüdist Eesti on väike ja vaikne Ida- Euroopa riik, kus elab võrldemisi vähe inimesi. Eesti on ümbritsetud põhjast Soomega, idast Venemaaga ning lõunast Lätiga. Läbi aegade on levinud teadmine, et eestlased on oma riigi üle uhked. Seda on õpetatud koolides ja kodudes juba maast madalast peale. Tänapäeval ei saa enam selles kindel olla, sest eestlaste arvamus enda riigist on aja möödudes muutunud. Või kas ikka on? Ja kui on, siis kas paremaks või halvemaks? Meediat vaadates jääb mulje, et eestlastele ei meeldi enda riik. Pidevalt tehakse Eestile avalikku antireklaami, rääkides, kui madalad on kõikvõimalikud toetused ja kui halvad on teed. Veel räägitakse, et inimesed siin on joodikud ja narkomaanid, kes vägivallatsevad Tallinna vanalinnas. Internetikommentaare lugedes jääb mulje, et eestlased on kombetud ja ropusuised ning et nad ei saa kundagi omavahel kokkuleppele. Vaidlemine ja...
Eestlane Eestlaste rahvaarv jõudis aastaks 1900 ühe miljonini ja on sellest ajast püsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jarosla...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Narkootikumid Referaat Koostaja: Jüri Pranstibel Tallinn 2009 Tänapäeva noorte üks suurimaid probleeme on narkomaania. Nagu Eestiski on narkomaania laialt levinud probleem ka mujal maailmas. Kõige rohkem on narkootikumid just levinud koolinoorte seas, kes arvatavasti ei tea narkootikumidest pea midagi. Mõned inimesed arvavad, et mis see üks kord ikka ära teeb, ega ma siis kohe narkootikumidest sõltuvusse ei jää. Tegelikult võib aga ainult üks kord saatuslikuks osutuda. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hil...
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline ed...
Kirjand ,,Igaüks on oma õnne sepp" Mis on õnn? Õnne kohta polegi õiget definitsiooni välja mõeldud. Igaühe jaoks on oma õnne valem, mis elu jooksul välja tuleb mõelda. Tavaliselt on õnne väga raske leida, ning selle põhjuseks on ka see, et sageli ei olda rahul, isegi siis, kui kõik on olemas. Tihtipeale saadakse õnne olemasolust alles siis teada, kui see juba käest lipsanud on. Igal inimesel on oma õnne valem, ning arusaam õnnest ning mis üldse õnneks vaja on. Mõne arvates on inimene õnnelik siis, kui tal on pere, sõbrad, lähedased kellele rasketel hetkeldel toetuda, keda alati saab usaldada, ja kes ka alati toetuvad ja usaldavaid meid. Näiteks ühel vanal Kreeka kangelasel, Oidipusel, olid küll olemas pere, ema ja isa, aga tema nende olemasolust ei teadnud. Ta kasvas üles orjana. Seega sellise mõtteviisiga inimese arvates oleks Oidipus küll vä...
(KOOL) Sõltuvused Referaat (NIMI) (KLASS) (JUHENDAJA) (LINN JA LOOMISE AASTA) 2 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................... 4 SÕLTUVUSED............................................................................................................................................ 5 FÜÜSILINE SÕLTUVUS................................................................................................................................. 5 SOTSIAALNE SÕLTUVUS.................................................................................................................................
Mida teha ühiskonna heidikutega? Kes üldse on ühiskonna heidik? On see kodutu, keda võib kohata igal kella-ajal ja iga ilmaga Balti Jaamas, või mingi joodik, kes elab, et juua ning keda polekski nagu kellelegi vaja? Kuid kas pole siis tegelikult ühiskonna heidik iga inimene, kes on teiste kodanike poolt eemale tõrjutud või lihtsalt ühiskonnast eraldatud? Kuna nad tekitavad teistes kodanikes ebameeldivust ning vaevalt et nende eluviis ka neile endile meeldib, siis tekibki kohe küsimus: mida teha, et meie seas ei oleks enam selliseid mittetäisväärtuslikke kodanikke? Ühiskonna heidik on inimene, kes ei suuda oma eluga toime tulla ning selle tulemusena saab temast kas asotsiaalne isik või kurjategija. Sellega kaasneb enamikel juhtudel alkoholism või narkomaania ning tavaliselt nad põhjustavad teineteist. Inimesel pole kodu, sest ta joob ja ta tarbib alkoholi sellepärast, et tal pole kodu. Paljud ühiskonna heidikud lõpet...
Narkootikumid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju. Samuti on seal palju aineid, mis ei ole uimastava toimega, vaid on näiteks ergutid. Narkootikumideks loetakse seadusandluses käsitletud ained ka siis, kui on tegemist seguga, millel uimastavat toimet ei ole. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotsta...
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistu...
Kanep Koostas: Antty Lillepuu 9.Klass Mõniste Kool Sisukord 1. Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. 2. Marihuaana 3. Hasisi 4. Kanepi mõju 5. Füüsiline mõju tunnused 6. Psüühiline mõju tunnused 7. Muud häired 8. Kanep on tubakast ohtlikum 9. HOIATUS ! Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti Kanepist valmistatakse kolme uimastit: valmistamine. Marihuaanat Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne Hasisit nimi on Cannabis sativa (kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib Kanepiekstrakti kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosne...
Emata lapsed Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, ...
Inimesed, keda on raske mõista Kõik persoonid on erinevad, meid kõigis leidub midagi huvitavat ja erilist, mida teisel ei ole. Me erineme üksteisest nii välimuselt, kui ka iseloomult ja käitumisviisilt. Kõik need kolm tegurit võivad saada saatuslikuks teise isiku mõistmisel. Kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Maailmas leidub väga palju atraktiivseid, huvitavaid inimesi, aga me ei pruugi neid kõiki mõista. See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast te...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eesti ja HIV Sisukord Sissejuhatus Lehekülg 3 Mis on HIV- viirus? Lehekülg 4 Ühiskondliku soki piirimail Lehekülg 5 Töö noortega Lehekülg 6 Kokkuvõte Lehekülg 7 Kasutatud kirjandus Lehekülg 8 Lk. 2 Sissejuhatus Hea tervis on iga inimese olulisem vara. Rahvastiku hea tervis on tähtis kogu riigile: väikese, vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas. Lk. 3 Mis on HIV- viirus? HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises...
Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline...
Sallivus või sallimatus Eesti näitel Mida aeg edasi, seda tolerantsemaks on meie ühiskond muutunud. See on tingitud globaliseerumisest. Näiteks tänapäeval oleks see täiesti taunitav sündmus, kui toimuks holokaust. Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost. Näiteks kui võrrelda Eestit Ameerikaga, siis on Eestis olnud kogu aeg enam-vähem samast rahvusest inimesed, kuid Ameerikas o...
NARKOOTIKUMIDE OHUD Ohud, mis narkootikumide kasutamisel ilmnevad, on tavaliselt paratamatu üleannustamine ja sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele. Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD. Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid"....
Ei ole midagi huvitavamat kui inimene Inimene on täiesti harukordne isend. Vaatamata oma mõõtmetele ja omadustele, suudab ta ehitada endast sadu kordi kõrgemaid hooneid, mõne tunniga ümber maakera lennata, kloonida lammast, kuule minna, südant siirdada ja teha palju muid esialgu võimatuna tunduvaid asju. Samuti on tal võime analüüsida minevikku ja prognoosida tulevikku, kuid mis kõige tähtsam olla oma aja peremees. Ega ilmaasjata öelda, et meie tänased teod kajastuvad tulevikus. Kahtlemata, kui tulevikus on kedagi, kes võiks meie tegusid mäletada. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi hulk atmosfääris, mida mõõdetakse stabiilselt juba 20. sajandi keskpaigast, tõuseb pidevalt ja on kõrgemal kui kunagi varem. Endine ameerika asepresident Al Gore tegi 2006. aastal filmi ,,Ebamugav tõde", mis räägib CO2-st tingitud globaalsest soojenemisest ja sellega seonduvatest ohtudest. Vaatasin hiljuti seda filmi...
Meie homne päev. Homne päev on tulevik. Parema ja turvalisema tuleviku nimel peame vastu võtma õigeid otsuseid, tegema tööd juba täna. Isegi tänasest jääb väheks. Alustada tuleks minevikust, sest ka eilsed valed teod maksavad kätte homme. Mida peaks tegema, et homset paremaks muuta? Oma tuleviku kujundamine sõltub suures osas inimesest endast. Millised eesmärgid on püstitatud, mida elult oodatakse, mis pakub rahulolu ning teeb õnnelikuks need probleemid saab igaüks ainult ise enda jaoks kehtestada. Noorel inimesel on tihti raske mõista, et eile või täna tegemata jäetud tööd, õppimata ülesanne välistab mitmeid võimalusi homme. Tihti ei oska inimene ise teadvustada, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed. Lähedane sõber võib olla sellisel juhul heaks nõuandjaks. Ma võin ju mõelda, et oskan hästi klaverit mängida ja võiksin tulevikus tegeleda just muusikaga, kuid mingi osa minu ajus siiski ka...
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase Linnaseadus Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad. Majandus 20. sajandil · 20. sajandi algul oli Eesti Vene Tsaaririigi kõige arenenum osa nii majanduse, põllumajanduse arengu ja kirjaoskuse järgi. · Eesti majandus oli ...
SIIA PANE ENDA KOOLI NIMI Narkootikumid Kanep Siia pane nimi :D Kuupäev Sinu klass 1. Sisukord Kanep Kanepi kasutamine Ohud, mis kanepiga kaasnevad Kanepi levik Marihuaana ja Rock ’n-Roll KKanep anepit on kasutatud juba mitu tuhat aastat meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks, enamasti just Aasia maades . Kanepitaimedest valmistatakse kolme uimastit- marihuaanat, hasishit ja kanepiekstrakti. Marihuaana on kuivatatud kanepi puru, hasis kuivatatud ja kokku pressitud kanepivaik, kanepiekstrakt on siirupisarnane kontsentreerituim kanepitoode. Tänapäeval paljud arvavad, et kanep polegi päris narkootikum ja mõeldakse, et mis see üks suits mulle ikka teeb! Ega ta nüüd midagi hirmsat teegi, aga vaevalt see saab kokkusattumus olla, et peaa...
Ebatolerantne suhtumine ühiskonnas Üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas on ebatolerantsus. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kuid millesse siis inimesed tänapäeval ebatolerantselt suhtuvad ja mis on selle põhjuseks? Eestlaste seas on väga aktuaalseks teemaks Eestis elavad venelased. Levinud on arusaam, et venelased on enamjaolt narkomaanid ning aids ja teised haigused levivad just nende tõttu. Ebatolerantsus aval...
Referaat Kofeiin ja morfiin 2011 Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin- 2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Looduses leidub kofeiini koos teiste puriinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga mig...
Essee: Narkosõltuvuse ennetamine Eestis Narkosõltuvuse ennetamise põhieesmärk Eestis on kujundada ühtne narkomaania ennetamise poliitika. Taolise poliitika rakendamise tulemusel väheneb narkootikumide pakkumine ja nõudlus. Toimib ravi ja taastusravi süsteem sõltlastele ning väheneb tarbimisest tulenev kahju nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste institutsioonidega. Narkomaania ennetamise strateegia koostamisel on arvestatud EL uimastistrateegia eesmärkidega ja samuti on tagatud vastavus EL narkovaldkonna acquis'le. Uus Eesti riiklik strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uim...
Sõltuvused Koostatud: 30.12.2011 Kasiisosõltuvus Enamik mängijaid käib kasiinos alla kümne korra aastas ja suudab oma mängu täielikult kontrollida; mängusõltlasi on õnnemängijate hulgas erinevate uuringute andmetel 5-10 protsenti. Click to edit Master text styles Mängusõltuvus on emotsionaalne Second level Third level haigus, tõsine psüühikahäire, mis on Fourth level diagnoositav ja ravitav. Tavaliselt Fifth level läbib haige kolm faasi esimeses ta võidab (1-3 aastat), teises kaotab kõik, võtab laenu, et kaotatu tagasi võita ja mängib maha ka laenatud raha. Kolmandas faasis rikub 90% mängijatest seadust, et oma kirge finantseerida. Kogemus näitab, et õnnemängude keelamine vaid süvendab sõltuvusega seotud probleeme. Seetõt...
Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma? Floridas Jupiteris olevas Scrippsi uurimisinstituudi professor P. F. Kenney serveeris oma töörühmaga rottidele rohkes koguses nende tavatoitu ja peale selle veel pääsu kääbuskohvikusse, mis oli täis isuäratavaid kaloririkkaid toite. Vorstikesi, juustuküpsiseid sokolaadi. Rotid jätsid oma tervisliku tavatoidu pikalt mõtlemata kõrvale ning rühtisid kartmatult äsja avatud kohvikusse. Ja nagu võis ka arvata võtsi nad kaalus juurde. Seejärel hoiatasid teadusgruppi liikmed rotte erksalt vilkuva (ohu)tulega, et anda neile märku toidu ohtlikkusest. Küll aga tavatoidu juurde jäänud rotid, arvestasid tulega ning lõpetasid sokolaadi näksimise, ent ülekaalulised rotid kas nosisid julgelt edasi või jäid kahe toakese vahele põikama natukeseks( kuni taas õgima läksid). Hedonism võitis alalhoiuinstinkti. Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge`i ülikooli professor B. Everitt, ainult e...
Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. ...
Narkootikumid ja nende ohtlikus Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eri langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, valdkondade spetsialistid panid tähele, et võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite ühiskonnas on toimumas ohtlik muutus, kuid siduda halvatus ning inimene võib hukkuda. Selleks et seda teiste valdkondadega ei osanud siis veel keegi. narkootikume endale juurde muretseda on vaja raha Nii näiteks politsei täheldas noorte kuritegevuse ja selleks, et raha saada peab niigi räsitud kasvu, kiirabi ohtlike allergiliste reaktsioonide ja narkomaan selle varastama. Sellega tõuseb ka narkootikumide süstimisega seotud nakkuste, eriti kuritegevus nin...
Suguhaigused Nakatutakse peamiselt sugulisel teel, kuid viirus võib edasi kanduda emalt sündimata lapsele. Tekitajad: bakterid, viirused, parasiidid. Aeg nakatumise ja haiguse vahelvõib ulatuda mõnest päevast paariteise aastani. levinumad suguhaigused on nt süüfilis- tekitajaks on bakterid. Tundemärgiks on kõva, valutu kühmuke suguelundil(naisel vagiinal, meestel peenisel ). Enamasti paraneb see ilma ravita kuid kui ravimata jätta levib bakter üle keha(umbes kuue nädalaga)põhjustab löövet ja palaviku. Need kaovad aja jooksul kuid ilmnevad hiljem uuesti. Kuid pikema aja väletal hakvad nakatuma siseorganid , eriti närvi süsteem (nt selja ajau ja hiljem aju) hiv nakkus on aidsi viimane faas. Periood mis jääbb nakkuse ja haiguse vahele on keskmiselt 12a. Selle aja jooksul vivad haigestunud inimesed enese teadmata haigust edasi anda. HIV- viirus tehakse kindlaks vere kontrolliga(mitte enne 2-3 kuud). Esimesed nähtused on tavaliselt kõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
