TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
KESKAJA NAINE REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3. Naiste elu keskajal................................................................... 4. Perekond.............................................................................. 5. Töö..................................................................................... 6. Ketserlus.............................................................................. 7. Kokkuvõte.............................................................................8. 2 Sissejuhatus Tänapäeval on naiste õiguste teema väga päevakajaline, sest naised on hakanud võitlema oma õiguste ja meestega võrdsuse saavutamise eest. Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma...
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat Katrina Viirma BA VI rühm Tartu, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Naise elu keskajal................................................................................................................... 3 Haridus.................................................................................................................................... 4 Haritud naised...............................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Naise elu keskajal................................................................................................................... 4 Poiste eelistamine................................................................................................................... 5 Haridus........................................
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumi...
Naine linnuses Ajalugu 7.a Kadi ja Grete Kuressaare Vanalinna Kool Sisukord ➢Sissejuhatus ➢Abielu ➢Haridus ➢Rõivad ja mood ➢Ideaalid ➢Tegevused ➢Kasutatud materjalid Sissejuhatus Naised olid keskajal üldsiselt tähtsusetud. Kehtis reegel, et naised on loodud vaid järglaste sünnitamiseks ja üleskasvatamiseks. Naiste elu üle otsustasid algul vanemad, edaspidi abikaasa. Sel ajal kui mehed viibisid sõjaretkedel, olid naised kodus, tegelesid majapidamisega ja kasvatasid lapsi. Abielu Abielu oli tollel ajal väga tähtis. Abielluti noorelt, juba 13-aastane tüdruk oli abiellumisealine. 12-aastaseid tütarlapsi peeti täisealisteks ja sellepärast kihluti juba mitu aastat enne, sest vanemas eas said nad vanematele vastu hakata. Abikaasa üle otsustasid vanemad. Naistele palju iseotsustamis- ja tegutsemisruumi ei jäetud. Ka nende tunnetest e...
Naine postiga See film räägib mehest Adrianist, kes tellib endale Aasia postikataloogist naise nimega Lichi. Seda kõike filmib dokumentalist Andrew, kes hiljem armub naisesse. Selles filmis tekib ootamatuid probleeme ja kes on nendes süüdi? Egoismi koha pealt vaadates oli Lichi süüdi selles, et ta oli seal postiajakirjas ja pakkus end meestele selleks, et pääseda ära oma riigist ja vaesusest. Adrian aga kasutas teda kui teenijannat ning ta kasutas teda ka füüsiliselt oma huvides ära. Andrew tahtis näidata ennast hea mehena kui ,,päästis" Lichi Adriani juurest. Neil kõigil olid omad kasud sees ja mõtlesid kuidas midagi ära kasutada, seega võiks öelda, et nad on kõik egoismi koha pealt süüdi. Moraalirelativismi alusel tuleb suhtuda kõikidesse kultuuridesse sallivalt. Minu arust ei olnud filmis selliseid olukordi kus suhtuti üksteise kultuuridesse halvasti. Eetiline subjektivism käsitleb üksikisiku...
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
27 aasta vanune naine käis eelmisel päeval perearsti vastuvõtul ägeda tonsilliidi tõttu. Perearsti poolt kirjutati talle raviks fenoksümetüülpenitsilliini 1 000 000 RÜ 2 korda päevas ning palaviku alandamiseks ning valu leevendamiseks soovitati ibuprofeeni 400 mg kuni 3 korda päevas. Järgmisel hommikul teeb patsient rasedustesti, mis on positiivne. Patsient helistab ravi jätkamise osas nõu küsimiseks perearstikeskusesse. 1. Mis on patsiendi probleem (diagnoos)? Arvan, et patsiendi probleem ja patsiendi dgn. on erinevad asjad. Patsiendi dgn. - äge tonsilliit (angiin), aga patsiendi probleem - mured, vaevused lapse tervise pärast. Kas võib antibakteriaalset ravi edasi teha? Kas see ravimine võib kuidagi mõjutada lapse tervist ? 2. Mis on ravi eesmärk, mida me tahame raviga saavutada? Meie eesmärk: vältida tonsillidi tüsistused. Penicillini kasutame nagu antibakteriaalset ravi. Kuna penitsilliin on vähetoksiline, siis jätkame AB...
naine ja perekond Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahe...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasi...
90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. Abielu oli tollel ajal väga tähtis. Tollel ajal valitses norm, et naised on loodud vaid inimsoo jätkamiseks. Sünnitus oli ohtlik nii naistele, kui lastele. Erandjuhtudel tehti ka keisrilõiget. Lapse algseks õpetajaks enne kooli minekut oli naine. Naiste töödede hulka maal kuulusid tule eest hoolitse- mine, koduhoidmine,toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Linnas oli naistel rohkem ...
Naine mehe kõrval Naised ja mehed iseloomustavad väga vastandlikke, kuid samas vältimatult omavahel kooseksisteerivaid pooluseid just nagu yin ja yang Vana-Hiina filosoofias. Ajaloo vältel on naisi peetud elu loojateks ja kodusoojuse sümboliks. Emalikkust rõhutavate sõnade üle pole ka midagi imestada, kuna veel tänaseni on just naised need, kes lapsi sünnitavad ning traditsiooniliselt ka järeltulijate eest hoolitsevad. Nii kristlikus kui ka islamikultuuris ongi naisi pikkade sajandite jooksul just soo jätkajatena koheldud. Naissoo suurem empaatiavõime väljendub pere eest hoolitsemises, lobisemislembuses ja mõistvuses. Naised on alati rohkem tunnetepõhiseid otsuseid langetanud, samal ajal kui mehed on pigem ratsionaalsed ja realistliku ellusuhtumisega. Näiteks Goethe ,,Faustis" oli Margareta Fausti niivõrd armunud, et mürgitas oma ema, kuna ta keelas nende armusuhte. Tihti ei saa naisi meeste kõrva...
Kuressaare Ametikool ,,Minu unistuste naine" Eliis Sirp MT22 2009 Kindlasti on kõik mehed sellest mõelnud, et milline peaks olema nende unistuste naine. Kas olema ainult toeks hetkel mil kaaslane teda väga vajab või ka igapäevaselt? Soov lapsi saada ja neid koos kasvatada? Unistuste naine peab kindlasti oskama kodu hoida ja seda hinnata. Nii ma küsingi endalt: ,,Milline peaks olema minu unistuste naine, kui ma oleks mees?" Minu jaoks on üks tähtsamaid asju abielu ja läbisaamine ämma ja äiaga. Kuidas mõjutavad peod suhet? Minu naine peaks mind julgustama, olema minu kõrval kui ma teda vajan ja toetama igal hetkel. Naine ei tohiks alahinnata enda meest, sest sellest tekivad tülid ja lahkuminekud. Ei saa ju elada kellegagi koos nii kui teine ainult alahindab ja mõnitab, see teeb kurvaks ja inimene ei tea enam mis on õige ja mis vale. Ükski n...
Naine mehe kõrval ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas saab päris head ülevaadet, milline oli naise elu kunagi ja annab võrrelda tänapäeva naise eluga. Naise elu ei olnud sugugi kerge, võime võrdluseks kõrvale võtta tänapäeva naise elu. Alustades naise panust kodutöödesse oli väga võrdne mehe omadega, kui tänapäeval on mehele antud raskemad tööd nagu näiteks raskete asjade vedamine vms, siis kunagi pidi naine hoolitsema väga paljude asjade eest, nii loomade, laste, aiamaa, söögi tegemise ja muu keerukamate tööde eest , isegi kui naine oli rase, mis minu arust on absurdne. Raamat annab mõista, et mees ja naine oli võrdne ja töö on töö, kuid see võrdsus oli ainult tööde tegemisel, kui vaadata eraelu, siis see küll nii võrdne polnud. Mees käib pubides, saab sõpradega kokku, joovad, aga naine enamus ajast on kodune hoolitsedes laste eest ja ei käi niimoodi väljas, kui siis ainult suuremate tähtpäevade puhul, ...
Tänapäeva naine A. H. Tammsaare ''Tõde ja õiguse'' I osa põhjal Vargamäe naised on fertiilsed, enamasti jõulised, kannatavad oma mehe peksu teevad kõiki vajalikke töid ja kasvatavad lapsed ülesse nagu muuseas, nii nagu nad sünnitavadki. Nad ei ole eriti silmapaistvad ning nende töö ei leia väärilist tähele panemist. Meestele nad vastu ei hakka, vaid vaikivad kannatades. Raske oli Vargamäe naistel. Krõõdale oli see koht võõras oma mägede ja soodega. Polnud siin ei põldu, metsa ega laant, mis õhtuti heliseks ja noorele naisele veidigi ta oma kodu meelde tuletaks. Ometi tuli sellega harjuda, siin tööd teha, vaeva näha ja lapsi sünnitada - siin tuli elada. Päris omaks Krõõt Vargamäed ei võtnudki, kuid ta kohanes, sest pidi. Esimestel aastatel meenutas Krõõt ikka isakodu, kui tal parajasti rasked päevad käes olid. Kuid ajapikku muutus pilt isatalust üha ähmasemaks. Vargamä...
Keskaja naine ja perekond Keskajal defineeriti naist kui "abikaasat, leske või neitsit". Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki või kui isegi leidub, siis on tegu kõrgaristokraatiaga. Naine tegi abielludes läbi kaks muutust, esiteks kolis ta oma abikaasa juurde ja teiseks liikus ühiskonna kihtides, kas kõrgemale või siis madalamale. Omamoodi revolutsiooniks sai kiriku poolt algatatud nõudmine, et abielu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled oma jah-sõna ütlema, visalt kasvas ka armastusabielude osakaal. Kui naine abiellus tuli temaga kaasa anda ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse...
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920) Esimese laine feminism lõi naiste uue poliitilise identiteedi ning andis neile rohkem karjäärivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd, emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused...
Milline naine on kangelane? Tõusen hommikul ning panen televiisori tööle,esimene asi,mis mulle sealt vastu vaatab on reklaam.Reklaam uuest filmist,mis peagi kinodes jooksma hakkab,- see on ,,Ämblikmees 3".Kohe meenub mulle aeg,mil olin alles 5-6 aastane ja uskusin tõesti superkangelastesse,tohututeks iidoliteks olid:ämblikmees,batman,mootorrattur hiired ning ninja kilpkonnad.Kuid kuhu jäävad naiskangelased? Kas tõesti peab suurte tegude tegemiseks olema meessoost?Ainus naissoost kangelane,kes hetkel meelde tuleb on pr.Imeline.Kas alati peab olema kangelane see,kes suudab mõne ,,kurja tegelase" plaanid nurjata või järjekordselt maailma päästa? Mina nimetaksin kangelasteks kõiki naisi,kes suudavad oma lapsed tublideks ja töökateks üles kasvatada,nende kõrval veel maja korras hoida ning ehk ka loomade eest hoolitseda.Iive tõstmine on heategu,lapsest tööka ja aktiivse inimese kasvatamine,aga kange...
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja po...
Sappho naine ja luuletaja Elulugu Luuletaja sünniaeg jääb vahemikku 630-612 eKr ning surma ajaks dateeritakse 570 eKr. Sündis Lesbose saarel Väike-Aasia rannikul. Rajas üliklikku päritolu tütarlaste ringi Õpetas aristokraatlike kombeid, luulet, tantsu ning muusikat. Lesbose saarel oli kasvatus vabamas vormis. Lesbose saarelt pärineb mõiste lesbism ehk sapfism, mida seostatakse Sappho tegevusega Lesbose saarel. Teda imetleti väga ning selle auks vermiti tema pilt saare rahadele. Looming Kirjutas kokku 12 000 värssi, millest on säilinud vaid 193 fragmenti. Ainuke tervikuna säilinud luuletus, mis on ühtlasi ka ta esimene luuletus, kannab nime "Palve Aphroditele". Sappho vastandas armastuse meestemaailmasõjalistele väärtustele. Ta on kirjutanud ka palju pulmalaule ning hümne. Sappho stroof koosneb 3 üksteistsilbikust ja neile järgnevast adoneusest. Kokkuvõte Äärmiselt täh...
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai...
Eesti Naise arvustus ( Juuni 2011 ) Ajakirjal seisab suurelt helesiniste tähtedega Eesti Naine suurim kuukiri naistele. Esikaanelt vaatab vastu kelmikate silmadega Ülle Lichtfeldt. ,,Otsides Härra Õiget", ,,Abort valus kogemus" ja ,,Enneta haigusi" - esikaaneteemad. Kas me seda kõike juba kuulnud ei ole eelmiste aastate numbrites? Ehk annab selgust ajakirja sisu. Kuukirja sirvides selgub, et teemasid koostades on arvestatud keskmise eesti naise vajaduste ja huvidega, rääkides armastusest, lastest, perekonnast, tervisest jms. Piltidel on kujutatud küpsemaid naisi, kes ilmselt ongi ajakirja lugejad. Jõudsin mitmeid kordi kiiresti lehekülge keerata kui teema mind ei paelunud. Näiteks ei paku mingit pinget artikkel ,,Mehest, kes läheb metsa enne päikest" või ,,Kuidas Saueaugu sindelkatuse sai" või ,,Kiirtee Härra Õige juurde". Samas leidsin keset ajakirja ka hämmastavalt huvitava lo...
Naine ja tema haridusvõimalused keskajal Elis Sarapuu 2012 Teemad Hariduse algmed peretütrele - perekonnakasvatus Naiste haridusvõimalused ja takistused Kloostrite tähtsusest (I, II) Haritud naisfiguure keskajal (I, II, III) Kasutatud kirjandus Muusikapala Hariduse algmed peretütrele Perekonnakasvatus moraal ja eeskuju Hariduse algelemendid lugemine ja kirjutamine Õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamine Hoiti liigse info ja kahjulike teadmiste eest Naiste haridusvõimalused ja takistused Filosoof Aquino Thomas naised on vaid soojätkamiseks Arvamus,et naine ei kuulu iseendale ei määra ise oma saatust Ajanappus hoidis lapse kogu täisealiseks olemise aja iseenda viljakuse ohver Võimalused: riietuti meheks ning pääseti ülikooli õppima Kloostrite tähtsusest I Naistel ''oma tuba'' võimal...
Naine mehe kõrval Tänapäeval on mees ja naine arenenud heoluühiskondades enamjaolt võrdväärsed. Hoolimata sellest, peetakse traditsiooniliselt meest perekonnas autoriteediks, kes on vastutav oma lähedaste eest. Naise positsioon tundub teisejärguline. Tihti on aga naiste elu palju raskem, kui esmapilgul võiks arvata, eriti vaadates tagasi aega, mida on kujutanud A.H. Tammsaare ,,Tões ja õiguses". Parimad näited sugupoolte vahelistest suhetest on Andres ja Krõõt ning Andres ja Mari. ,,Tõde ja õigus" algab sellega, kuidas Andres Paas toob oma nooriku Krõõda Vargamäele. Tol hetkel oli Krõõt veel noor ja elas oma unistustes. Tema ettekujutus elust väljaspool vanemate kodu oli hoopis teistsugune kui reaalsus. Krõõt ei sobinud Vargamäele. Ta oli juba kehaehituselt pikk ja peenike ning polnud loodud raske töö tegemiseks. Andres aga ei mõistnud seda ja tappis nii ennast kui ka Krõõta tööga. Selle asemel, et ...
Naine- rahu või rahutuse allikas? Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse kato...
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
Naine tänapäeva maailmas Maailmas on hinnanguliselt umbes 3,5 miljardit naist. Me ei suudaks kujutada ühiskonda ilma naisteta, me ei saakski, sest siis tekiks küsimus, et kuidas me siia ilma sattusime? Naised on inimkonna emad. Sellest hoolimata ei ole naise positsioon ühiskonnas kaugeltki nii kindel kui mehe oma. Miks? Mulle on alati meeldinud ütlus: ,,mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu". See on lause, mis kirjeldab kõige stereotüüpilisemat suhtumist mehe ja naise seisusest ühiskonnas. Naine ei ole justkui võrdväärne mehega. Aegade alguses jaotusid rollid nii ,et mehest sai leiva lauale tooja ning naisest see, kes hoolitseb kodu ja perekonna eest. Mees oli füüsiliselt tugev ning naise loomulikud omadused soosisid perekonna eest hoolitsemist. Mehele jäi mulje, et ilma temata justkui perekond ei funktsioneeriks. Sest oli tema ju see kes toidu lauale ning katuse pea kohale pani. Tänapäeval ei olukor...
Naine tänapäeva maailmas Naiste maailm on tänapäeval palju kirjum kui vanal ajal. Võrreldes tänapäeva naiste võimalusi keskajaga on näha silmaga märgatavaid muutusi. Täpsemalt on muutunud võrdsus meestega, suurenenud võimalused ja õigused ning väljanägemine. Järgnevalt arutlen nende teemade kohta lähemalt. Tänapäeva maailmas on naiste seas tähtis olla võrdne meestega. Paljud naised tahavad samu ametikohti, mille peal ennemalt olid ainult mehed töötanud, nagu näiteks juhtivad ametikohad (tootmisjuht, president, peaminister, jne). Tänapäeval on see meil siin Eestis võimalik, kuid mina leian, et suure pingega tööd peaksid jääma tugevama soo esindajate valdustesse. Ma tean, et paljud naisõiguslased ei ole minuga nõus aga miks peaks mina kui õrn inimene ennast nii vaevama. Las parem mehed teevad meeste töid ehk füüsiliselt raskeid ja kõrget pinge taluvust nõudvaid töid, sest meie kui naised p...
Agnes Tael XIb NAINE SINJOONIGA AUTOR: Pablo Picasso STIIL: ekspressionism Teos loob masendunud meeleolu. On näha, et pildil olev naine on väga sügavalt kurb mõtlik ja tüdinenud, ta tunneb end ilmselgelt halvasti, sest ta hoiab endast kätega kinni, nagu ta kaitseks ennast millegi eest. Kuigi pintslitõmbed teosel on rahulikud, jätavad kõrvutipandud vastandvärvid sinine ja kollane teosele rahutu ja vihase mulje. Teos kuulub Picasso nn sinisesse perioodi ja sellest võib oletada, et ta oli seda maalides väljendada enda sisemist viha, masendust ja kurbust. I Kompositsiooni loovad elemendid I Kompositsiooni loovad elemendid · Värv teosel on üldiselt tumedad värvid, kuid on ka kasutatud erksat rohelist ja kollast, mi...
ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline, julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitse...
Coco chanel. Kõige ilusam ja moodsam naine maailmas.
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
Ado Lill Tüdruk, naine Selles näituses on välja pandud 18 tööd, millel on kujutatud naisfiguurt erinevates poosides. Pildid on aastatest 2006-2009. Näituse tutuvustes on kirjutatud, et tema looming ei ole surnud või seiskunud. Pigem alles algab see sealt, kus sõnad on lausutud. Ja liigub tagasi mingi algse, ürgse ja neitsiliku oleku suunas, kus kõik on alles ütlemata. Lill on eelkõige süütuseotsija mis teeb temast ühtlasi vastuvoolu ujuja, sest kaasaeg taotleb kõiges pigem suuremat kogemust, laialdasemat teadlikkust, kõrgemat pädevust, sügavamat rikutust. Ado Lille tööde puhul räägitakse nii muuhulgas, aga samas ilmtingimata erootikast. Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, h...
Naised ühiskondlikus elus Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus -said valimisõiguse -töötasid sõjatehastes -nõudsid endale meestega võrdseid õigusi -olid edukad paljudel aladel -õppisid ära suitsetamise -paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste ja meeste võrdsust, mitte võrdväärsust või võrdõiguslikkust. Proletariaadi diktatuuri põhises riigis kuulus eriline au naistöölistele, kes pidasid mehelikke ameteid, nagu naistraktoristid. Naised muutusid lausa domineerivaks arstide ja õpetajate hulgas. Üldse omandasid intelligentsi hulgas ülekaalu naised. Küsimused -Miks naised nõudsid endale meestega võrdseid õigusi? -Miks naised töötasid sõjatehastes? Kasutatud allikad: Google.ee 9 klassi ajaloo õpik 20.11.08
Maris 11.B Ba ,
Meeste ja naiste erinevused Milline on mehelik mees ja naiselik naine? Mehelik mees on mees, kes hoiab ja kaitseb oma peret. Ei valeta naisele, sõpradele, vanematele ega ka lastele. Mehelik mees oskab olla karm, ega tohi olla pehmeke. Hoolitseb oma pere eest, käib tööl ja teenib raha, aga ka leiab aega oma pere jaoks. Mees tunnustab ja kiidab oma lapsi ja ka naist. Naiselik naine oskab hoolt kanda oma pere eest. Naiselik naine hoolitseb enda eest, käib viisakalt riides väljaspool kodu, on puhas, kena maniküür, ilus meik ja kannab kaunist pesu, mida mehel hea vaadata. Naiselik naine hoolitseb laste eest, oskab süüa teha, on humoorikas ja jutukas. Mis on mehe jaoks naise juures tähtsaim? Mehe jaoks on naise juures tähtsaim, et ta oskaks olla nii kütkestav naine kui ka hoolitsev pereema. Loomulikult on naiselik naine ka humoorikas, seltskondlik ja armastav. Miks on mehel oma tunnetest raskem rääkida? Mehel on oma t...
Mida tähendas olla naine keskajal? Keskaja naise elu on võrreldes tänapäevaga tundmatuseni muutunud. Nad olid tugevalt meeste kontrolli all ning nende staatus puudus. Tänapäeva eluga võrreldes oli nende tähtsus ja väärtustamine üsna nullilähedane. Praeguseks saab aga väita, et naise tähtsust on hakatud ikkagi oluliselt väärtustama ja nende rolli ühiskonnas hinnatakse kõrgelt. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele gruppidele olid ka nende kohustused erinevad. Samas mõjutas ka naiste positsiooni ühiskonnas nende kodukoht ning seisus ja kas ta on talumehe naine või aadliproua. Põhilisemaks ülesandeks oli naistel ikkagi majapidamistööd ning laste eest hoolitsemine. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Ega see pole praeguses ühiskonnas erilis...
Kristina Uibukant 11. Klass Meeste aju Naiste aju Naistel on kõige tähtsam: Naiste reeglid: Ma olen alati õiglane, sest olen naine Kui ma ütlen, et minu välimus on õudne, sa ei pea kunagi ärrituma, aga pead ütlema mulle, et olen kõige ilusam Kui ma olen puu sisse lõikunud, see ei tähenda, et ma ei oska autot juhtima Meestel on kõige tähtsam: Meeste reeglid: Ära sega mind, kui ma vaatan jalgpalli, naine On olemas kaks naiste liike: minu naine ja naised
Naise roll keskaegses ühiskonnas Traditsiooniliselt piiritletakse keskaega aastatega 500 ja 1500. Naised olid tihti ,,kohalikud" pühakud ja oma linna ,,südametunnistus" kuna au ei olnud üksikisiku asi vaid kogu sugukonna või linna asi. Naiste positsiooni määras perekonnaseis: nad olid kas vallalised, abielus või lesed. Naistel oli keskajal üleüldiselt üsna tugev positsioon. Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis r...
Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul? Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema varem meestele kuulunuid töid. Tegemist on I maailmasõja ühest vähestest positiivsetest külgedest- naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki, ega lasknud heidutada end faktist, et palk oli poole madalam kui meestel varemalt. Nii olid naised tööl elektrijaamades, farmides, tehastes jne. Väga paljudest naistest said o...
Aforisme teemal: MEES JA NAINE, ARMASTUS, SÕPRUS Mehed teevad seadusi, naised kombeid. Voltaire Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. M. Luther Unenägu on naine, kes peab rääkima. Uni on mees, kes sõnatult kannatab. R. Tagore Iga tüdruk võib olla veetlev. Tuleb vaid vaikselt paigal seista ja rumal välja paista. Tundmatu Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. Tundmatu Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Ce...
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist) 4) Uhke emanda ülikond 4) Uhked riided 5) Uhke mõisa ja emanda riided 5) Loss 6) Naine soovis kuningaks 6) Naine soovis kuningannaks 7) Naine soovis jumalaks 7) Naine soovis terve ilma käskijaks 3. 1) M...
Mida tähendas olla moodne naine 20.saj. algul? Mood on mittesõnaliste märkide kogum, mis edastab teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta. Igapäevases keeles tähendas sõna moodne teiste inimeste heakskiitu, teatud kuuluvust teatud viisil väljendamises. 20. sajandi alguses, kui oli sõjaeelne aeg, siis oli riietus väga oluline jõukuse ja positsiooni näitaja. 19. sajandi lõpus olid moes lämmatavad korsetid ja S-kujulne ideaalfiguur, kuid 20. sajandi alguses hakkas see mood kaduma. 20. sajandi algul oldi vaimustatud eksootikast - moes olid karusnahad ja idamaised pärlitega kaunistatud peapaelad, millele võis kinnitada efektse sule. Minu arvates oli korsettide kadumine hea, kuna see tähendas naiste jaoks vabamat õhkkonda.. Naised ei pidanud enam kandma korsetti, mis oli sel ajal ahistamise ja allasuru...
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed ...
Meeste ja naiste erinevused Bioloogilised erinevused: Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem) Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad Psühholoogilised erinevused: A...
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred...
Retsensioon "Eesti mees ja tema naine" Käisin 23ndal märtsil vaatamas Sepo Seemani monoetendust "Eesti mees ja tema naine". Etenduse autor on Peep Pedamson ja lavastaja Tiit Palu. Antud monoetenduses mängib peaosa Sepo Seeman, kes keskendub oma jutuga Eesti mehe ja naise suhetele, kirele, huvile kollektsioneerimise vastu ja sõpradele. Etenduse algus ütleb juba mõndagi selle kohta mida rääkima hakatakse. Mehed ja naised on ka meie emad ja isad, keda me austame ja hoiame. See kuidas näitleja toob sisse Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" näitab, et Köler maalis portree oma emast ja isast, keda ta väärtustas. Köleri ema ja isa on olnud Eesti ajaloos üks esimesi portreid ühest keskpärasest Eesti mehest ja tema naisest, kellest meie põlvnenud oleme. Lavastaja Tiit Palu on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Üks suhe naise ja mehe ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
