Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite ...
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootili...
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja jalataldadel Diagnoos Põhineb ha...
ILURAVI RAHVUSVAHELINE ERAKOOL Kosmeetiku eriala oktoober 2010 Kadri Künnapuu, Kerli Hüsson, Maarja Aigro KUIDAS TOITUMINE MÕJUTAB NAHA TERVIST Referaat Tartu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B ........................................................................................
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka kä...
Seenhaigused Iseseisev töö Klienditeenindajad puutuvad oma igapäevatöös kokku mitmete erinevate ohuteguritega ning erinevaid nahahaigusi põdevate klientidega. Et olla profesionaalne ning kaitsta ennast, kolleege, kliente ning anda parimat nõu kliendile, selleks peab .... olema pädev erinevates valdkondades. Kõige sagedamini võivad .... kokku puutuda klientidega, kellel esineb seenhaigus. Enim esinenud seenhaigused on jalaseen ning küüneseen. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et umbes 20% kõigist täiskasvanutest on nakatunud küüne- või jalaseenhaigusesse, üle 70-aastaste täiskasvanute hulgas ulatub haigestumine 50%-ni. Seega peaks .... teadma, milline seenhaigus välja näeb, kuidas tekib, millised on seenhaiguse leviku tõkestamise ning klientide ja enda kaitsmise viisid. Jalgade seenhaigus e. Dermatophytia pedum/ Tinea pedis (lad.k) ning küünte seenha...
Tubaka mõju nahale Kristiina Pruul 12D Veresooned ahenevad... - Väheneb verevarustust kätel ja jalgadel - Sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra - Talvel suureneb külmumisoht - Nahavärv on sageli silmatorkavalt kahvatu või erilise punetusega Üldmuutused... - Nahk muutub rutem elutuks ja naha elastsus väheneb - Kortsud ilmuvad nooremana kui teistel - Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased Haigused... - 3 korda suurem risk nakatuda psoriaasi - Akne Tänan tähelepanu eest!
SÜGELISED Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE .......................................4 2. SÜMPTOMID JA LEIUD .................................................................6 3. SÜGELISTE RAVI ..........................................................................10 KOKKUVÕTE .....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 13 2 SISSEJUHATUS Sügelised on lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Sügeliste sagedast esinemist peetakse iseloomulikuks just vähearenenud riikidele. Kui aastakümneid tagasi arvati olevat sesos nahahooldusvahendite vä...
BIOLOOGIA NAHK Referaat Juhendaja: Pärnu 2009 NAHK Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja eri...
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4.1 AD imikueas......................................................................................................................4 4.2 AD lapseeas...................................................
Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüü...
Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru) toiduained (kalad, krevetilised, liha) Füüsikalised ja mehhaanilised tegurid (kuumus, külm, vähene või suur niiskus, kleepplaastrid, hõõrdumine, tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused Mõned metallid ja n...
Astangu 2016 Lühireferaat seenhaigustest Raimond Roosalu TA-14 11.12.2016 1 Seenhaigused inimestel. Väga levinud on mitmesugused nahas, varvaste vahel ja küüntel elavad seenhaigused. Nakatumise vältimiseks ei tohi kanda võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. Mükoosil on palju vorme, enamik avaldub nahahaigustena (dermatomükoos), mõni taba ka siseelundeid (aktinomükoos). Kandidoos ehk kandidomükoos (pärmseenetõbi) on naha, limaskestade ja siseelundite seentõbi, mida tekitavad pärmseened. Inimene võib nakatuda puu- või ...
C-vitamiin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................4 1. Vitamiinid ...........................................................................5 2. C-vitamiin............................................................................6 2.1 Saamine ............................................................................ 6 2.2 Biofunktsioonid ....................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................8 Kasutatud kirjandus .................................................................9 Sissejuhatus Juba 16. sajandil märkasid arstid, et pikkadel merereisidel hakkas madruseid vaevama üldine nõrkus, väsimus ja liigesevalu, samuti ninaverejooksud ja igimete veritsemine. Ometi oli laevareisile kaasa võetud küllaldaselt kuivikuid, soolaliha ja j...
Mind ärritab, et noored külastavad üha tihemini solaariumit Austatud klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Oma tänases kõnes räägin teile noorte liigsest solaariumi külastamise harjumusest ja miks see just mind ärritab. Solaariumit külastatakse valdavalt pimedamatel ja külmematel aegadel, milleks Eestis on sügis, talv ja kevad. Solaariumis käimist põhjendatakse kuldse nahavärvi saavutamise- ja D-vitamiini tarbimisega. D-vitamiini saadavus solaariumi päikeselt tegelikult on minimaalne, kuna seda saab vaid UVB kiirguselt, kuid solaariumis esineb vaid UVA kiirgus. Samuti tiheda solaariumi külastuse tulemiks võib olla kohati surnuna välja nägev nahk ja nahahaigused, millest tuntuim on melanoom. Eestis haigestub aastas melanoomi statistiliselt 15 naist ja 7 meest 100000 elaniku kohta. 2009. Aastal suri Eestis 65 inimest melanoomi tõttu, see paneb tõsiselt mõtlema, kas tõesti on jume nii tähtis, et sellega oma elu ohtu seada? Kindlasti...
Päevitamine, UV- kiirgus ja nahavähk Koostas: Silvia Kuusik 2018 UVA-kiired ja UVB-kiired · UVA-kiired: 1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks 2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine · UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis o...
ISIKLIK HÜGIEEN Juhendaja: Kaja Rahu Koostas: Kaili Vill Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad: Tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse, Kandma sobivat, puhast tööriietust, Vajadusel kaitseriietust. Toidukäitlemisse ei lubata: Nakkuse kandjaid: Infitseeritud haavad Nahahaigused Põletikud Kõhulahtisus Otsene või kaudse saastumise oht. Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted Toidukäitleja ei võta vastu: Toidutooret või koostisaineid Töötlemisel ebavajalikke materjale Käitlemisettevõttes hoitakse: Sobivates tingimustes Tooraineid Koostisaineid Vältimaks riknemist ja saastumist Hoidumaks toidu kõlbmatuks muutumise eest: Tootmise Töötlemise Turustamise etappidel Peab toit olema kaitstud Saastumise eest. ...
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks. Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). Alusnaha ülesande...
Hügieen · Hügieen (hygieia) tervis - Isiklik hügieen - Tööhügieen - Spordihügieen - Ravihügieen · Hügieeninõuded om asutuses erinevad. · Hügieeninõuete eiramine võib põhjustada paljude inimeste haigestumist. Hügieeni testimine I · Test on mõeldud puhastuse efektiivsuse testimiseks ja jälgimiseks nendel objektidel, kus on võimalik valkainekahjustused. Hügieenitestid II · Üldise bakteriaalse reostuse hindamiseks. · Väljatöötatud nii tahketes kui ka vedelates ainetes leiduvate mikroobide avastamiseks. Hügieenitestid III · Mõõdab mikroobide hulka pinnal. · Testribadega. · Tulemused tabelist. · Vastus kiiresti. Kiirtestid · Testerit liigutatakse pinnal. · Tester asetatakse vedelikku. · Vedeliku värvimuutus näitab mikroobide hulka. · Värviskaala pakendil. Käte kaitse Käte haigestumist ja traumasid põh...
Solaariumid Signe Lillipuu 9a Mis on solaarium? · Masin mis edastab ultraviolett kiirgust, mis muudab naha pruunimaks Vertikaalne või horisontaalne solaarium? Vertikaalne solaarium: · kliendil pole klaasiga otsest kontakti · on hügieenilisem · pikaajaline püstiseismine on väsitav Horisontaalne solaarium: · akrüülalusega kokkupuutuvatele nahaosadele võivad jääda heledad laigud Reeglid solaariumis päevitamiseks · Soovituslik seansside arv: 30-45 ,iga seansi pikkuseks võiks olla 10minutit · Esimeste päevitusseansside vahele tuleb jätta vähemalt 48-tunnine paus, edaspidi vähemalt 24-tunnine · Kasuta kaitseprille · Nahka tuleb niisutada enne ja pärast seanssi Miks külastada solaariumi? · UV-kiired soodustavad organismis D-vitamiini tootmist · Organismi ainevahetusprotsessid aktiveeruvad · Immuunsussüsteem tugevneb · Soodustab nahahaiguste ravi · Nahk valmistatakse ette aktiivsele suvepäikesel...
Rasvad Mis on rasvad ? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid mille olek toatemperatuuril on tahke. Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid,mis koosnevad suurest hulgast komponentidest. Rasvad ehk lipiidid on inimese kõikides kudedes ja organites Funktsioon organismis : Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle on inimesel vaja normaalseks elutegevuseks palju erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest. On teada, et üle...
SEENED JA BAKTERID Ketlin Ots 11.B SEENED Seente tähtsus looduses: Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Seened on sümbiondid ehk aitavad talitleda ka teistel organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Seened lagundavad puitu (majavamm). Põhjustavad ka taimedele seenhaigusi. Mullas esinevad seened huumuse moodustamisel. Metsas lagundavad surnud puutüvesi, mahalangenud lehti ja oksi. Seente tähtsus inimese elus: Kasutatakse toiduainetööstustes- pagari...
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
Rasvad minu elus Mis on rasvad ? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid,mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Rasvad ehk lipiidid on inimese kõikides kudedes ja organites Funktsioon organismis : Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. 1g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Teatud rasvhappeid kasutab organism teiste vajalike üh...
Seened inimese tervise ja elukeskkonna ohustajatena Koostaja: Külli Stroo Seened ohustavad inimese tervist nii: seenemürgistus mükotoksikoos seenhaigused Seenemürgitus Eestis kasvavaist (u.4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürgituste põhjuseks võib olla: seente muutunud välimus, vaesus, mis paneb korjama mida iganes mõnuainenahallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente üledoseering. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Valge ja roheline kärbseseen ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 612 tunni pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa , neeru ja südamepuudulikkuse tõttu mõne päevaga. Sarnase toimea...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Seened Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehituse ja suurusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Teadlaste arvates jääb nende hulk 1,5 miljoni piiridesse. Kõik seened on eukarüoodid (nende ehitusse kuulub üks või mitu rakutuuma). Samuti on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamus seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest (moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest). Soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad nad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt, eostega (arenevad viljakehades) või ...
Vana-eesti massaaž e. soonestumine Lõõgastav ja tervendav teraapia, milles meie esivanemate iidsed teadmised on ühendatud kaasaja tarkusega inimkeha füsioloogilisest toimimisest. Vana-eesti massaaž tagab Sinu kehale üldise tervenemise ning taastab Sulle ainuomase väe ja harmoonia. Teraapia sobib kõigile, kes armastavad pehmet, kuid tugevat ja sügavatoimelist käsitlust. Massaaž vähendab lihaspinget, lihaste jäikust ja kangust; tõstab lihastoonust, parandab vere- ja lümfiringet. Närvisüsteemi mõjutamise kaudu tekitab massaaž heaolu ning rahulolu tunde, mis aitab paremini vastu panna stressile ja seda maandada. Massaaži teostatakse põrandale laotatud matil, kliendil on seljas pehmest kangast väheste õmblustega riided. Erinevalt teistest massaažiliikidest on soonetasumine seotud nii liikumise, keha töötlemise kui ka rütmiga, kulgedes veidi venitavalt, nagu regilaul. Ta sisaldab palju keha loksutamist ning ...
Pärnu Koidula gümnaasium Laura Toomiste 10c klass SEENED Referaat Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2009 SISUKORD 1.1. Ehitus............................................................................................................................... 4 1.2. Toitumine.........................................................................................................................4 2. PALJUNEMINE..................................................................................................................... 5 2.1. Eosed................................................................................................................................5 3. SEENEMÜRGITUSED..................................................................................
TÄHTSAMAD VITAMIINID Vitamiinid Soovitav Mõju organismis Toimet Defitsiidi Toimet päevane parandavad tunnused halvendavad ja tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Mükoloogia-teadusharu, mis tegeleb seente uurimisega. 2. Saprotroofid- seened, mis suudavad toituda surnud orgaanikast. 3. Biotroofid- seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Siia kuuluvad parasiidid ja sümbiondid. 4. Seente tähtsus- Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6....
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karin Oolup KÜÜNEHAIGUSED Referaat Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Tallinn 2011 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................4 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED................................................5 1.1 LEUKONÜHHIA EHK VALGEKÜÜSLUS.............................................................................5 1.2 ONÜHHOLÜÜS EHK KÜÜNTE IRDUMINE.........................................................................5 1.3 DYSTROPHIA UNGUIS MEDIANA CANALIFORMIS............................................................. 6 ...
1.Rakuteooria: Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk ...
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samut...
KORDAMINE RAVIMTAIMED, VITAMIINID 1. Millal võib ütelda, et ravimtaime puhul on tegemist ravimiga? Kui ravimtaim on ravimiametis nimetatud seal olevas loetelus, on ta määratletud ravimtaimena. Kui preparaat sisaldab ravimtaimi, siis peavad nad olema registreeritud raivimina. 2. Kes teostab järelevalvet toidulisandite üle? Toidulisandite üle teostab järelvalvel veterinaar- ja toiduamet. 3. Kuidas suhtuda ravimtaimede kasutamisse rasedatel? Mida vähem seda parem. 4. Milliseid üldiseid kõrvaltoimeid võivad ajaliselt ravimtaimed põhjustada? Varajased ja hilised. Seedehäired, allergiad, maksa- ja neerufunktsiooni häired. 5. Miks võiks regulaarselt kasutatavate taimsete preparaatide kasutamise lõpetada vähemalt 2 nädalat enne kirurgilisi sekkumisi? Antud preparaatidel võib olla koostoimeid ravimitega! Peamine mhhanism CP450 ensüümsüsteemi mõjutamine. Toimed kehvasti dokumenteeritud. Üldine seisukoht on, et toodete tarbimine võiks oll...
Miks mõne inimese küüned on hapramad kui teisel ja mida saab teha olukorra parandamiseks? Inimene on üks tervik, seega ei saa vaadelda mistahes probleemi tema kehas kogu organismist eraldi. Haprate küünte tekkepõhjusi võib olla mitmeid, eelkõige ja ühe peamisena nimetaksin geneetikat. Tüdrukutel tasub küsida ema käest tema küünte kohta, kui emal on küüned haprad, siis suure tõenäosusega on nad seda ka tema tütrel. Sellisel juhul on pikki naturaalseid küüsi kasvatada väga keeruline, kuid ka lühike hooldatud küüs võib olla väga kaunis. Küüned võivad haprateks muutuda ka mingi lühema või pikema kroonilise haiguse tagajärjel. Sel juhul tuleks eelkõige tegelda oma põhihaiguse raviga ja alles seejäral, kui haigus on likvideeritud, on mõtekas hakata ravima küüsi, enamsti aga küüneprobleemid taanduvad iseenesest, kui haigus on organismist hävitatud. Rasedus ja hormonaalsed muutused on üks sagedasemaid küünteprobleemide põhjustajaid.Ka ravimid v...
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte e...
Kordamine: rakk 1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad! Kõik organismid koosnevad rakkudest kõikide organsmide rakkud on sarnased rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuss kooskõlas 1. Mille poolest erinevad pro-ja eukarüoodid? Prokarüoodid- eeltuumsed Puudub tuum ja on väiksemad eukarüoodid-päristuumsed 2. Miks ei saa rakud olla lõputult suured? Kuna rakumembraanis toimub aine- energja ja infovahetus ümbritseva keskonnaga ja välismembraan pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. 3. Nimeta väga väikeseid ja väga suuri rakke! Väikseim mükoplasma suurim lindude munad 4. Millise kujuga rakud on? Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest hulkrakseres organismides sõltub rakku kuju ja ehitus sellest millisest koest nad pärinevad. 5. Kui kaua rakud elavad? 6. Millal ja k...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool OTE17 Anu Kelder LÖÖVE TÄISKASVANUL Seminaritöö õppeaines erakorralised seisundid Juhendaja: Karin Kaigas RN Tartu 2017 Nahalööbeid esineb täiskasvanutel väga mitmete haigusseisundite korral nagu näiteks ägedate infektsioonide, südame sisekesta põletike, põletikuliste soolehaiguste, sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: ...
Juba ammusest aegadest alates on inimene pööranud tähelepanu oma isiklikule hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama palju on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda meie õenduskäsitluse ühe osana. Pesemine ja vanniskäimine Kätepesemine Intiimhügieen Juuste hooldamine Küünte hooldamine Suu ja hammaste hooldamine Riietus Väikelapseiga hoolitseb keegi teine. Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse mitmesuguseid riietumis- ja juukselõikusstiile. Täiskasvanueas võivad nimetatud toimingud varieeruda, olenevalt ...
TOIDUPOE KLIENDITEENINDAJA TÖÖKOHT Mailis Zirk biotehnilised süsteemid III aines “Ergonoomika ja tootedisain” (TE.0892) Tartu 2014 1. Klienditeenindus Teenindus - teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Klienditeenindajad - müüjad, kes töötavad hulgi- ja jaemüügiga tegelevates kaubandusettevõtetes. 2 2. Klienditeenindaja ülesanded Müüja põhilised tööülesanded on: 1.kauba vastuvõtmine ja ettevalmistamine müügiks; 2.kaubaväljapanekute korrastamine ja uuendamine; 3.kauba varustamine hindadega; 4.klientide nõustamine; 5.teenindamine ja arveldamine klientidega. 3 Kassapidaja ülesanded: 1. sisestada kaup müügiprogrammi; 2. koostada kliendile arve ja arveldada kliendiga sularahas või pangakaardimaksena; 3. v...
Ohutusnõuded iluteenistuses Üldnõuded 1. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 1.1. See tähendab seda, et iluteenistuses tegelev ettevõte ei saa olla nt keldrikorrusel. 2. Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust. 2.2. Antud punkt on vajalik selleks, et ruum oleks puhas, et vältida pisikute, seente ja teiste mikroorganismide levikut. 3. Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. 3.3. Ohutusnõue on loogiline. Tööruumides peab olema temperatuur, mis oleks nii töötajatele kui ka- klientidele komfortne (piirnorm on 18-25 kraadi sooja). Küttekolle asukoht tööruumidest väljas on vajalik selleks, et kütmine ei ohustaks inimesi. 4. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanal...
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Gluteeni talumatus (Tsöliaakia) K208 Liisi Vaasa Juhendaja: Arno Ratas Tartu 2011 Gluteeni talumatus Me oleme harjunud hommikuks sööma kausitäie hommikuhelbeid või paar-kolm võileiba. Sai ja leib on meie söögilaual igapäevategelased. Me röstime neid, määrime sinna peale võid, lisame juustu ja vorsti. Tarbime hommikuhelbeid koos piimaga, mõne lemmikud on sokolaadi, teisele meeldivad nad kaneelimaitsega. Tööle minnes möödume mõnest kohvikust, kus müüakse saiakesi ka kaasa. Me peatume seal, et võtta kaasa paar sooja suussulavat ja pehmet pontsikut või õunapommi, ja kindlasti mitu, sest äkki keegi tahab töö juures veel. Lõunasööki lõpetades leiame ennast mõtlemast, et kas peaks pärastlõunaks midagi veel kaasa võtma. Mis see on, mida me selle midagi all mõtleme? Loomulikult saiake, kas siis magus v...
K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piirav...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3 Hüpnoosi induktsioon............................................................................................................... 4 Hüpnoosi Uurimine.......................................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Karin Raamets FIBROMÜALGIA Referaat Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 Sisukord Fibromüalgia mõiste 3 Fibromüalgia tekkemehhanismid 3 Sümptomid ja avaldumine 3-4 Fibromüalgia diagnoosimine 4 Fibromüalgia ravi 5 Patsiendi õpetamine ja nõustamine 6 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................................7 2 Fibromüalgia mõiste Fibromüalgia on pehmete kudede (lihased, sidekude) krooniline valulik haiguslik seisund. (wikipedia.org) Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Fibromüalgia on olukord, kus haigel on teadmata põhjusel valu lihastes, kõõlustes ja mujal sidekoes. Sag...
Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-E...
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste...
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
