Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 1 Auto müra mõõtmine 27.9.2001 EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda müra mõõtmise mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja te...
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib ...
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Müra uurimine Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1.Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. 2.Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. 3.Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID ·Müramõõtja ............................................................. ·"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511)...
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Joonas Hallikas Müra uurimine Kuupäev:04.03.2014 Kursus: MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes j...
Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks Teema: heli ja selle omadused 1. Kuidas heli edasi kandub: a) õhus; b) tahkes aines? Heli on õhus v muus keskkonnas esinev rõhu võngetena muutumine, mis kulgeb lainelise liikumisena ning mida inimesel on võimalik kuulda. Õhu osakeste (tahke aine puhul aine osakeste) liikumine lainetena. Heli levimiseks peab olema mingi keskkond, vaakumis ei levi. 2. Mis on heli sagedus? Lainepikkus? Heli kiirus õhus? Heli sagedus on heli võngete arv sekundis. Ühik on herts (Hz). f = n / T. Lainepikkus on teekond, mille läbib helilaine ühe kordumisperioodi (võnke) jooksul. Ühik meeter (m). = c / f. Toatemperatuuril c=344 m/s, madalsageduslik 100 Hz heli läbib sekundis 3,4m. Heli kiirus sõltub keskonna tingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam aine, seda kiiremini heli levib. Õhus c=344 m/s. 3. Missugune on kuuldava heli sagedusvahemik? Inimhääle sagedusvahemik? Kuuleme 20...20000 Hz, teravalt 1000.....
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskah...
Akustilisteks materjalideks nimetatakse materjale, mida kasutatakse ruumide akustiliste omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks Heli all mõistetakse laine kujul leviva elastse keskkonna osakeste võnkumist inimese Kõrv võtab vasu sagedust 15....16 000Hz Akustilised materjalid jaotatakse: kõlaiseisoleermaterjalid, mida kasutatakse vahekihis. Tõkestavad põhiliselt välise müra pääsemist hoonesse. nende paigaldamiseks kasutatakse katuselagede, vaheseina- ja- laepaneele ning teisi piirdekoonstruktsioone. Sisuliselt nad peavad isoleerima nii läbi õhu kui ka läbi teiste materjalide edasikanduvat heli. Tavaliselt mitmest eri poorsest või kiulisest materjalist kihid-mineraalvattmatid. Heli summutavad materjalid, paiknevad ruumi sisepindadel. Tavaliselt raskestipõlevad, dekoratiivsed plaadid. Akustiliste materjalide kasutamise eesmärgid:ruumi järelkaja vähendamine, mürataseme vähendamine-kasutatakse nii pindade katmist kui ka...
Reaktiivliikumine Priit Tõnisson ja Karlis Hallik 10b 2010 Põhimõte Lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Oletus, et rakett liigub tänu tõukumisele õhu vastu, on vale. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Põhimõte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda...
GRUPITÖÖ- PRAKTILINE TÖÖ: MÜRATASEME MÕÕTMINE Töögrupi nimekiri : Jrk Eesnimi Perekonnanimi Rühma nr nr 1 2 3 4 5 6 Uurida, milline on müratase meie õppehoones ning kas see segab Harjutustöö tudengitel õppimist. eesmärk: Mõõta müra taset õppehoones kohtadel, kus tudengid kõige enam Ülesanne: viibivad. Teha 10 mõõtmist. Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Mürataset mõõdetakse detsibellides ( db). Abiks: Ohtlik müratase on 85db (A). Vaimse töö puhul (õppimine) võib ohtlikuks osutuda juba müratase üle 4...
Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta ...
OÜ Parim Puit TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Objekt: Freespink Koostas: Välja antud: 30.12.2017 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüsi ühe osana on käesolevaga hinnatud freespingil töötavate töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid: 1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid; 2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust; 3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas: 3.1 sisekliima ja valgustatus; 3.2 müra; 3.3 vibratsioon; 3.4 libisemis- ja kukkumisoht; 3.5 töökorraldus; 3.6 kokkupuuted kemikaalidega; 3.7 elekter; 1. Ettevõtte iseloomustus OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel. Tööpäeva pikkus E P 07.00 - 23.00. Vahetuse pikkus 7-10 tundi. Lõunapausi, pikkusega 30 minutit, peetakse üksteist välja vahetades. Lisaks puhkepausid vastavalt vajadusele. Koolitatud ...
SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...
Auto/ehitise müra mõõtmine. 1)Töö eesmärk. Tutvuda müra mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2) Kasutatud vahendid: Auto mark Renault, väljalaske aasta 2005. Töö käik: 1. Mõõda taustmüra, (müra väljas) 2. Mõõda autojuhile mõjuv müra, andur kõrva juures suunatuna müraallika poole · autojuhi töökohal (A,C-filtriga autojuhi, remontijale mõjuv müra): · mootori kohal, auto summuti juures, · reisijatele mõjuv müra (autos salongis kui raadio on sisse lülitatud) Mõõdetud Mõõdetud müratase müratase A-filter C-filter Piir Riski A-filter C-filter Piir Riski norm tase norm tase Autojuhile ...
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA Müra mõjub üikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürearikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kehakordistamine nõuab mürataseme alandamist 3dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitakse nii, et müratase oleks alla 80dB(A). Lubatav müra piirnorm on 85dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju, kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Müra allikad j...
ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki ...
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2012 SISUKORD: 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3 3. TÖÖTAMINE ISTUDES 6 4. TÖÖTAMINE SEISTES 7 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8 7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS ...
------------------ KÖÖGITEHNIKA Referaat Autor: Klass: ----------- Sisukord: lk. 2 sissejuhatus lk. 3 köögitehnika lk. 4-6 kokkuvõte lk. 7 kasutatud kirjandus lk. 8 2 Sissejuhatus KÖÖK on kodu süda. Köögis saab pere kokku hommikuti ja kööki kogunetakse peale päevatööd. Olulisemad jutudki saavad räägitud sageli köögilaua ümber. Pereliikmete erinevad soovid ja harjumused loovad igale köögile ise näo ja erinevad funktsioonid. Kööki kavandades on hea koos läbi mõelda, mida kodu südames vaja. Nii kujuneb hästi toimiv, tugeva kodu süda- KÖÖK. Köögis on väga oluline osa ka köögitehnikal, et toiduvalmistamine sujuks lihtsalt ning kiirelt. 3 Köögitehnika Köögile esitame mitmeid nõudmisi. Täht...
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
Eikko Rekand LE208 Ehitusfüüsika 1. Eesti Ehitusregulatsioonid Vastavalt ehitusregulatsiooni üldõudele tuleb ehitis projekiteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitat...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE................................
Kordamisküsimused 1. Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid). · Teata ehitusobjektil ilmnenud tööturvalisust ohustavatest puudustest, ohtudest ja riskidest viivitamatult töödejuhatajale või peatöövõtja tööohutuse eest vastutavale isikule. · Hoolitse omalt poolt selle eest, et ehitusobjektil valitseks kord ning kõiki töövahendeid hoitaks ettenähtud kohas. · Töövahendite ohutusseadmete ja kaitsekonstruktsioonide eemaldamine ilma töö...
1. ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM JA VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 1.1 Seletuskiri.................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13 Lisad: Lisa 1. KIK-ist laek...
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra tekib jõu,rõhu või kiiruse muutumisel. Rõhu järsul suurenemisel tekib müraga heli ja tugev vibratsioon. Näiteks: müristamine. Müra mõõdetakse detsibellides (dB). Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse seda, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · K...
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaad Metallitöötlemis õppetool MTp-11 Koostas:Sven Liivoja Juhendas:Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 Ohud hingamisorganitele Tehnoloogilisest operatsioonist sõltuvalt peab metallitööstuses töötajaid kaitsma tahkete osakeste, aurude ja hapnikudefitsiidi eest. A. Tahked osakesed Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi. Tolmud Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel, puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel. Suitsud Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille lä...
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas. https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&sour Maailma rahvaarvu kasvu prognoos http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maailma_elanikkond(UN)-ee.svg Suurima rahvaarvuga riigid https://www.google.ee/search?q=most+populous+countries+2011+and+2050&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1a50UqK Rahvaarvu kasv ja kasvutempo erinevad terminid...
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine...
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Indrek Kaar Veoauto Volvo FH16 REFERAAT Õppeaines: AUTOD Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-11 Juhendaja: lektor Jüri Valdek Tallinn 2008 Volvo FH16 Volvo FH16 on uuepõlvkonna veoauto, mis on disainitud ja mugandatud rootsi disainerite ja inseneride poolt. Volvo FH16 on parim valik raskete kaupade kaugvedudeks. Võimas 16-liitrine mootor tagab suure keskmise kiiruse. Volvo FH16 saab kohandada sobivaks mitmesuguste transporditööde jaoks. Valida võib erinevate kõrguste, vedrustussüsteemi tüüpide, pidurisüsteemide ja lisaseadmetega sassiiside vahel. Madalad sassiid on ette nähtud täisõhkvedrustusega autodele puistematerjali vedamiseks headel teedel. Keskmine kõrgus sobib madala esiteljega veokitele koos esilehtvedrustuse või esiõhkvedrustusega. Kõrge mudel on ette nähtud ehitusp...
Analoog- ja digitaalmõõteriistad Elektrimõõteriistadega mõõdetakse • elektrilisi suurusi (pinge, vool, sagedus, võimsus, takistus jm) , • mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest n...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Ergonoomia Lõputöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.................................................................
Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile). Helivõimendi on elektrooniline võ...
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline näh...
Võimendi projekt Helisagedusvõimendi Struktuur Iga võimendi koosneb eelvõimendist ehk pinge- ja reguleervõimendist, ning võimsusvõimendist ehk lõppvõimendist. Eelvõimendi põhilised plokid on struktuurskeemil näidatud. Konkreetses võimendis võivad mõned struktuurskeemil näidatud plokkidest puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk eb...
KONTROLL-LOEND – ÜLDINE Kas ohutegur esineb? Nr JAH EI EI OSKA ÖELDA: OHUTEGUR kasutage osutatud ohuspetsiifilist kontroll-loendit: 1 2 3 4 5 1. Ebatasased või libedad pinnad (võivad põhjustada libastumist, III OSA - 1 komistamist, kukkumist jms) 2. Sõidukid ja liikuvad masinad III OSA - 2 3...
MÜRA........................................................................................................................................2 MÜRATASEME MEETRILISED MÕÕTMED.................................................................................. 2 PSÜHHOFÜÜSIKALISED NÄITAJAD.............................................................................................3 EKVIVALENTNE HELI TASE........................................................................................................4 MÜRA JA KUULMISE KAOTAMINE............................................................................................. 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID ...............................................
Haldusõiguse põhikursus Näidiskaasus koos lahenduskäiguga KAASUS OÜ Luxus peab Tartu kesklinnas asuva maja esimesel korrusel restorani. Sama maja teisel korrusel asuvad korterid, mille elanikud kasutavad ka maja taga asuvat aeda. Majaelanikke on restoranist öötundidel kostuv vali muusika ja klientide lärmamine juba pikemat aega häirinud ning nad on sellest teavitanud ka Tartu Linnavalitsust. OÜ Luxus ostis hiljuti restorani kõrval asuva hoonestamata kinnistu. Detailplaneeringu kohaselt on tegemist ärimaaga, mille suhtes kehtib ehitusõigus. OÜ Luxus kavatseb sinna rajada uue restorani, mille hoovis tegutseks ka lastele mõeldud jäätisekohvik. Oma plaanide teostamiseks esitas OÜ Luxus Tartu Linnavalitsusele uue restoranihoone ehitusloa taotluse. Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põ...
Müra ja heliisolatsioon ehitistes Viimastel aastatel on Eestis nagu ka paljudes teistes riikides karmistatud nõudeid mürale ehitistes ja ehitiste heliisolatsioonile. Kui tahame muuta ehitiste akustilised tingimused inimestele vastuvõetavaks, tuleb müra- ja heliisolatsiooninõuete täitmisele pöörata senisest suuremat tähelepanu. Sissejuhatus Vastavalt ehitusregulatsiooni üldnõudele tuleb ehitis projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis ...
Mart Reiniku Gümnaasium Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS...................
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju reguleerivad seadusandlikud aktid EV-s Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööandjatel on õiguslik ja moraalne kohustus tagada ohutu ja tervislik töökoht. See on ka rahaliselt otstarbekas väärtusliku töötaja kaotamine vigastuse tõttu on ärile halb ning samuti on asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine kulukas. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastad...
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: ...
ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus l...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid..............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
