1. Sissejuhatus Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uur...
RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transp...
Füüsika kordamisküsimused 1. Milline liikumine on ühtlane ringliikumine? Ühtlane ringjooneline liikumine on selline ringjooneline liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed pöördenurgad. 2. Milles seisneb tiirlemine, milles pöörlemine? Tiirlemine- ringjooneline liikumine, mille korral ringjoone keskpunkt asub kehast väljaspool Pöörlemine- ringjoone keskpunkt on kehas sees. 3. Mida nimetatakse pöördenurgaks? Definitsioon, valem, seletused, radiaani definitsioon. Nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. φ- pöördenurk (rad) l- kaarepikkus (m) r- ringjoone raadius (m) Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik. 4. Mida nimetatakse joonkiiruseks? Valem, seletused, mõõtühikud, vektori suun...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Füüsika Elektrostaatika.Kordamisküsimused ja vastused. 1. Mis on elektrilaeng? Kirjuta elektrilaengu tähis ja selle mõõtühik. Kuidas registreeritakse elektrilaengu olemasolu? 2. Mis on elektroskoop? Milles seisneb elektroskoobi töö põhimõtte? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud . 9.Kuidas joonisel määratakse elektrijõu suunda antud punktis, kus asub laeng? 10.Mida nimetatakse homogeenseks elektriväljaks? 11.Mida nimet...
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
A-RÜHM 1. leia jalgratturi keskmine kiirus, kui ta läbis a.) 15 km 45 minutiga b.) 20km kahe tunniga. 2. Kiirusega 72km/h sõitvast autost möödus teine auto kiirusega 108 km/h. Mitme sekundi pärast oli autodevaheline kaugus 150 m? 3. Kalamees väljus kodust hommikul kell 6.30 ning jõudis 2 km kaugusel asuva järve äärde kell 7.00. Ta püüdis kala 2 tundi ja 30 minutit ning liikus selle jooksul piki kallast edasi 1 km. Seejärel läks ta tuldud teed mööda koju tagasi ning kodutee läbis 45 minutiga, Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia kalamehe kiirus erinevatel teelõikudel ja keskmine liikumiskiirus kogu kalastusretke jooksul. 4. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks ning millised füüsikalised suurused seda iseloomustavad? 5. Mida tähendab väljend "liikumine on suhteline" ? B-RÜHM 1. Arvuta jooksja keskmine ki...
Tallinna Saksa Gümnaasium 9.d klass Sylva Reivik Juhendajad :Õpetajad Reet- Brigitta Laid,Tiina Nõges Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus, Põhimõisted Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem Dimensioonivalem Kasutatud allikad Põhimõisted Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Mõõtmine üldjuhul kujutab endast mõõdetava suuruse võrdlemist selle suuruse võimalikeväärtuste skaalaga, mis on ühel või...
Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad. Vanande ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit) 1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekv...
Füüsika kordamisküsimused 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? Mehaanilist tööd tehakse sel juhul, kui kehale mõjub jõud ja keha muudab selle jõu mõjul oma asukohta. 2. Mehaanilise töö valem koos seletuste ja mõõtühikutega. Ülesanded. A= F·s·cos α A- mehaaniline töö (J) F- jõu arvväärtus (N) s- nihke arvväärtus (m) α- nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel ⃗ F Kui α = 0, st. ja ⃗s on samasuunalised, siis A= F·s 3. Millal loetakse tööd negatiivseks, millal positiivseks? Positiivne töö on siis, kui jõud mõjub liikumisega samas suunas, aitab liikumisele kaasa (nt. atra vedav hobune). Kui jõud takistab liikumist (on liik...
1. Mis on ja mis tekitavad magnetvälja? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Magnetvälja tekitavad: 1) Püsimagnet 2) vooluga juhe 3) liikuvad laenguga osakesed 4) muutuv elektriväli. 2. Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad. 3. Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Nimetatud katse pani aluse ...
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t ...
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Füüsika KT 1. Kirjelda aatomituuma ehitust ja isel tuumaosakesi. Aatomituum koosneb prootonitest, mis annavad tuumale + laengu ja neutronitest, mis annavad tuumale massi. 2. Tuuma stabiilsuse tingimused. I. Stabiilse tuuma mõõtmed on piiratud st nukleoidide arv ei tohi olla liiga suur II. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast III. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses ulatuses 3. Massidefekt, seosenergia, eriseosenergia mõisted ja valemid. Massidefekt iga tuuma seisumass on alati väiksem kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. mp prootoni seisumass mn neutroni seisumass M = Z · m p + N · mn - M t mt tuuma seisumass Seosenergia on energia, mida tuleb kulutada, et lõhkuda tuum üksikuteks osakes...
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm
1.Kinemaatika Mehaanika uurib liikumist ja selle muutmise põhjusi, kannab nime mehaanika. Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika uurib, mis tingimusel liikumine ei muutu. Mehaanika põhiülesanne leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. Liikumine on suhteline. Keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks. Kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku. Niheks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku. Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvalt ajast. Sellist liikumist, mille kiirus muutubmis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Sellist kehade kukkumi...
Füüsika kordamisküsimused 1. Mida nimetatakse keha impulsiks? Valem, seletused, mõõtühikud, suund. Keha impulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. ⃗p=m ⃗v m- keha mass (kg) v- keha kiirus (m/s) p- keha impulss (kgm/s) 2. Mida nimetatakse kehade suletud süsteemiks? Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 4. Impulsi jäävuse seaduse valem kahest kehast koosneva süsteemi jaoks. Seletused. m2 ⃗ v 2 ' + m1 ⃗ ...
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime ...
Füüsika loodusteaduslikud alused 2. töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, supe...
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
1. mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? 2. kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? 3. kas raskusjõu töö sõltkub keha liikumistrajektoori kujust? 4. millise märgiga on raskusjõu tö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? 5. milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? 6. mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? 7. milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? 8. tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. 1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=f x s ( f korda s ) 2. raskusj'u poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga A=mgs 3. raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt 4. kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5. töö, mid...
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2.4 Inglise kaaluüh...
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul ...
Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe...
Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe...
Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal); · püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülita...
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2. Potentsi...
Mehaaniline liikumine Merili Sutt Mj213 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Autod sõidavad, tuul puhub, jões voolab vesi, lind lendab, inimene kõnnib. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneline Kõverjooneline Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s Teepikkuse mõõtühikud: 1 m; 1cm; 1km ... Mõõdetakse piki trajektoori A B B A Ajavahemik ehk aeg Ajavahemik näitab liikumise kestust Ajavahemikku tähistatakse tähega t Ajavahemikku ühik on 1 s; 1min; 1h Kiirus Keha kiiruseks nimetatakse füüsik...
Probleemilahendus Probleem ... · tekib siis, kui inimesel Probleemi märkamin on vastuse leidmisel või e eesmärgi saavutamisel Probleemi tekkinud raskused Hindamine määratlemine ja esitamine · Probleemi lahendamise etapid (kõiki probleeme Strateegia Jälgimine valik ei saa lahendada kindlate etappide Ressurssi Informatsioon järgnevusega) de i hindamine korrastamine Probleemi lahendamise astmed 1. Probleemi sõnastamine: millega ma rahul ei ole? Enda käitumises, teiste käitumises 1. Eesmärgi sõnastamine: millest saan aru, et olen probleemi lahenda...
VEOÜHIKUTE ISELOOMUSTUS SAADETISTE ARVESTUSLIK KOGUKAAL LAADIMISMEETRITE ARVUTAMINE TREILERITE MÕÕTMED Tavalise treilerite mõõtmed on: · Pikkus 13,4-13,6 m · Laius 2,45 m · Kõrgus 2,5-3,0 m Külmutustreilerite mõõdud on enamasti samad, kui tavalistel treileritel, vanemate külmutustreilerite pikkus on 12 m. Autorong on kahe koormaruumiga veok, mille kasuliku ruumi pikkus võib ulatuda 16 meetrini (8m+8m), kõrgus kuni 3,0 m. Kergete ja mahukate kaupade veoks on kasutusel madala põhjaga, kuid maksimaalse kõrgusega spetsiaaltreilerid. Erinevat tüüpi treilerite mõõdud KÕRGUS PIKKUS LAIUS KANDEVÕIME MAHT EUR (m) (m) (m) (t) (m3) aluseid ...
Prantsuse revolutsioon 14.07.1789 - 9.11.1799, valitses Louis XVI Algas Bastille kindluse vallutamisega, seal oli 7 vangi 1. seisus (1%) vaimulikud - õigused: ei pidanud makse maksma, paavstina võisid töötada kohustused: pidid tööd tegema 2. seisus (2%) aadlikud - õigused: ei pidanud makse maksma, nendel tähtsamad riigiametid kohustused: pidid tööd tegema 3. seisus (97%) talupojad, arstid jt - õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama ...
1.ülesanne On antud kümnend-süsteemi kohtadega nurk 12,746°, mis tuleb teisendada (arvutada) 60-nd-süsteemi nurgaks (kraadid, minutid, sekundid) Lahendus: 12.746°-12=0.746*60=44.76´ 44.76´-44´=0.76´*60=45.6“ Vastus: 12,746°=12°44’46“ 2.ülesanne Nüüd sisesta vastus oma kalkulaatorisse, korruta kahega ja kirjuta välja vastus (kujul ° ´ “) Lahendus: 12°44’46“ *2=25°29’32“ Vastus: 25°29’32“ 3.ülesanne On antud 60-nd-süsteemis nurk 312°01’27“, mis tuleb teisendada 10-nd kohtadega süsteemi nurgaks 01 27 Lahendus: 312°01’27“= 312°+ + =312.024° 60 3600 Vastus: 312°01’27“=312.024° 4.ülesanne On antud nurk goonides 193.12012g, mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks Lahendus: 1g=0.9° 193,12012g*0.9°=173.808° 173,808°-173=0,808*60=48,48-48=0,48*60=28,8 Vastus: 193.12012g=173.808°°=173°48’28,8“ 5.ülesanne 12 746 ruutmeetrit tuleb teisend...
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J ...
James Watti, James Prescott Joulei ja Isaac Newtoni OSA TEADUSES ANTS JOOSEP VIRKUS 7A James Watt James Watt oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. Sajandil. Ta oli õppinud tööriistameister, kellele toodi parandada Thomas Newcomani valmistatud aurumasin. Watt uuris aurumasinat ja leidis, et aurujõu kasutamine oli hea idee, aga mitte kõige tõhusam - jõud oli väike, aga kütusekulu suur. Watt tegeles järgmised 10 aastat selle aurumasina täiustamisega ja valmistaski märksa effektiivsema aurumasina. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. https://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt Isaac Newton Isa...
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Ingl...
1. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodusnähtusi ja seletab neid. 2. SI- süsteemi mõõtühikud: 1) pikkus 2) mass 3) aeg 4) elektrivoolu tugevus 5) temperatuur 6)valgustugevus 7)ainehulk 3. Punktmassiks nim. sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. 4. Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Ühtlaseks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda: 1) kehade kiirus 2) liikumise suund 3) keha kuju 7. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe. 9. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel või antud ajahetkel. 10. Kiirendus näitab kui palju muutub kiirus aja ühikus. 11. Vabalangemiseks nim. sellist kehade kukkumist, kus õhu takistus puudub või on väga väike....
Mida andis Euroopale Suur Prantsuse Revolutsioon? Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos. Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuuluta...
FÜÜSIKA 1.Mida nim. elektrivooluks, mis on alalisvool ? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine juhis. Alalisvooluks nimetatakse sellist elektrivoolu mille suund ja suurus ei muutu 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused ? · Aines peab olema vabu laenguid ( elektronid, ioonid-va. Tahkes aines) · Vabadele laengutele peab mõjuma kindla suunaline jõud. Selle saamiseks tekitatakse juhis elektriväli. 3.Mida nim. juhi takistuseks, takistuse tähis ja mõõtühik ? Takistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrilisi omadusi. Tähis on R ja mõõtühik . 4.Ohmi seadus vooluringi osa kohta ( valem ja tähiste selgitused ka ) ? Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otsttele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I- voolutugevus , U- pinge, R- takistus 5.Millest sõltub juhi takistus (valem ja tähis...
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik siivert (Sv). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Sv = J/kg = m2·s-2 1 bekrell (Bq) = 1 tuumalagunemine sek...
Nafta ja naftasaadused Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse. Viskoossust määratakse...
Saksamaa ühendamine 1. Ühendamise vajalikkus 19. saj. algul polnud nimel "Saksamaa" reaalset poliitilist tähendust. Saksamaad iseloomustas: a) poliitiline killustatus 23 miljoniline rahvas elas 314 riigikeses, lisaks sellele eksisteeris veel 1400 autonoomia õigustes linna ja territooriumit. Riikide territoorium varieerus suuruses 115533 ruutmiilist (Habsburgide monarhia valdus) kuni 33 ruutmiilini. Eksisteerisid veel suured kultuurilised ja usulised erinevused protestantide ja katoliiklaste vahel. b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg. Riikides kehtisid erinevad raha-, kaalu- ja mõõtühikud. 1790. aastal oli Saksamaal 1800 tollibarjääri. Olid suured kommunikatsiooniraskused. 1816. aastal kulus näiteks reisijal 5 tundi, et läbida 12 miili Weimarist Erfurti. Li...
Astornoomia Teadus mis uurib taevakehi, nende paiknemist ja liikumist ruumis (universumis). Astronoomia objekt- planetoloogia(uurib planeete); tähtede füüsika(uurib tähti); galaktikate füüsika(uurib tähesüsteeme nt linnutee); kosmoloogia(teadus universumi arenemisest ja tekkimisest). 4.ajajärku: 1)primitiivne inimesed ei liikunud, elasid seal kus elasid, maa oli lame ketas mida kattis kuppel. 2)klassikaline maailmapilt laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks. 3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi: · Astromeetria asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil. · Taeva mehhaanika uurib taevakehade liikumise arengut. · Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nä...
Siseenergia. Soojushulk. Soojusülekande viisid Meenutame varemõpitut Meenutame varemõpitut Vee soojendamine Me soojendame sageli vett. Paneme anuma veega kas kuumale pliidile või elektrilisse keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annab veele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao. Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab. Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei ...
Arvestus " Elektrostaatika" Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: elektrilaeng: q/1C(kulon) jõud: F/ 1N(njuuton) elektrivälja tugevus: E / 1C/N kaugus laengust: r/ pinge: U/ 1V/(volt) töö elektriväljas: A/ J(dzaul) elektrimahtuvus: C/ 1F(farad) elektrivälja energia: E/ N(njuuton) elektrivälja potensiaal: sabaga p/ 1V(volt) Valemid: elektriväljatugevus: E(vektor)= F(vektor)/q punktlaengu elektriväljatugevus: E= k*q/r ruuduga laengutevaheline mõjujõud: F= q1*q2/ r ruuduga töö elektriväljas: A= E*q*s elektriline pinge: U= A/q elektrivälja potensiaal: sabaga p= Ep/q elektrimahtuvus: C= q/U elektrivälja energia: Ep= E*q*d Seadused ja printsiibid: Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. F= k*q1*q2/r ruuduga Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt iselooritud...
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
