Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" mõõtühik" - 501 õppematerjali

mõõtühik on m4 A kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme suvalise punkti suhtes, mis ei astese ühel sirgel ⌠ 2 kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kahe suvalise punkti Iy =  x dA ⌡ suhtes ning kõikide jõudude projektsioonide võrdumine nulliga teljel, mis ei asetse risti A kahte punkti läbiva sirgega
thumbnail
8
doc

alalisvoolukonspekt

(E) on potentsiaalide vahe mis tekib energia muundamise käigus vooluallikas: - akudes, patareides - keemilise protsessi tulemusena - generaatorites - mehaanilise energia muundamisel elektrienergiaks - päikesepatareides - valgusenergia muundamisel el. energiaks mõõtühik : volt [V] Vooluallika klemmipinge on alati allika sisemise pingelangu võrra väiksem elektromotoorjõust. E = U + U 0 e. U = E - U 0 (2-3) Elektritakistus (takistus) on juhi omadus takistada loengute liikumist ja muundada elektrienergia soojusenergiaks. Takistuse mõõtühik on oom [ ]. Lisaühikud: 1k = 10 3 1 M = 10 6 l...

Füüsika
338 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mehaaniline töö

Mehaaniline töö Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Mõõtühik Töö ühik SI-süsteemis on dzaul (J). (1) Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), kus W ­ töö, F ­ jõud, s ­ nihe. Lihtsamaid valemeid Kui jõu suund on sama liikumise suunaga, võib kasutada valemit W = Fs (2), kus F on kehale mõjuv jõud, ja s keha poolt läbitud teepikkus. Kui kehale mõjub jõud mingi nurga all (joonis 1), siis võib kasutada valemit: W = Fs·cos (3) Positiivne ja negatiivne töö Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravn...

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Psühholoogia KT2

(mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta ÕIGE! b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst T...

Sissejuhatus psühholoogiasse
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted

saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku miljonikordsust, tähis on ,,M" Senti- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust sada korda väiksemat...

Loodusõpetus
41 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Füüsika küsimused ja vastused kordamiseks

Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ­ reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv ­ kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv ­ arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide...

Alalisvool
69 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika kordamiseks küsimused

Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus? -Füüsikalin...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Töö ja energia

Töö ja energia! ! Mehaaniline töö ja energia on mõlemad füüsikalised suurused. Jõud teeb mehaanilist tööd, kui keha läbib selle jõu mõjul teatud teepikkuse. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et teada saada mehaanilist jõudu, siis tuleb jõud korrutada selle jõu mõjul läbitud teepikkusega. Valem näeb välja selline A=F*s . Töö mõõtühik on 1J (dšaul). Aga et teada saada energiat, tuleb mõõta suurim töö, mida keha teeb. Mehaaniline energia liigitatakse kineetiliseks ja potenisaalseks energiaks. Liikuva keha energiat nimetatakse liikumise energiaks ehk kineetiliseks energiaks. Kehade asendist sõltuvat energiat nimetatakse potensiaalseks energiaks. ...

Kinemaatika, mehhaanika...
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Matemaatika didaktika kordamisküsimused

Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele:  Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses.  Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi.  Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid...

Matemaatikadidaktika
35 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö

Kordamine kontrolltööks: võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö  Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd? Tea mõõtühikut ja arvutusvalemit. Mis tingimustel füüsikas mehaanilist tööd ei tehta, kuigi protsessis toimub energia muundumine? Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J)  Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada.  Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.  Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub?...

Mehaaniline liikumine
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika FLA, mõisted

Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Geodeesia, geomaatika, geoid, ellipsoid, koordinaadid

R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...

Kartograafia
36 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Topograafia, kartograafia, kaart, plaan, kaardiprojektsioonid

TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojek...

Kartograafia
45 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Töö, võimsus ja energia

Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Mehaaniline töö kui protsess Füüsika uurib looduses eksisteerivaid objekte (ainelised ning väljalised) ja seda, mis nendega toimub. Selle juures eristatakse kahte mõistet — seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse üleminekut ühest seisundist teise. Kui seisund on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Kui keha liigub, siis me saame rääkida tema liikumisolekust, mida iseloomustab liikumise suu...

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika spikker 10ndale klassile

Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kõrv

Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukes...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vooluring - füüsika

Mida nim. elektrivooluks, mis on alalisvool ? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine juhis. Alalisvooluks nimetatakse sellist elektrivoolu mille suund ja suurus ei muutu 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused ? · Aines peab olema vabu laenguid ( elektronid, ioonid-va. Tahkes aines) · Vabadele laengutele peab mõjuma kindla suunaline jõud. Selle saamiseks tekitatakse juhis elektriväli. 3.Mida nim. juhi takistuseks, takistuse tähis ja mõõtühik ? Takistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrilisi omadusi. Tähis on R ja mõõtühik . 4.Ohmi seadus vooluringi osa kohta ( valem ja tähiste selgitused ka ) ? Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otsttele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I- voolutugevus , U- pinge, R- takistus 5.Millest sõltub juhi takistus (valem ja tähis...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Mahtuvustakistus ja induktiivtakistus

Elektriohutusest“ Mis on elektrimootori ülesanne? Mis on staator ja rootor? Missugune on kommutaatori ehitus? Millised on sagedasemad elektrikahjustused? Missuguseid kahjustusi võib põhjustada elektrilöök inimesele? Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. Induktiivpool - on elektroonikakomponent, mille põhiline tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponen...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

E 3 Tööleht: Elektromagnetlained

Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis,...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Inertsuse kvantitatiivseks mõõduks on keha mass. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud­ füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik : 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud­ kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud ­ jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud­ Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g...

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Füüsikaliste suuruste mõõtmine ja dimensioon

d klass Sylva Reivik Juhendajad :Õpetajad Reet- Brigitta Laid,Tiina Nõges Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus, Põhimõisted Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem Dimensioonivalem Kasutatud allikad Põhimõisted Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Mõõtmine üldjuhul kujutab endast mõõdetava suuruse võrdlemist selle suuruse võimalikeväärtuste skaalaga, mis on ühel või...

Füüsika
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun