John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi pi...
Demokraatia plussid ja miinused Elades riigis, kus valitsemisvormiks on demokraatia, on hea võrrelda enda kodumaad ajaloost ja tänapäevast pärit nii demokraatlike kui ka näiteks diktaatorlike olukordadega. Mõeldes sellele, kas Eesti Vabariigis võiks valitseda rahva võim või ainuvõim, siis peaks olema vastus üsnagi selge? Abraham Lincoln on õelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Hääle-, sõna- ja mõttevabadus on suureks eeliseks sellele, kui laseksime endale ajupesu teha ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit. Rahval on õigus sellele, et tema arvamusi ei tallataks maha vaid võetakse kuulda, sellele, et kõik on võrdväärsed, ning sellele, et ta julgeb olla tema ise. Kui vaadata nüüd ajast tagasi, mil näiteks Taani üritas üha enam ja enam juurutada enesesse demokraatlikke põhimõtteid- mõttevabadus, rahvaharidus, kokkuhoidvus- vallutas Hitl...
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade elust ja ajastust......................................................................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.............................................
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on vaid illusioon? Tunnistades mõnd riiki ja ühiskonda iseseisvana, ei tähenda see veel seda, et seal vabadus ja võrdsus eksisteeriksid. Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on siiski vaid illusioon ning kas ühiskonna võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mi...
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma pe...
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Ini...
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid...
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
Elu teke Kristlikku maailmakujutlusse suhtun ma skeptiliselt ning õnneks või kahjuks puudub ka tugevam kokkupuude teiste suuremate religioonide maailmaloomisteooriaga. Kuivõrd probleemi juured ulatuvad sügavamale, kui inimkonna mälestused või tänapäeva teadus suudaks küündida, oleks hõlbus minna kergema vastupanu teed ning mõelda välja muinasjutt elu tekkest, mida on ajaloos ka varem harrastatud, kuid püüan sellegipoolest lahendada probleemi oma peas tuginedes teaduse valdkonnale. 1929. aastal püstitas Edwin Hubble hüpoteesi "Suurest paugust" Väidetavalt sai kõik alguse 15 miljardit aastat tagasi, mil Suur Pauk aset leidis. Suure Paugu ajal toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Võime sattuda väljendumisraskustesse kirjeldada püüdes elu tekkeks vajalike juhuslike sündmuste kokkulangevust, mis on niivõrd hämmastav õnnemäng, et inimlik mõistus seda ei hooma...
Inimõigused Inimene ja õigus 10. klass Mis on inimõigused? • Inimõigused – õigused, mis reguleerivad inimese ja riigi vahelisi suhteid Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingute...
Keskaegne usuelu. Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk oli juurdunud kõikvõimsusesse ühiskonnakihtides. Inimesed olid kindlad, et maine ja ajalik elu on ettevalmistatud igaveseks eluks pärast surma. Kuigi inimene on surnud, jääb tema hing siiski elama. Usutõde tuli peamiselt piiblist kui ka vanaaja kirikuisade teostes. Usu roll oli keskaja eurooplase elus tähtis, kuna jumala armastus on piiritu. Seega inimene ei suuda kurjusele vastu seisa. Usk pakkus inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu. Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui kat...
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
PAGULASED KES ON PAGULANE? • PAGULANE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JÄRGI INIMENE, KES PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVAB...
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Nega...
Võrdsete võimaluste Eesti nii nagu mina seda näen Eesti Vabariigi põhiseaduses on loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused, mis on võrdsed nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Paljud inimesed peavad end teistest paremaks ning seega võivad teisi halvustada. Tegelikult neil aga ei ole õigus teisi põlata, sest me kõik oleme seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu ega muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimine on seadusega keelatud ja karistatav. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades. Rahvas saab oma võimu teostada osaledes Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Mittehääletamises saab igaü...
Mu põhimõteteks juba aastaid on olnud ikka majanduslik stabiilsus, pere loomisel. Sellega mainingi ära, et tähtis on luua stabiilne keskkond enne laste saamist. Tahan, et mu lastel oleks stabiilselt hea elu, selle all pean silmas, et ei mina ega ka minu tulevase ämma tütar, ehk mu abikaasa, ei peaks rabelema, et elada hästi. Ma pean hoolitsema eluaseme eest, stabiilse ning hea töökoha eest, mis maksaks ära maksud, tasuks ära elamiskulud, olmekulud, haridusega seotud kulud jms. .Enne laste saamist peab meil mõlemal olema stabiilne, heapalgaline töö, ent samas piisavalt aega üksteise ja laste jaoks. Ei taha, et mu lapsi hoiaks lastehoidja. Tahan olla hea isa koos armastava abikaasaga. Pere elukoht peaks olema kandis kus on rahulik meeleolu, mõistlikud naabrid, koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnako...
"Haridus teeb vabaks" Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmsitele, kuidas tuleb teatud olukorras käituda. Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine või...
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendad...
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...
Kellelt: Piret Mägi KTG 12õ Kellele: U.Lehtsalu VABADUS EELDAB KA VASTUTUST Vabadus on magus sõna, see on tähtis termin nii riikidele kui üksikisikule. Kes on vaba, tihti ei oska seda hinnata ja kes ei ole see püüdleb kõigest hingest vabaduse poole. Riigile vabadus tähendab samas ka suurt vastutust ja otsustusvõimet ellujäämise nimel. On meil ju kõigil meeles kahekümneaasta tagused Eesti oma võitlused . Rahvas hoidis siis palju rohkem kokku, oldi nõus tegema kõik, et ainult saada kätte vabadus. Paljud ei olnud seda oma jaoks lahtigi mõtestanud. Nüüd on aga ilkujaid küll, kes tolleaegseid suuri võitlejaid nahutavad. Ometi on meil nüüd väike armas oma vaba riik. Inimesega on samuti. Väike laps, teadvustades endale juba oma isikut, tahab olla ise, iseseisev. Eriliselt soovivad seda teismelised. Nad peavad ennast ühest küljest kõige targemateks, kellele on kõik lubatud aga kui on vastutuseaeg ootavad kaitset ja vas...
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Mina leian, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna mingi aeg võeti vastu samasooliste abielu. Samasooliste abielu ei aita Eesti rahval püsima jääda, minu arust tuleks see seadus uuesti keelata kuna see rüvetab perekonna mõistet. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õ...
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu...
Kus on vabaduse piirid Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise v...
John Stuart Mill Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta ...
Ühiskonna Õpetus Gert Paabut V09 1.Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2.Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest. Selle jaoks et lasterikkad pered hakkama saaks on loodud Lasterikaste Perede Liit mida riik toetab väga vähesel määral. Enamik toetusi saadaks omaalgatuslikul meetodil. See...
Riik, milles tahan elada Eestimaal elades elame me demokraatlikus riigis, kuid kas see on just see riik, milles me tahaksime elada ? Olen noor ning õige pea hakkan koos paljude teistegagi langetama otsuseid, mis mõjutavad mingil määral Eestit. Selleks, et muuta Eestit paremaks, peaksin ma kindlaks tegema, mida mõtlen parema riigi all. Tahaksin elada riigis, mis on rikas nii majanduslikult, rahvalt kui ka elutingimustelt. Riik peaks olema selliste valitsejate kätes, kes suudavad panna toimima majanduse nii, et ei oleks kriise, tööpuudusi, nälga ja vaesust. Eks mingil määral see paratamatult vahest tekib, kuid riik peaks olema suuteline hoidma ära kriiside ning probleemide kontrolli alt väljumist. Majanduslikult rikkas riigis leiaksid inimesed omale hõlpsasti hea töökoha, mille palk oleks piisavalt suur, et ära toita pere, et lubada omale korralikku elukohta ning raha jääks ka veidi üle, mida saaks panna ...
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministr...
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17....
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigu...
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tä...
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatlikuks nimetatakse riiki siis, kui selle rahvast saab käsitleda hulga indiviididena, kellel kõigil on küll oma tahe, kuid hääletamisel selguva enamuse tahe on määrav. Ise pooldan samuti demokraatiat, sest toetudes Churchilli sõnadele on see siiani parim väljamõeldud valitsemisviis. Demokraatia mõiste ja idee pärineb 462. aastast enne Kristust, mil vabad mehed said Ateenas osaleda otseselt riigi juhtimises. Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu h...
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende põhimõte on...
Põhiseadus. 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Üks eesmärkidest on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade, kindlustada ja arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, probleemidest paragraafi täitmisel ühiskonnas. Lisa oma hinnang! § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi. Eestis on väga palju metsasi, kuhu on visatud prügi maha ning see näi...
1. Nimeta ühiskonna kolm sektorit. Mida need endast kujutavad ja millega tegelevad? Mis on iga sektori eesmärk? Ühiskonna kolm sektorit on: Avalik ehk riigisektor, era- ehk tulundussektor ja mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. • Avalik ehk riigisektor koosneb riigi- ja omavalitsuse asutusest ning selle ülesanne on tagada riigi normaalne toimimine. • Era- ehk tulundussektor koosneb eraettevõtetest. Eesmärk on teenida kasumit. • Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond on inimeste vaba tegevus, mille eesmärk on mingit valdkonda parandada, ilma ise kasu saamata. Nt: MTÜ. 2. Seleta mõisted: ametiühing, vabaühendus, mittetulundusühing, kodanikualgatus Ametiühing- mingi kutseala tööliste või teenistujate organisatsioon nende sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmiseks ja esindamiseks. Vabaühendus- kodanike omal algatusel loodud ühendused ühiskonna edevdamiseks. Kodanikualgatus- isikliku initsiatiiv...
Õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41.Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja ...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori ...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabad...
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt av...
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 Töö põhiseadusega 1.Millal praegune põhiseadus kehtestati Eestis? 28 juuni, 1992 2.Millised vastuolud on käesoleva Eesti põhiseaduse üldsätetes (I peatükk)? (Välja otsida vähemalt 3§ ja näiteid tuua kas need kehtivad või mitte) (Mis § ei toimi?) § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kas metsaraie on säästlik loodusvara kasutamine? Ma ei arva nii. Ma ei ütleks, et Eestis kasutatakse loodusvarasid säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Ometi peaaegu iga teine kes vastu tuleb möliseb vene keeles :S? Kui riigikeel on eesti keel, siis peaks kõik Eestis elavad inimesed rääkima eesti keelt, nii see ju pole ? § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Ma ei ütleks küll, et Eestis võim läbi saab omavahel. Kõik erakonnad kaklevad positsiooni pärast ...
Ajakirjanduse müüdid Lugesin kolumnisti Martin Kala arvamusartiklit ajakirjanduse müütidest, mis avaldati Postimehes 28.novembril 2011. Nagu iga ühiskonda mõjutava teguri juhtumis, on ajakirjandusegi kohta liikvel informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Just nende lahti mõtestamise ja ümberlükkamisega Martin Kala otsustaski tegeleda, tuues sealjuures arvukaid ja mõjuvaid näiteid. ,,Esimene müüt: ajalehed on suremas," algas üks pealõikudest kurjakuulutavalt, ent selle väite ümberlükkamisega ei läinud härra Kalal kaua ta võrdles ajalehe ja interneti, ajakirjanduse peamise konkurendi, suhet omal ajal toimunud televiisori lühiajalise võidukäiguga raadio üle. Ka siis osutusid kartused, et viimane hoopis kaob, vaid ennatlikeks arvamusteks. Siinkohal tõi ta aga välja ühe tähtsa punkti, mis võib küll lugejaskonda kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaa...
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemal...
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib v...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
Kas Eestis austatakse inimõigusi? Meenutades möödunud raskeid ajajärke Eestis ning seda, kuidas meie esivanemaid kui loomi adra ette rakendati, kerkib tahestahtmata esile salapärane vimm. Aastasadu, kui mitte tuhandeid on eestlased olnud kannatajada, kellelt on võetud suur osa varandust ning hinge jäetud parandamatud haavad. Nüüd on aga saabunud aeg, mil seadusega on kõik inimesed kõigiga võrdsed. Peab see paika või on see paratamatu illusioon? Kas riik on andnud endast parima, muutmaks Eestit riigiks, kus on hea elada? Nüüdseks, kus ollakse kätte võidelnud iseseisev, omaenda riik, on inimestele antud palju vabadusi. Taasiseseisvunud Eesti järgsel generatsioonil on raske seada ennast olukorda, kus ei oleks usu-, sõna-, mõtte- ega liikumisvabadust. Ohjasid on kõvasti lõdvendatud: inimesed võivad minna kuhu süda soovib, avalikkuse ette võidakse tuua kõige kriitilisema sisuga kirjatükid, välja võib öeldakse ...
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid...
Eesti usuline maastik KT 1 Kordamisküsimused 2018 EV Põhiseadus. Igalühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. (Eestis riigikirikut ei ole) Igalühel on vabadus nii üksinda kui ka koosteistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (moraal). 2011 a Statistikaameti teave. TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, pat...
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing töölis...
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
