Esmase mõttena tuleb pähe see, et nii häbi kui seda ka tunnistada pole, olen vist ,,kivi all" elanud ning ei pere, sõprade või tööl kolleegide ringis ei ole meil tulnud kordagi jutuks väljaanne ,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest perioodist, kus kirik keelas ära ambude (crossbow) kasutamise kristlaste vastu, sest antud relv olevat liiga surmav (ning ei va...
Loe läbi Kristiina Ehini luuletus ,,Pärast tormi" (luuletuskogu ,,Kaitseala", 2005) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste põlvede peale, inimesed peaks mõtlema ...
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on v...
Presidendi kõne arutlus Tänavu aastane presidendi kõne Eesti Vabariigi 95. aastapäeval, oli täis keerukaid mõtekäike ja õhku visatud küsimusi. Presidendi keerukad laused olid minu jaoks raskesti jägitavad ja vahest arusaamatud. President ei rääkinud nii väga iseseisvusest, vaid sellest kuidas tuleb edasi minna. Peaksime jätma minevikku aastad, enne taasiseseisvumist. Peaksime võrdlema ennast riikidega, kellel selline taak puudub. Targem on elada olevikus ja mõelda tulevikule. Oleme hästi üleelanud majanduskriisi, kuid see kahjuks ei rõõmusta paljusid Eesti inimesi, kelle majanduslik toimetulek on kehv. Majandus peab kasvama, kuid sellest peavad kasu saama kõik Eesti elanikud. President rõhutab, et iga Eesti elanik peab võtma enda mureks riigi heaoli. Minu arvamuse kohaselt on president oma kõnes korduvalt rõhutanud, et meil tuleb luua oma riigis järgnevate aastate jooksul toimi...
Võrdlus: Holden ja mina Holdenit võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, ta on mässumeelne ning tema kanda on palju valulisi probleeme. Ka mina, lugedes raamatut, tundsin, et võin temaga samastuda. Iseloomujooni, mis on meil sarnased, on mitmeid, kuid mõned neist väljenduvad meis erinevalt. Peamine joon, mille ma ära tundsin, on tasakaalutus. Meie tujud muutuvad kiiresti ning ärritume. Vihastumine on kerge tekkima, kuid see ei kesta kaua ning see pole isiklik. Võib öelda, et olen uute inimestega samuti kinnine ning avan ennast aeglasemalt kui kilpkonn liigub ühe tunni jooksul, kuid võrreldes minuga, eelistab Holden kinniseks jäädagi. Holden ei usalda inimesi, mistõttu tal puuduvad südamelähedased sõbrad. Ka minul ei teki usaldus kergesti, kuid paar südamesõpra mul siiski on. Tüdineme kiiresti inimestest ning üldiselt pole nad meie tass teed. Ka minu arvates ...
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset ...
Koolivägivald on õppeasutuse territooriumil toimuv väärkohtlev tegevus, mis on suunatud kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul ene...
Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast Katkendi kokkuvõte Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta ürita...
Alkoholi mõju inimesele Eestis on alkoholi tarbimise arvestuslik kogus ca 13 liitrit puhast piiritust inimese kohta aastas ja sellega oleme Euroopa Liidus häbiväärsel esimesel kohal. Mujal riikides tarbitakse keskmiselt kuni 5 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta. Seega on alkoholism Eestis tõsiseks probleemiks. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 6070 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 11,5 liitrit. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Alkohoolsete jookide tarvit...
"Hamlet" · ,,Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?" · ,,Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" · ,,Me nuumame kõiki elusolendeid, et iseendid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks." · ,,Mida vähem kätt on tööle külge pandud, seda tundlikum ta on." · ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks." · ,,Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." · ,,Olen kuulnud ka teie maalimiskunstist, ja küllaltki palju. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise." · ,,Uskuge, te panete lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid." · ,,Näitekunsti otstarve, nii algul kui ka praegu, oli ja on hoida loodusel nagu peeglit silmade ees." · ,,Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et sa ei patustaks loomuliku lihtsuse vastu." ,,Piib...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA TÄHTSUS KSG 6. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS loovtöö Albert Korban, Rudolf Aun 7.B Juhendaja: Katre Tuisk Tallinn 2019 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………….. 3 2. TÖÖ KÄIK ……………………………………………………………………………4 3. UURIMUSLIK OSA ………………………………………………………………….5 4. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………..6 5. LISAD ……………………………………………………………………………….. 7 SISSEJUHATUS 2 Meie soovisime teada saada, millist muusikat kuulavad teised meievanused õpilased. Samuti tahtsime teada kui tihti nad muusikat kuulavad ning kas see ka mõjutab nende igapäevaelu. Me otsustasime lähemalt uurida KSG 6. klasside õpilaste arvamust muusi...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Skisofreenia diagnostika Jaak Timberg Tartu, 2012 Diagnostilised meetodid Psühhiaatriline intervjuu Vaatlus-jälgimine Andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt; varasemad sissekanded ravidokumentidesse; Muud uuringud somaatilise seisundi/patoloogia hindamiseks Psüühilise seisundi hindamine Diagnostika Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma: vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinats...
Minu võimalused demokraatikus ühiskonnas. Üheksakümnendate aastate alguseks taastus Eestis demokraatlik ühiskond, mille eelduseks oli Eesti riikliku iseseisvuse taastumine. Elame Eesti Vabariigis, mis on demokraatlik riik riik, kus saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaleda mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldada oma arvamust ajakirjanduses või internetis ning samuti omandada haridust. Samuti on kõigil võrdsed õigused ja võimalused muuta end ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ka ellu viia, peakski nagu piisama. Ometi ei kasuta neid võimalusi ühiskonna ja seeläbi enda elu parendamiseks kõik õiguslikud kodanikud. Niisamuti võin öelda ka enda kohta. Tahe midagi ,,ära teha" on minus olemas ning samuti on erinevaid mõttekäike. Kuid ei ole leidnu...
Teadustöö alused 1.osa Kordamisküsimused 1. Mis on teaduslik uurimus? Teadilk, süstemaatiline, loogilline ja empiiriline tegevus mingi küsimuse või probleemi lahendamiseks. Eesmärgiks on tavaliselt avastamine, kirjeldamine, selgitamine. 2. Uurimise protsessi etapid a. Teema valik b. Teabe kogumine c. Materjali hindamine d. ideede ja tulemuste korrastamine e. töö kirjutamine 3. Teemavalik kui protsess. Mida tuleb silmas pidada uurimistöö teema valides? a. vali teemaring b. piiritle teemat – loe kirjandust c. vestle juhendajaga d. koosta ajakava 4. Hea uurimistöö teema kriteeriumid a. teema huvitab sind b. sobib teadusalaga c. ühiskondlik tähtsus d. teema õpetab midagi e. sobiv juhendaja on olemas f. kas on teostatav (aeg ja ressursid) ...
Alkoholism Eva Liisa Markus Tallinna Rahumäe Põhikool 9B 2010 Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoh...
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hal...
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia sa...
Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis ke...
Skisofreenia Eugen Bleuler (18571939), kes võttis kasutusele mõiste Schizophrenia Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia lii...
V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik Sadulsepa poeg, kes elas kogu elu oma sünnilinnas Köningsbergis. Teda iseloomustatakse kui tagasihoidlikku inimest. Välimuselt oli ta Immanuel Kant pooleteisemeetripikune ning hästi riietatud kõhetu meesterahavs. 1 Ta oli uusaja filosoofia uuendaja, kes ühendas omavahel empirismi ja ratsionalismi. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, kelle eluviiside tavatu korrapärasus on kultuurianektootide lõputu teema. Immanuel Kant 2 Vanapoisiks jäänud Kant pühendus täielikult oma tööle. Kant vahetas agaralt oma loengute teemasid Immanuel Kant ning võis vabalt peale filosoofia rääkida ka loodusteadustest. ...
KURITÖÖ JA KARISTUS 1. Romaani miljöö. Ajaline taust. Tegevus toimub Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Sel ajal iseloomustas Venemaa ühiskonda kahtlemine usus ja uue moraali vajalikkus. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Intelligentsi hulgas olid vastuolus konservatiivsed kohalikud, kes hindasid Venemaa iseloomu passiivsuset ja progressiivsed "läänlased", kes võtsid vastu Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Inglismaalt tulevad uued ideed ja vaimustusid sotsialismist. Peterburg, kus tegevus toimus, oli tegevuse toimumise ajal haruldaselt palav, õhk oli umbne ning linnapilt oli räpane. Linnas oli palju joomakohti ning väikeseid haisvaid kortereid ning seal oli koos nii vaeseid kui ka rikkaid inimesi. 2. Teose põhiprobleemid. Romaani põhiprobleemid seostuvad enamasti vaesusega. Nendeks olid prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Teoses käsitleti ka alkoholismi. Alko...
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Ki...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
Naises on kõik saladus Naine on nagu aednik. Ühe käe all lööb kõik lokkama ja õitsema, teise käe all on kõik aga vaevuhingitsev ja närtsiv. Üks soosib lopsakat ja metsikut inglise parki, teine rangelt korrapärast prantsuse oma. Raske on jagada kõiki naisi vaid kahte rühma, sest kahe äärmuse vahele jääb veel tohutult jaotusi, kuhu iga üks neist ennast kuskile paigutada püüab. On keeruline järeldada, mille järgi keegi end kuskile heaks arvab kuuluvat, kuid siiski on nad kõik mingil salapärasel moel endale siin ilmas koha leidnud. Naised on ettearvamatud ning keerulised. Nende mõttekäik üllatab vahel ka neid ennast. A.H. Tammsaare raamatus "Kõrboja peremees" on Madli öelnud oma vennatütre Anna kohta nii: "Niisama on lugu ka Annaga: teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist." Anna oli Kõrboja Reinu tütar, kes oli otsustanud tulla maale elama. Külaelanike seas tekitas see suurt ...
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast...
Armastuse mitu palet A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III, IV osa Armastus on tunne, mida on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid isegi see võib omandada erisuguseid ilmeid. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses ning soovis oma kallimat võimalikult õnnelikuks teha, ükskõik, et see ei pruugi välja tulla. Üheks raskemaks katsumuseks on kindlasti armastus revolutsiooni ajal, kui ellujäämine on kaheldav ning kindlat tulevikku oodata ei oska. Tunded seisavad habrastel alustel, mis võivad iga hetk puruneda. Indreku ja Kristi armastus ei olnud kuidagi mõeldav ning nad ei rääkinud sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid...
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi...........................................................................6 8. Prognoos...................................................................6 Kasutatud...
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõ...
Valgustus 18.saj. Esimene filosoofiline ajastu. Hakkasid Euroopas levima demokraatlikud ideed. 1789. a. Prantsusmaa Suur Revulutsioon kus nõuti: vabadust, vendlust, võrdsust tänapäevase demokraatia sünd. Esile tõuseb kodanlus inimesed kes tegelevad tööstusega, äriga. Rahvavõim asutub vastu kuninga- ja kirikuvõimule. Inimene on kõige mõõdupuu. Kõik mis inimesele kasu toob on arukas. Sel ajal loodi esimene entsüklopeediankuhu koguti inimeste ideed. Valgustuse ideed said alguse Inglismaalt. Kuulsaimad ja võimukamad valgustajad olid Prantslased. Prantsuse valgustuskirjandus Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest. Viis Prantsusmaa pankrotti, kuna lõi uusi makse ja talupojad maksid end surnuks. Prantsuse valgustajad arvasid, et ühiskonna saab üles ehitada mõistuse toel e arvestada inimeste vajadusi. Inimesed olid vaesed ja hädades sellepärast, et neil ei ole haridust nad hakkasid rahvast hari...
KAS KEHALINE KASVATUS ON VAJALIK. Milline nõme küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogem...
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõ...
Augustinus Õpetus. Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Filosoofia alane töö tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tähtsamad teosed. "Pihtimused" nimetatud ka maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Psühholoogiline kirjutis tugeva ja kompromissitu inimese võitlusest oma elu mõtte leidmisel- liiderlikust ja patusest elust kuni kristlaseks saamiseni 386.a. (kuulus stseen tema maja aias. Teisel pool müüri hüüdis keegi laps mitu korda "Tolle lege! Tolle lege!" ("Võta, loe!"), mispeale Augustinus, kes pidas seda sõnumiks endale, tegi Uue Testamendi huupi lahti ja luges: "Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte prassimises ega purjutamises, mitte riius ega kadeduses, vaid rõiva...
TURBA GÜMNAASIUM Anzelika Raagmets MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines"Majandusõpetus" Turba 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................2 1.Majandusteaduse ajalugu...........................................................................3 2.Adam Smith kui moodsa majandusteaduse rajaja ................................................3 2.1 ,,Rahvaste rikkus"..................................................................................4 2.2 Nähtamatu käsi.....................................................................................6 Kokkuvõte................................................................
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öe...
Mõtteid Gailiti teosest "Purpurne surm" Minu arvates võib August Gailiti teost "Purpurne surm" pidada fantaasiarikkalt realistlikuks teoseks, kuna ma usun, et taolise katku levik on vägagi tõenäoline, kuid ma võin oma käe anda, et ma kirjutaks samal teemal sada korda parema raamatu, kui Gailit välja mõtles ja kirja pani. Fantastika valdkond ilmneb selles, kuidas naised käituma hakkasid peale katku, mis on minu meelest väga ebatõenäoline, ebaratsionaalne ning naisi halvustav. Teose läbiv sündmustik on konarlik ning kummalistesse ja teemasse mittesulanduvatesse arutelludesse kaduv. Esimesed sada leheküge jutustab autor Joonas Moori elust ning järgnevad 120 lehekülge purpurse surma levikust ja tagajärgedest. Peategelane Joonas Moor on endassetõmbunud ning mõtlik mees, kes kuuab palju teiste inimeste nõuandeid. Tema ideaaliks on metsas elamine. Kuna raamatus on tohutult palju arutelusid ja mõtteid Jumalast, naistest...
Keelekasutusest Keel, sealhulgas kirjalik keel, on paljukihiline ja paljude ülesannetega nähtus, mistõttu kõigepealt tuleb hoiatada, et praegu ei ole kõne all (post)modernne kunstilooming, mitteametlik erakirjavahetus, kus igaüks võib olla nii algupärane, kui kaaslased taluda suudavad, ega muud valdkonnad, kus ei valitse või oleks koguni kohatu nõue standardse kirjakeele kasutamise järele. Siinsete mõtiskluste aineks on avalik kirjalik keelekasutus, mis hõlmab õppe- ja teadus- ja igasuguses muus töös, meedias ning muudes avalikes-ametlikes valdkondades ringlevaid tekste, sealhulgas aktiivõppekeskuse projektide käigus loodavaid. Tekst kirjutatakse millegi seletamiseks, tutvustamiseks, kellegi mõjutamiseks, enese vastu huvi äratamiseks ja positiivse suhtumise esilekutsumiseks. Et tekst neid eesmärke täidaks, peab ta lisaks oma suurepärastele sisulistele omadustele olema võimalikult selge, arukas, loog...
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Alan Chalmers Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis järjepidevat keskendumist, seal oli tohutul hulgal erinevaid teooriad, teadlaste seisukohti, nende ümberlükkamisi, siis jälle nende kaitsmist jne. Mingil hetkel ajas segadusse küll. Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püs...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Õppeasutust ümbritsevad infotehnoloogilised ohud Analüüs Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2014 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Välisvõrguga kaasnevad ohud................................................................................................. 4 1.1 Sisevõrgu välisvõrgu vaheline suhtlus............................................................................. 4 1. 2 Sõltuvus välisvõrgust......................................................................................................... 4 2. Andmekäitlus...........................................................................
Alkohol Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Alkohol ja selle mõju Kui ...
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas. Erinevatest allikatest...
Ilusaid mõttekäik ja ütlemisi "Tõest ja õigusest" Kui lõpuks kogu protsessist ei ühte- ega teistpidi midagi välja ei tulnud ja kui Andres kõige üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel"....
Tartu 2010 Carl von Clausewitz 1780-1831 Kristjan Muuli 12.c Hugo Treffneri gümnaasium Lühiülevaade eluloost Carl von Clausewitz sündis Magdeburgis Preisimaa Kuningriigis 1780. Ta sündis madalamasse keskklassi perre. Vanasti muutsid mõned kodanlased oma perekonnanimed ,,peenemaks" ja hakkasid omavoliliselt pruukima aadliseisusele viitavaid tunnuseid ,,de" või ,,von" - kes karjääri, kes edevuse pärast. Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Te...
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on ...
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuh...
AÜ, Ajalugu II kursus Retsensioon raamatule ,,Juudid, leedulased ja holokaust" Alfonsas Eidintase kirjutatud ,,Juudid, leedulased ja holokaust" 1 ilmus 2003. aastal Vilniuses välja antuna kirjastuse Versus Aureus poolt. Raamatu kogumaht on 534 lehekülge, mis on jaotatud kolmeks peatükiks ning väiksemateks alajaotusteks. ,,Juudid, leedulased ja holokaust" sisaldab ka 16lehelist pildimaterjali. Holokaust ühes oma võigaste osistega on talletanud end paljude mällu. Ohvrid, nende lähedased neid ühendab mälestus sellest, mis kunagi neid üksteisest lahutas, kas siis igaveseks või aastateks. Seda leedulastegi ajaloos rolli mänginud sündmust on võtnud kajastada Leedu ajaloolane Alfonsas Eidintas, kelle lõpp-produkti võib pidada vist ühe...
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõ...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), ...
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad...
Rocca al Mare Kool 20.sajand kui barbaarne ajastu - poolt või vastu. Koostanud Fred Joonas Alliksaar Tallinn 2015 Soovides arutleda teemal, kas 20. sajand oli barbaarne ja kas nimetatud sajand erineb selle tõttu eelmistest sajanditest, peame kõigepealt süvenema mõistesse barbaarsus ning lahti seletama selle sõna tähenduse. Mõiste barbaarne tuleneb kreeka keelsest sõnast barbaros, mis vanas Kreekas, hiljem ka roomlastel, tähendas võõramaalast, kes kõneles võõrast keelt. Barbar oli võõras ja arusaamatu nii keelelt, kui kommetelt, mis tekitas umbusku. Mõiste tekkimise ajal oli kreeka kultuur selgelt edumeelsem ja arenenum kui see oli kreeklasi ümbritsevatel rahvastel. Samuti oli Rooma impeerium teenäitajaks oma arengus tervele maailmale. Seetõttu muutus barbar ja barbaarne stereotüüpselt halvustavaks, tooreid ja harimatuid inimesi tähistavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
