Eesti majandus aastatel 19301940 Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõju Eestile 19301933 1929.aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete...
Vabadussõda Eesti rahva jaoks Vabadudõda Eestile, kui riigile oli lõppkokkuvõttes edukas, kuna peale sõda oli Eesti kindlalt iseseisev ja vaba riik. Kuid rahva jaoks ei olnud see sõda kerge. Paljud mehed kutsuti mobilisatsiooni käigus Eesti kaitsejõududesse ning tänu sellele jäid paljud eestlased ilma oma lähedastest. Lisaks moblisatsiooni käigus kutsutud meestele osalesid vabadussõjas suur hulk vabatahtlikke. Eesti vabadusõda oli küllaltki ainulaadne, sest paljud noored koolipoisid, kes ei teadnud relvadest õieti midagi ja veel vähem mingist sõjapidamisest suutsid võita Venemaa Punaarmeed. Ma arvan, et ühelgi sõjas osalenud koolipoisil ei tulnud kergelt otsus minna oma riigi vabaduse eest sõtta ja riskides oma eluga. Kuid siiski jätsid paljud oma lähedased ja läksid sõtta. Selle sõja juures oli kõige jubedam see, et paljud eestlased sõdisid venelaste poolel eestlaste vastu, näiteks peres oli kaks poega ja üks poeg sõ...
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitse...
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Tools...
Lähte Ühisgümnaasium Perestroika Nõukogude Liidus Referaat Kristiina Maremäe Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Majandus............................................................................................................................ 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 7 Tagajärjed........................................................................................................................... 8 Perestroika mõjud Eestile...................................................................
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segavi...
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis ...
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE.........
KOOL ,,Euro plussid ja miinused" Uurimistöö Koostaja: NIMI Juhendaja: NIMI LINN AASTA Sisukord Sisu Sisu............................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 Ülevaade euro kohta...................................................................................................................................... 3 Kas teadsite, et ............................................................................................................................................ 5 Millised on euroalaga ühinemise kriteeriumid?.............................................................
Setu rahvariided. Setude riietuses avalduvad vene kultuuri ja lõunaeestlaste rõivastuste mõjud, kuid siiski säilis paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või ...
Kristen Tamm BEB-2 Mida head ja halba on globaliseerumine teinud Eestiga? Globaliseerumine on maailma eri osade vastatikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Kas globaliseerumine on hea või halb, kas seda saaks vältida või on see vältimatu? Mis peatähtis, millised on selle mõjud olnud Eestile? Globaliseerumine on tegelikkuses juba väga vana nähtus, globaliseerumine riikide tasemel algas juba 15.-ndal sajandil, suurkorporatsioonide näol algas globaliseerumine 18-ndal sajandil ja praegu võime me rääkida juba indiviidi globaliseerumisest ja selle alguseks peetakse 19-ndat sajandit. IMF on aastal 2000 välja toonud järgmised globaliseerumist iseloomustavad aspektid: globaalne kaubandus ja globaalsed arveldused, kapitali vaba liikumine ja globaalne investeerimine, inimeste v...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS, EURO EILE,TÄNA JA HOMME Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng. Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999 aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg...
Sõja mõju tänase Eesti kultuurilisele tähtsusele Sõda on sõda. Selle mõjud ja tagajärjed on ju alati negatiivsed. Teise maailmasõja jõudmisel Nõukogude Liidu territooriumile lahkusid ka mitmed kunstnikud ja kultuuritegelased, kes vabatahtlikult, kes sunniviisiliselt Eestist. 1942. aastal hakati Eesti kultuuritegelasi koondama turvalisse tagalasse Jaroslavli, kus loodi ametlikult Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Viimasel ajal pole olnud kombes neist rääkida, põhjuseks ilmselt ideoloogiline taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Helena Ajaots EUROTOETUSTE VÄHENEMISE MÕJU EESTILE Essee õppeaines Majanduspoliitika Õppekava TABB Tallinn 2017 Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude vald...
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millis...
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Li...
Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutus...
Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud...
Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestile andnud Euroopa Liit? Eesti on täieõiguslik liikmesriik alates 1. maist 2004. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta elada, reisida, õppida, töötada ning sooritada mitmeid otsuseid ning teha tehinguid. Erinevates eluvaldkondades kehtivad Euroopa Liidu kodanikele ka teatud õigused ning samuti tuleb kinni pidada mitmetest reeglitest ja piirangutest. Laienemisega kaasnevad veel potentsiaalsed riskid, mis tulenevad massilisest migratsioonist, suurenevast kuritegevusest, tarbijakaitsest, kultuuriidentiteedist, madalamatest keskkonnanormidest jne. Kuna Euroopa Liiduga liitudes avanesid ka eestlastele mitmesugused teed n-ö ,,laia ilma" rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu liikmesriikides. Peamiselt ajendab neid riigist lahk...
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · E...
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad......................................................................................................................................5 3.4 Mereimetajad.....................................................................................................
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
Haridus esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Kuid juba enne seda otsustavat sündmust, eriti seoses Noor-Eesti rühmituse tekkega 20. sajandi algul, taotleti eestlaste kultuurilise horisondi laiendamist. Saksa ja vene kultuuri kõrvale ja tihti ka asemele asetus nüüd suuresti prantsuse kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse. Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aast...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks. Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik, mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige ...
Nüüdiskirjanduse tunnuseid Sisu, teemad 1) globaliseeruv maailm, mille vormideks majanduskriis, terrorioht ja ,,lõputa sõda", rassi- ja sooproblemaatika, kiired muutused tehnoloogias, muutused inimeste liikumistrajektoorides, keskkonnaprobleemid. Katusküsimus: mida tähendab elada tänapäeva maailmas, mida tähendab olla inimena tänapäeval? 1a) uusalandlikkus millisel määral on kirjandus võimeline hetkel maailma muutma, kas kirjanduse vahendid on võrreldavad poliitilise propaganda ressurssidega, meediaga jne 1b) globaliseeruv romaan, st rahvuslik kujutluslaad hakkab teisenema, kultuuri ja kirjandust on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegev...
Juugendlik arhitektuur referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehnili...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka...
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspanka...
Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaarteaduskond Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Koostajad:................................ ARENGUFOND Analüüs Juhendaja: ................. Tallinn 2006 Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus käivitus edukalt samasugune SITRA projekt aastal 1967. Soomlaste arengufondi tegevuse põhimõte on tippteadmiste rakendamine ühiskonna arenguks. Majandus-ja kommunikatsiooni minister loodab, et peagi jõuab arengufondi seaduse eelnõu ka riigikogusse. Eesti Arengufond peab töötama katalüsaatorina, eraldades raha innovatiivsetele projektidele, m...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5 3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8 4.SEADUSLIKUD NÕUDED..................................................................................... 10 5.VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE......................................................................12 5.1.Alternatiivne lahendus.................................................
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Sissejuhatus Minu referaat räägib Eesti luuletajast Marie Under. Selle luuletaja valisin mina omale seetõttu, kuna tema loomingulisus tekitab minus suurt huvi. Mind köidab väga tema lõpmatu ambitsioonikus kõiges läbi lüüa. Isiklik arvamus Minu isiklik arvamus on väga positiivne Marie Underist. Marie Under oli juba noorest east saati väga ambitsioonikas, püüdlik ja töökas. Marie Under on suureks aluseks Eesti kirjanduse elus ja paljus muus eestipärases. Ta on kindlasti suur eeskuju tervele Eestile nii praegu kui ka edaspidi tulevikus. Kasutatud kirjandus Kasutasin selle referaadi tegemisel materjalideks sarja Meie elu seitsmendat raamatut „Marie Under“ ja natukene ka sõbraliku google abi. Tallinna Nõmme Gümnaasium Marie Under referaat Nimi: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Ivi Eiche ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36 Marina Purkja, Anne Mälu ALKOHOLI TARBIMINE Rahvtervise aines Jühendaja:K.KRAAP Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu samuti suured. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku koh...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2.Eesti sise- ja välisturism.................................................................................................7 2.1.Välisturismi populaarsus.........................................................................................7 2.2.Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine...............................
Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autorit...
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKKONNAKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA ASUTUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon......................................................
Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eestis Referaat Koostaja:Loore Vahane Juhendaja: Lea Hanni Klass: 11.b 2009 Tööhõive Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond. Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peam...
Maailm peale I maailmasõda: · I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10 milj hukkunut, 20 milj invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. · Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. · Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muu...
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laena...
MUINASAEG 1. Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule? Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
Teema 8 RAHA JA PANGANDUS RAHA Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
