Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" mõis" - 501 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Keila- Joa mõis

muuseum.harju.ee/Moisad/arhitektuur_a_historitsism_keilajoa_1.html http://mois.ee/harju/keilajoa.shtml KEILA-JOA Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Keila- Joa mõis 17. sajandil. 1827. a omandas selle Alexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila-Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volksonite omand. Enne mõisa siirdumist von Benckendorffide kätte olid kahekorruselise Meremõisa peahoo...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keila-Joa mõis

aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Särevere mõis

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...

Muinsuskaitse ja renoveerimise...
22 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ohtu mõis

Ohtu Mõis OHTU PÄRIS ALGUS Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järg...

Kultuurilugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tõstamaa mõis

Praegu asub seal Tõstamaa keskkool. Esmakordselt on mõisa mainitud 1553. aastal. 17. sajandi algul vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Peahoone ehitati Helmersendide ajal. Kahekordne peahoone oli varaklassitsistlik, kui see valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus stiilis, mis on retrospektiivne ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Selle stiiliga lisas ta hoonele lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kalvi Mõis

Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Mõis ja talu

B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Vao mõis

Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid · Mõisasüda koos väikese maatükiga jäi nende omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel. · Ühekorruselise puidust peahoone esist väljakut ääristasid üksteis...

Kultuurilugu
5 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Mõis ja talu

Nii tekkisid esimesed mõisad . Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid riigile makse.Selleks korraldati iga seitsme- kaheksa aasta järel adramaarevisjone. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitme...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Tapa mõis

sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, o...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaa...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Olustvere mõis

A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema a...

Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Uue Põltsamaa mõis

B KLASS Mõisast Hoone nimeks on Uue Põltsamaa mõis, mis on valminud aastal 1750. Mõis on ehitismälestis. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn 7. Pilt mõisast Hoone kasutus Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis,...

Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Pihkva mõis

Pihkva mõis . Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. Tallinn 2006 Sisukord. 1.Sissejuatus. Lk 3. 2.Ajaloolised andmed Lk 37. 3.Ehitus kirjeldus Lk 78. 4.Kõrval hooned Lk 8. 5.Töö mõisas Lk 9. 6.Sovhoos Lk 910. 7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 1011. 8.Kokkuvõte Lk 11. 9.Kasutatud kirjandus Lk 12 2 Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi v õimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda j ääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naaberm õi...

Turism
73 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vasalemma Mõis

Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur...

Kunst
28 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anija Mõis

Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljatei...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oti mõis

Oti Manor House Introduction Oti Manor House is the oldest baronial estate on the island of Saaremaa, Estonia, in the Baltic Sea. It was first mentioned in historical records in the year 1309. Now, the Manor offers comfortable accommodations in elegantly decorated suites and many nature tours on the island. Location Oti Manor House is located on the island of Saaremaa in Estonia in the North East of Europe. The island of Saaremaa is a 2-hour drive from the capital Tallinn, by rental car, taxi or public transport. During summer 2005, you have a possibility to reach Oti Manor by taking a flight from Finland (Helsinki Vantaa Airport) or from Sweden (Stockholm Arlanda Airport) to Kuressaare, where you can rent a car. Oti Manor is less than an hour drive from Kuressaare. HISTORY The oldest manor in Saaremaa, Oti (Peudorf in German) was privatized already in the beginning of the 14th century. In these popula...

Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sangaste mõis

Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põ...

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Padise mõis

sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Rammidele kuulusid samal ajal ka Vihterpalu, Hatu ja Vasalemma mõisad . Vaatamisväärsematest hoonetest Padisel võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Jõe ääres asus vesiveski ja viinavabrik (alates 2001.aasta tulekahju tagajärjel varemetes). Park koos endiste kalatiikidega asub teiselpool Keila ­ Haapsalu maanteed. Mõis natsionaliseeriti 1920. aastal ja selles tegutses Padise kool kuni 1982. aastani. Peale kooli üleviimist uude hoonesse tegutses siin Koidula kolhoosi abitootmine. Aastatel 1993 kuni 1998 kuulus härrastemaja Padise vallale. Aastal 1998 ostsid mõisa peahoone tagasi Olaf Thomas von Ramm ja Clas Marten von Ramm. Rammid on tänaseks teinud korda oma perekonna kunagise peamõisa härrastemaja, taastanud tiibehitisena teenijatemaja (lammutati 1956. aastal) ja korrastanud ümbrust ­...

Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun