Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk.....................................................................................................................................
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte.........................................
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300.....400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline. Kasutusalad Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada ...
Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puumetsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias, Hispaania ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvuti...
Harilik mänd Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub...
Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paikneva...
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Te Informaa Töö Üliõpilane Õppejõud vutite müük" Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tabelid Õppemärkmik Õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud f...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristjan Saks HARILIKU MÄNNI PUIDU OMADUSED THE PROPERTIES OF SCOTS PINE WOOD Referaat Metsanduse õppekava Juhendaja: Elmar Kask Tartu 2016 SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal „Hariliku männi puidu omadused“. Mänd on Eesti kõige tavalisem puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Pui...
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND............................
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis...........................................
Mänd Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga ka...
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimedel on käbid. Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) ...
HARILIK MÄND Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: ne...
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm "Arvutite müük" Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades ar...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur · sademed · veereziim Kohastumused · Mänd on kohastunud niiskusega, võivad olla madalamad. · Liigniiskes keskkonnas hakkab tekkima turbasammal, kuna taimed ei lagune täielikult. · Ka rohurinne (nt: jõhvikad, pohlad) vajab niisket keskkonda. ...
Heljo Mänd Heljo Mänd on sündinud 11. veebruaril 1926 Narvas .Ta on Eesti laste- kirjanik . Lõpetas 1946 a. Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi; töötanud ajakirjade ,,Pioneer " ja ,,Täheke " toimetuses. Väga aktiivselt tegutses ta Noorte Autorite Koondises, mis oli oma aja edasiviivaim loovinimeste ühendusi.1965.aastast peab ta kutselise kirjaniku ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed. Looming Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga ,,Oakene" (1957). Ta on avaldanud üle saja r...
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juure...
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. ...
Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid. Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala...
Tabelid 2 Andmeloendid. Andmeanalüüs ja and Sorteerimine, filtreerimine, kokkuvõtted, ko analüüs ja andmete korrastamine kokkuvõtted, koondid jm Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Arvutite müükide arvestus Töötajate nimekiri Puidu müükide tabel Tabeli kirjete sorteerimine ja grupeerimine Päringud ja filtreerimine Autofilter Arendatud filter Makro kasutamine arendatud filtriga Kokkuvõtted, koondid jmt Vahekokkuvõtted - Subtotals Risttabelid - Pivot Table Report Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjetek...
Metsad *Nõmmemetsad Liivmullad (kuiv ja vaene) Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuli...
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : ...
Pressiteade Metsa Talgud Eesti Männiühistu koostöös Metsaameti ja Kuuseametiga korraldavad sellel Laupäeval 13. Aprillil kell 12 Rakvere Lauluväljakul ,,Metsa talgupäeva". Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad ja metsasõbrad, kes tahavad anda oma paunuse kodukoha heakorrale. Avatud on ka laluväljaku kohvik, kus võib oma taastusi parandad sooja supi ja teega. Rakvere Lauluväljak on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Lauluväljak asub Rakvere ordulinnuses, Lääne-Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. ,,Talgute paiga valikul sai määravaks isiklik kogemus," selgitab Männiühistu Liige Kask Mänd. "Rakvere Lauluväljak ja Ordulinnus, kui osa minu kodulinnast, siis tahtsin kohe kindlasti alustada talgupäevi siit, et kaasa haarata oma kodulinna kaaslasi, " lisab Mänd. Eesti Männiühistu on linnade organisatsioon, mille peamiseks tegevuse...
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi u...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Külli Kalbre PKR-14 TRADITSIOONILINE PUIDUKÄSITÖÖ "Eestlane ehitab ise oma maja, valmistab endale kõik majariistad, vankri, reed, jalatsid ise, tema naine koob endale, oma mehele ja lastele vajaliku riide ja majas tarvis mineva lõuendi."- nii on kirjutanud 1807. a. Chr. H. J. Schlegel reisikirjeldusel. Mitte põhjuseta pole kapitalismieelset ajastut talupoja tarberiistade seisukohalt nimetatud "puuajastuks". Suurem osa talu tarbvarast valmistati puust. Et seejuures peamiste tööriistadena kasutati põliseid universaalriistu kirvest ja nuga, siis oli puutöö alal kodukäsitöö eriti laialdane valitsemine täiesti loomulik. Talupoegade kodu...
Taiga Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavöönd on kõige laiemini levinud loodusvöönd, millega on kaetud enamus Kanadat ja Venemaad. Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe. Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid sega- ja lehtmetsas karmim. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohat...
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub k...
SOO PÕHITÜÜPIDE VÕRDLUS Madalsoo Siirdesoo Raba Sademed, nõrgem Sademed, põhja-, Veereziim ja sellest põhja- ja tulvavete Ainult sademed; pinna ja tulvaveed; tulenev toitumus osas; segatoitumus, vähetoitelisus rohketoitelisus (troofsus) kesktoitelisus (oligotroofsus (eutroofsus) (mesotroofsus) Pinnareljeef Tasane või nõgus Tasane Kumer või tasane Tasane või Kõrgete sambla- ja Vahelduv; mättad, Mikroreljeef ...
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üks...
Mänd On Eesti kõige tavalisem puu. Teda võib kohata igal pool ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Halbades tingimustes suudab mänd kasvada kuna tema juurestik ulatub hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu
Kaarma Kool Nõmmemets Uurimustöö Koostaja: Liina Hansen Klass: 7. Klass Juhendaja: õp. Ly Pildre Kaarma 2010 Sisukord Referaadi osa 1. Nõmmemets 2. Kasutatud kirjandus Uurimustöö osa 3. Sissejuhatus 4. Töö sisu 5. Kokkuvõtte 6. Kokkuvõtte võõrkeeles (summary) Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustai...
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõ...
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merep...
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides ...
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
Metsarinded Loodusõpetus Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb...
Mets *** *** 26. nov 2012 Mis on mets? Mets on taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvamisel Eesti mets Keskkonnatingimused metsas Mets kasutab ära palju päikesekiirgust Suurem osa neeldub puude ja põõsaste võradesse Temperatuur on metsa all lagedate aladega võrreldes ühtlasem Ka niiskus jaotub metsas ühtlasemalt Metsas kasvab sadu rohttaimede liike ja elab tuhandeid putukaliike Metsade elukooslusega on seotud rohkesti taime- ja loomaliike Metsarinded Mets jaotub justkui korrusteks, mida kutsutakse metsarinneteks Kõrgeima rinde moodustavad puud- mänd, kuusk jne Puurindest allpool asub põõsarinne- pihlakas, toomingas, sarapuu jne Põõsarindele järgneb puhmarinne, kuhu kuuluvad puitunud varrega taimed- kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- ...
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või känn...
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. ...
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised ...
Toiduahelad Kaire Sumberg 1 Taimed ja loomad Taimed ja loomad on omavahel seotud. 2 Toiduahel koosneb lülidest 1. lüli 2. lüli 3. lüli 3 Esimene lüli on taim Toiduahela esimene lüli on alati taim. Taimed saavad energiat päikesevalgusest ja sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesmärkimisel kasutatakse nooli. Nooleots on alati selle lüli poole, kes teist lüli sööb. mänd metskits hunt 5 Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER ...
Otsimis- ja viitamisfunktsiooni funktsioonid Funktsioon INDEX - üldpõhimõtted Funktsioon INDEX - näited 1 Funktsioon INDEX - näited 2 Andmed korterite kohta Otsimise üldpõhimõtted Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Funktsioon MATCH Funktsiooni MATCH tööpõhimõte. Demo Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Paralleelsed vektorid Funktsioonide ekstreemumite ja nende asukohtade leidmine Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Tabel Vahemiku otsimine Harjutus "Komisjonitasu" Otsimine kahes suunas. INDEX & MATCH ja VLOOKUP. sed vektorid veeb klipp index Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) Vk = INDEX(V; k) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i...
Ülesanne 3 Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk õpperühm aülikool stituut Tabelid õppemärkmik õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Era...
HEITLEHISED PUUD - Deciduous trees OKASPUUD Conifers, coniferous trees 1. arukask - silver birch 1. harilik kuusk Norway spruce 2. sookask downy birch, pubescent birch 2. kanada kuusk white spruce 3. maarjakask curly birch 3. must kuusk black spruce 4. tundrakask mountain birch 4. idakuusk oriental spruce 5. vaevakask Arctic birch, dwarf birch 5. ajaani kuusk Yeddo spruce 6. haab aspen 6. Glehni kuusk Sakhalin spruce 7. pappel poplar 7. hiina e kare kuusk dragon spruce 8. palsamipappel balsam poplar 8. torkav kuusk Colorado spruce 9. pihlakas rowan, mountain ash 9. korea kuusk Korean spruce 10. tuhkpihlakas rock whitebeam 10. Engelmanni kuusk Engelmann spruce 11. pooppuu Swedish whitebeam ...
Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1 21 3 2 22 3 2 23 2 3 24 1 9 25 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
