KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid Eestis, ühingud ja korporatsioonid. Massilise küüditamise ajal 1941. aasta juunis saadeti vangilaagritesse ja pagendusse umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast. Küüditatute osakaal ...
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäe...
Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha j...
Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene ke...
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit ...
Auschwitz Keit Putrolainen 12. h Auschwitz Sunnitöö- ja surmalaager ,,juutide probleemi" lahendamiseks Rajati 1940. aastal Lõuna- Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa s...
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue k...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega. Gregoriuse tekstid said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. (Siitam, T. lk. 32, 1998). Gregoriuse laul on muusikaline palve Jumalale. Gregooriuse laul · Gregoo...
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
Püha Maria Grete Küppar 10.B 2012 Maria Teresa Goretti Sündis Itaalias, 16. oktoobril 1890. aastal, Corinaldi linnas Vanemad Luigi Goretti ja Assunta Carlini Kolmas laps kuue hulgast Isa suri malaariasse kui tüdruk oli 9-aastane Pärast isa surma kolis Assunta lastega La'Ferrieresse ning jagasid maja Giovanni Serenelli ning tema poja Alessandroga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Alessandro püüdis 11- aastast Mariat võrgutada,aga kuna tüdruk keeldus sõnadega: "Enne ma suren, kui lasen sel juhtuda!" , pussitas 19-aastane mees teda 14 korda Mariale tehti tuimestuseta operatsioon Enne surma jõudis Maria Alessandrole andestada Maria Goretti suri 6. juulil 1902. aastal Maria oli väga jumalakartlik, teda nähti sageli palves Serene...
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest ...
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse padja alla asetati poo...
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahv...
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individu...
PÄRTLIPÄEV PÄRTLIPÄE V Marili Järv MO11 24.AUGUST ESIMENE SÜGISPÄEV Pärtlipäev on apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga. Keskaja parkalid, raamatuköitjad, kingsepad, nahakauplejad ja lihunikud valisid ta oma kaitsepühakuks. Püha Bartolomeusele on pühitsetud Inglismaal 165 kirikut. Eestis on üheks näiteks Palamuse kirik. Põrm Rooma Bartholomeuse kirikus. BARTOLOMEUS KUNSTIS Click to edit Master text sty...
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD 1.august Makaveipäev Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Salesjes peeti oja ääres palvus ja toodi selle pühitsetud vett koju. Püha vett pritsiti kaevu ja loomadele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma. Makabeid Juudi preestriperekond, kes tõusis üles Antiochuse valitsuse ja oma usuliste õiguste piiramise vastu. Valitsesid kuni Herodotos Suure võiduni. Hüüdnimi Makabei ('haamer') kuulus algselt kolmandale pojale Juudale, kuid laienes ülestõusu järel kogu hasmoniidide suguvõsale. Makabeid võitlesid jäigalt hellenistlike joonte juurutamise vastu, korrastasid rüvetatud templi, taastasid ühtse riigi. 6.august Paasapäev Paasapäev on üks paljudest seto pühadest. Selle teine nimi õunapäev seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju. Et s...
Riiklikud tähtpäevad § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrik...
Luuvalupäev Luuvalupäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 9. veebruaril. Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mille kohta leiab andmeid 18. sajandi trükistest ja mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Üldiselt ongi see tänini trükistes püsinud tänu oma atraktiivsele nimetusele. Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha, muidu vaevab hiljem kogu aasta liigesevalu. Et tervist kosutada, olevat luuvalupäeva hommikul kasulik kauem magada kui muidu, arvati Saardes. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia mälestuspäev. Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imp...
Eesti lipu kasutamine Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava sisaldab endas erinevaid nõuandeid nii lipu heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu ...
Kristlus: Püha Ursula järgi nimetatakse ursuliinideks nunnasid, kes tegelevad peamiselt tütarlaste õpetamisega. Püha Ursulast sai õpetajate kaitsepühak. Püha Ursula oli ristlasest neiu, kes soostus abielluma paganast kuningapojaga vaid tingimusel, et ta saab endaga kaasa võtta üksteist neitsilikku õuedaami ja igaüht neist teenib tuhat neitsit. Püha Anna oli pärimuse järgi Neitsi Maarja ema ja Kristuse vanaema. Mõlemad, nii Anna kui tema abikaasa Joakim, pärinesid kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi. Anna palvete peale ilmutas end ingel Gaabriel, kes lubas, et eakas Anna toob ilmale tüdruku. Anna rõõmustas ja tõotas lapse Jumalale pühendada. Nii sündiski: vanas eas sünnitas Anna Neitsi Maarja. Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud rändkarjakasvataja Akari tütrest, kes kahekümneaastaselt abiellus Joakimiga ja neljakümneaastaselt sünnitas tütre Maarja. Joakim olevat surnud kohe pär...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
Budism Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" kuulutamisega. Neli õilsat tõde: On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras. Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamise...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge KESKAJA KULTUUR Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seit...
EESTI VABADUSSÕDA 28.11.1918 20.02.1920 Sõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas N...
Alex-Sander Puhm Püha Nikolaus Püha Nikolause täpne sünniaeg pole teada, kuid arvatavasti jääb see ajavahemikku 260-280. Ta oli ja on ka senini armastatud pühak nii Ida kui ka Lääne kirikus. Teda austavad pühakuna nii ortodoksiad kui ka katoliiklased ja tema mälestust austatakse ka anglikaanide ja luterlaste seas. Püha Nikolause tuntuim mälestuspäev on 6. detsembril. Kahjuks puuduvad kindlad andmed Nikolause varajase elukäigu kohta ja sellepärast lähtutakse tema puhul üldiselt legendidele. Nikolaus sündis Pataras, mis oli Lüükia muistne merevärav ja jääb Myrast (tänapäeva Türgis) läände. Kahjuks puuduvad kindlad andmed tema elukäigu kohta. Ta kasvas üles kristlikus peres ning pühendus juba noores eas Jumalale. Laiemalt saigi ta tuntuks alles Myra piiskopina. Pärimuse järgi valiti Nikolaus Myra piiskopiks „juhuslikult“ ehk siis jumaliku ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogun...
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest meh...
Üldajalugu Juudi rahvus sai alguse kolmest erinevast rahvusest. Kokkusulamise käigus igaühega neist omandasid nad välimuse, millisena meie neid oleme harjunud nägema. Nad kujutavad endast rahvust, millel ei ole kodumaad ning mis alati on seisnud teistest eraldi, olles samal ajal kaasa tõmmatud mängima ajaloos kindlat rolli, mõjutades sellega ka teiste rahvaste saatusi. Juudid põlvnevad semiidi rändsuguharudest, kes elasid Ees- Aasias, Mesopotaamias. Esimesed kaks tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetus läheduses. Esimesed kas tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetusläheduses. Neil oli ühine kõnekeel, mentaliteet ja tavad, sarnased looduslikud tingimused ja elatusallikad. Teisel perioodil elas valdav enamik rahvast Läänes, hajutatult paljudes maades vähemusrahvusena, kaotasid nad omavahelised sidemed, hakkasid kasutama põhirahva keelt või selle ja heebrea keele baasil tekkinud murret...
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
HIV/AIDS -Sarah Raichmann HIV, teisisõnu human immunodeficiency virus, on viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. Kui viirus satub inimese organismi, ründab ta ennekõike inimese vereringluses liikuvaid valgeid vereliblesid. Kuna viirus on raskelt eristatav omades omadusi mitmetelt erinevatelt bakteritelt, võtab valge verelible ta omaks ning nakatub seekaudu. HI-viirus ründab raku DNA koodi ning seetõttu on läbi raku pooldumise edasi kantud. HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks. HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist süstalt (võib juhtuda näiteks tatoveerimiskeskustes või harva ka haiglates) või elundeid siirdades. Kuigi rinnapiim on HIV üks levikuviisidest, on tänu...
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele............................................................................................ 6 3.2. L...
Põltsamaa Ametikool K13K Grete Päärand KOKANA välismaale tööle Referaat Juhendaja: Elle Kohv Põltsamaa 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus Kokana välismaale tööle..............................................................3 1.1 Riigi andmed...............................................................................4 2.Loodus...............................................................................................................6 3.Rahvastiku iseärasused......................................................................................9 4.Riigi majanduslik olukord.................................................................................10 5.Kokkuvõte.........................................................................................................11 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid s...
HIV Sissejuhatus HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult HIV Eestis Kõigil patsientidel avastati tõsine immuunpuudulikkus. Ligi kahekümne viie aasta jooksul on AIDSi tõttu maailmas surnud rohkem kui 25 miljonit inimest. Kui pandeemia jätkub sama tempoga, siis aastaks 2010 nakatub veel ligi 45 miljonit inimest ja aastaks 2020 on AIDSi surnute arv kasvanud 70 miljoni inimeseni. Ka Eestis on aasta-aastalt suurenenud AIDSi juhtude arv. Kui aastal 2003 diagnoositi AIDS...
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Vare...
KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesk...
Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala v...
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut. Kui juut ei täida enam judaistlikke kombeid, peetakse teda siiski juudiks. Kui juut ei usu enam jumalat ning muutub ateistiks, loetakse teda siiski juutide kogukonna liikmeks, kui aga juut pöördub mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam...
Lähte Ühisgümnaasium HOLOKAUST Referaat ´ Koostaja: Kristiina Maremäe 12.tehnoloogia Lähte 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi........................................................................................... 4 Holokausti ajalugu................................................................................................................... 5 Kristallöö..................................................................................................................................
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on ...
Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord a...
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. E...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL......................................................................10 EESTI RAHVUSLIND.....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................14 ...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 LIPUETIKETT..................................................................................................................3 Eesti lipu etalonkujutis ja kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu heraldiline kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu tehniline kirjeldus......................................................................................4 EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA.....................................................5 Eesti lipu heiskamine.....................................................................................................5 Eesti lipupäevad.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
