Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, ...
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineeri...
Puidu kaitsmine mädaniku eest Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on o...
Soolatüükad ja konnasilmad SOOLATÜÜKAD Nakatumisviisid Otseselt või kaudselt Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused Sümptomid Peiteperiood 412 nädalat Erinevaid variante on palju Harilikud tüükad Jalataldade tüükad Mosaiiktüükad Lamedad tüükad Küüneümbruse tüükad Filiformsed tüükad Limaskesta tüükad Genitaaltüükad Ravi Võivad kaduda ise Ravimeetodid Salitsüülhape Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustava...
KABJA ERINEVAD SEISUNDID Koostanud : Elsa Tamm PH11 2014/2015 õ.-a. SISUKORD KABI.............................................................................................................3 Kabja ülesanded........................................................................................3 KORRAPÄRANE KABI...................................................................................3 KABJA EBAKORRAPÄRASUSED...................................................................4 PÕHJUSED................................................................................................4 KOMPKABI................................................................................................4 Milline välja näeb?..................................................................................4 Miks tekkib ?..........................................................................................4 Kuidas ra...
RAVIMTAIMED Koostaja: XXX PIPARMÜNT Kasulik seedimisele Rahustava toimega Tõstab söögiisu Külmetuse vastu Kõhuvalu korral PÄRNAÕIED Köha vastu Palaviku vastu Külmetuse vastu Põletike vastu RAUDROHI Peatab ninaverejooksu Haavarohi (suleb vere) Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral ...
KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökolo...
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..............
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2P...
PT 12 küsimused Puidu kuivatamine ja kaitse 1. Millepärast tuleb puitehitust konstruktiivselt kaitsta? Et puit ei kahjustaks ja ei tekiks seen kahjustusi 2. Võrdle vaakum- ja surveimmutust. Vaakumis- kuivatus konvektiivse soojusülekandega, kuivatus pideva kuumusega Surveimmutus- hüdreerib vee välja puidust 3. Kuidas liigitatakse puitu kahjustavad seened. *Puitu lagundavad seened *Puitu moonutavad seened 4. Mida vajavad puiduseened arenguks. Sootsat keskkonda ja palju niiskust 5. Puidu vastupidavus liigitus mädanikele. Tugevad, keskmised ja nõrgad 6. Aplitseerimine mis see on? Puidu aplitseerimine on immuti puitu süstimine 7. Impelvardad kus kasutataks ja kuidas need mõjuvad? Kasutatakse majaseente, puidu mädanike tõrjeks märjas puidus ning kivipindadel. Impelvarraste toimeaine imendub puitu ja kestab seal mitmeid aastaid kaitstes puitu kahjulike seente tekkimise eest. 8. Immutusainete liiguts puidukaitseks. Puidu immutusained jaotataks...
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruun...
Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Rühm 12 Juhendaja:Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Puiduõli Pinotex Wood Oil Vahaõli Herdins Paadilakk Celco Yacht, läikiv Puidukaitsevahend Tärpentini-linaõli Skandex Lakk kivipindadele Eskaro Granit Lakk Aqua Puidukaitsevahend Tõrvaõli Skandex Puiduõli Valtti Puuöljy Puiduõli Pinotex Wood Oil Pinotex Wood Oil on puidukaitseõli uute ja varem puiduõli või puidukaitsekrundiga töödeldud või süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 2...
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. ......
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub üht...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus.................................................................
Puidu vead ja kahjustused · Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimuse. · Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees). · Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. · Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid) keemilisi vahendeid. · Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine. ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz JALAKAPÄSSIK Referaat Tartu 2008 Sisukord. Sissejuhatus......................................................................................3 1. Välimus...................................................................................... 4 2. Jalakapässik versus must pässik.............................................................. 5 3. Levik......................................................................................... 5 4. Ohtlikus......................................................................................6 5. Mida teha; ravi.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on l...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RE...
Puidu makroskoopiline ehitus. See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele ...
Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem. Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse. Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt mõradena lae ja seinte ning ehitusplaatide ühenduskohtades. Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu ni...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. ...
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil ...
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge k...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
Tartu Kutsehariduskeskus MJK14 Referaat Populaarsemad eeterlikud õlid, nende kasutamine ja toimed Koostaja: Kristina Tamberg Tartu 2015 Sissejuhatus Eeterlikud õlid destilleeritakse, ekstraheeritakse, külmpressitakse või leotatakse taimede õitest, lehtedest, ürtidest, kasvudest, juurtest, vaigust, koorest, viljadest või seemnetest. Erinevalt rasvõlidest on eeterlikud õlid kerged, aromaatsed ning kergesti lenduvad. Eeterlikud õlid on nagu taime organismi hormoonid, mis reguleerivad taime elutegevust, vitamiinide ning ensüümide moodustumist, kannavad edasi toitaineid ja eemaldavad jääkaineid. Samuti hävitavad need taimele ohtlikke viiruseid, baktereid, parasiite ja seeni ning kaitsevad taimi liigse kuumuse ja veekaotuse eest. (www.balscand.ee ) Inimese organismis toimetab eeterlik õli sarnaselt taimedele. Eeterlikud õlid...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28...
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: · Mädanikud · Närbumine · Laiksused · Padjandid e. pustulid · Kirmed · Eritised · Mumifitseerumine · Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud · Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maa...
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al...
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Keskkonnakaitse õppetool Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid Referaat Juhendaja Tartu Sissejuhatus Paberi tootmise juures on palju erinevaid protsesse, kuid üheks probleemiks protsesside kirjeldamisel on see, kust maalt algab paberi tootmine. Kas algab puu istutamisest, ideega toota paberit või hoopiski metsa langetamisel tekkinud sobivate puude paberitootmisesse laskmisel. Käesolevas referaadis alustasime paberi tootmise uurimist puude langetamisest, kuna samast kohast alustasid ka paljud kasutatud allikad ning ilmselgelt oleks referaat liialtki pikaks läinud kui oleks alustanud puu istutamisest. Käsitleme teemat kuni paberi valmimiseni. Teema valimise juures mängis rolli huvi metsatööstuse...
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele ...
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,ku...
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saa...
Aroomiteraapia Referaat Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Mis on aroomiteraapia? ..................................................................................................................................................2 Aroomiteraapia ajaloost..................................................................................................................................................2 Kuidas aroomiteraapia toimib?...................................................................................................................................... 3 Aroomid stressi vastu..................................................................
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesila...
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante............................................................................
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
