P H: X C H: C 2011 O 1. B........................................................................cmp 4 2. pmy ...........................................................................cmp 5 3. ...............................................................cmp 6-8 4. ..........................................cmp 9 5. P...........................................................................cmp 10 6. Y ........................................................................cmp 11 B , u . "", . , , , . Tapmy (. Tartu, . Dorpat, Dörpt; 1030--1224 1893--1919 ) , 1224-- 1893 . (, ) -- (. ). 1030 ( , « ». , . : 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3
. , , , . I . : , , . . . 1861 . . - , . . . . 7 2 . . . , , , , . , , . , . , 1861 . 3, 5 21 % . III , . . 1860- . . . . . . . , , . . . , . . . . . . . , . . (1869). . . . . . . . . , . . . (1876). . . . . . 1897 . . . . . --, . . , . . - . . . . 29- « ». . . (« » . ). . . , . . . . . (« », « », «», « »), . . (« », «», «», « »), . . (« », « »). . . , . . - , . . , . . , . . , . . . . . 1870 . « » . . . «», « », . . . : . . «», « », « »; . . « », « », « », «»; . . « », « », « »; . . « »; . . . . . , . . , . . , . . , . . , . . . -
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. Asklepiose templites õpeta
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised, talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha. Põhjasõjal /17
- -- - . , II, 1852 . , -. - -- . , , . , . 1764 II, . 225 . , «» ( ). 1769 , 600 , « », . 1772. «» . , , XVI--XVIII . -- « » , «» , «» , , , , , . - , 1779, ( « » « ») . 5 1781, . -, « », . . , , , . . 1796 3096 . I I , , . - «» « » ( ). 1819 « » . I . 1810- , . (1814). I, , ( ). « » « » . 1845 «. », «. » . II «» , «» « » . , . 1852 , , , , , , VIII--XIX . XIX , , 1895 . . , . XIX () , . , , ,
C , , , -- . -- - , . , 65 . 36 . . 105 ², , 87 ² . . , . III . . . . 6- 53 . . 52 . . , . . , . . II : 1190 , 1210 -- . . XI -- , . XIII , , ( ) «» , . XIV , . XIV , - , . 1844 , . 39 . 16- , . XIX 5 21 , . , , , . 90- XIX XX , « », . , 1944. 68- , , , , , . , , , . -- , XII , -- XIX . , , , 1889 . , . -, , , «» . . , , . 1960- . , . , , . , . , . -- , . 1886 ,
a 19. ea e e e a . XIX - XX . . . ( , , , , , , , , ). XIX . 1861 . c , , 1820- . , . , 1856 . 1861 . , . . . 18501860 . . 18671868 . . 18801890 . - , . 1897 . 4082 . XX . 44 . , , ae , . e oae a e.
Eesti keeles На русском языке null (0) нуль (0) üks (1 / I) один (1) esimene (1. / I) первый kaks (2 / II) два (2) teine (2. / II) второй kolm (3 / III) три (3) kolmas (3. / III) третий neli (4 / IV) четыре (4) neljas (4. / IV) четвертый viis (5 / V) пять (5) viies (5. / V) пятый kuus (6 / VI) шесть (6) kuues (6. / VI) шестой seitse (7 / VII) семь (7) seitsmes (7. / VII) седьмой kaheksa (8 / VIII) восемь (8) kaheksas (8. / VIII) восьмой üheksa (9 / IX) девять (9) üheksas (9. / IX) девятый
1. Laulupidude algus ja peod. Laulupidude algus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18. -20. Juunil 1869.a Tartus kus Idee algataja ning peo läbiviija oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Osa võtma kutsuti ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas oli kaks eesti algupäraga laulu Aleksander Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile. Esimest korda kanti ette "Mu isamaa mu õnn ja rõõm". Osavõtjaid oli Tartus 46 meeskoori, 5 puhkpilliorkestrit, 822 lauljat, 56 puhkpillimängijat ja pealtvaatajaid oli ligikaudu 15 000. Peod Üldlaulupidusi on kokku olnud 25 tükki, neist 4 olid Tartus ja ülejäänud 21 Tallinnas. 2. Aastad, Omapära ja kus toimusid Aastad,Kus toimusid I Üldlaulupidu (1869a) · Tartu XIV Üldlaulupidu (1955a) · Tallinn II Üldlaulupidu (1879a) · Tartu XV Üldlaulupidu (1960a) · Tallinn III Üldlaulupidu (1880a) · Tallinn XVI
. " " - , . , , , . . 27 1936 . IV , . . - (1912) (20 1857 -- 24 1927, ) -- -, , , , , . 1907 - , . , , 20 1857 ( 23 1857). . .- - . (1878), . . . . 1879 . 1884 . , - (), (), (), () . (4 1881 .) - - , 1885 . . . 1893 . - . « ». 1894 , 1895 -- - . 1897 . 9 . « , », « », « » . 1900 « » . . . 1900 . « » . , , , , , () . 1907--1910 « ». , , . «Traite international de psychologie pathologique» (« ») (, 1908--1910), . 1908 . . 1918 . , . 1927 . 24 1927 , , . , , [1]. , , [2]. .. , , ,
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt
Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiils
. , . 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », . . , 1862 , , . , , . , , , , . -- , , , , , . : (1863--1947) (1864--1950). 1899 . 1917--1923 -. 1925 . - 1905--1996 (22.05.1866--11.12.1933) (1869--1945) (1871--1906) . . 1897 (1872--1934) (1872--1873) (1874--1875) (1875--1875) (1877--1916) (1879--1944) (1881--1886) (1884--1979) (1888--1895) . , , . - - (M-r «»), , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». - , , . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , --
0 nihil 48 XLVIII duodqunqugint 1 I nus 49 XLIX ndqunqugint 2 II duo 50 L qunqugint 3 III trs 51 LI qunqugint nus 4 IV quattuor 52 LII qunqugint duo 5 V qunque 53 LIII qunqugint trs 6 VI sex 54 LIV qunqugint quattuor 7 VII septem 55 LV qunqugint qunque 8 VIII oct 56 LVI qunqugint sex 9 IX novem 57 LVII qunqugint septem 10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo 15 XV qundecim 63 LXIII sexgint trs 16 XVI sdecim 64 LX
NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU 2017 JA ÜLDLAULUPIDU 2019 Valmistaja: Diana Lanevskaja XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" XII noorte laulu- ja tantsupidu 30. juuni - 02. juuli 2017 · 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla "juured". · See on pidu, mis sündinud ajal, kui taas vajame oma juurtelt rohkelt tarkust ja jõudu, et osata hoida ja edasi kanda meie esivanemate tarkust, meie olemise viisi. · Laulupeol teevad oma dirigendidebüüdi 14 noort dirigenti ning lavale astuvad ligi 40 tuhat XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" · XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maag
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Surut
Ülevaade õenduse ajaloost Ivi Prits, RN Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Nursing, nutriere- toitma, söötma Nurse- nutrix- toitev ema Sõna ,,nurse" esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. saj- naine, kes hooldas võõrast last Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni ajalugu Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost on võimatu Kas õendus algab Florence Nightingale ajastust? 1943 defineeris Davidson arstiteadust läbi nelja tsükli- primitiivne, renessansiaegne, apteegiperiood ja moderne Õenduse arengus samad tsüklid, va apteegiperiood ,,Õendus on kui nurgakivi arstiteaduse alusmüüris" (Davidson) Õendus kui vanim kunst ja noorim amet
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid "Estonia" Tallinnas ja "Vanemui
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik tõi eestlaste kultuuriellu oluli
India XIX & XX sajandil India kui osa Briti impeeriumist ● 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani oli Indias võimul Briti Ida-India kompanii ● Briti juveel: ○ kaubandus (puuvill, tee, vürtsid, sool), ○ tööjõud (näiteks Lõuna-Aafrikas), ○ armee (toetasid britte sõdades) ● Hindusid palju rohkem kui briti ametnikke (nt 1890: 1000 vs 300mil) Pöörake tähelepanu tänastele ● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda ● Võime kujutleda, kuidas see mõjutas poliitikat, ühiskonnaelu ja rahvuslust ● Enne XX sajandit sai ühtsest Indiast kõneleda vaid läbi suurte impeeriumide (nagu Mughal, Maratha, Delhi sultanaat) Vastupanul
Aleksander Nevski Katedraal (1897-1900) Hoone ajalugu ● ehitati XIX sajandi lõpus õigeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest. ● Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustai spetsiaalne Komitee Eestimaa kuberneri vürst Sergei Šahhovski (1894) juhtimisel ● Katedraali projekt telliti Sankt-Peterburgi Kunstiakadeemia akadeemikult Mihhail Preobraženskilt Fassaad ● Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga ● Fassaadi mosaiik on eesti arhidektuuris unikaalne nii oma mõõtmete kui ka valmistamise meisterlikkuse poolest. ● Algselt, vastavalt M. Preobraženski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaaž, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaažiga Aleksander Nevski Katedraal Peakülg ● Peakülgaltari aknad kaunistas vitraažide ja ornamentide
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE RII
Võru Kesklinna Gümnaasium Eesti laulupeod Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Laulupeo mõiste ja ajalugu......................................................................................................... 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning
Tallinna Tehnikagümnaasium MÕISADE AJALUGU REFERAAT Tanel Rentik 5b klass jaanuar 2008 Veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talu maju. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Nende kõrval rajati kaunid ja suured pargid paviljonide ja kunstjärvedega. Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talu
Juugendstiil. Iseseisev töö. 1. Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse- Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch. Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet, sakslane Franz von Stuck. 2. Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muutusid voolavamaks ja kurvilin
Fotograafia ajalugu 1. Milline hõbenitraadi omadus tegi võimalikuks fotograafia leiutamise? 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. 2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest 3. Mida sai teha camera obscura abil? Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised kla
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
Suur osa maavarasid toodi sisse (v.a. kivisüsi), kuid koos tööstuse arenguga kasvas ka tooraine vajadus ja huvi kolooniate vastu. Ka Saksamaal toimus tootmise koondumine ja tekkisid monopolid. Neist tähtsamad: metallurgiakoondis, mis ühendas A.Krupp´i ja A.Thyssen´i tehaseid ja elektroonikakoondis AEG. Koos tootmise kasvuga suurenes ka tööliste arv ning XX sajandi algul oli ca.18 miljonit töölist. Saksamaal oli aktiivne välispoliitika. Riigipäev otsustas 1897 a. laevastikuseadusega ehitada Saksamaale 1905´ks aastaks 69 uut sõjalaeva. 1900 selgus, et Saksamaa jõuab veelgi rohkem sõjalaevu ehitada ning võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi Saksamaal valmima 1917´ks aastaks 38 liinilaeva ja 52 ristlejat. Koloniaalpoliitika Esimesed kolooniad omandas Saksamaa 1882 aastal Lääne- Aafrikas Togos. Lübeck´i kaupmees Lüderitz ostis kohalikelt hotentottidelt kahesaja vana vintpüssi eest maatüki, mille kinkis Saksa keisrile
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660
Wlodzimierz Tetmajer. Kihlus. 1895. Õli, lõuend. Szczecini rahvusmuuseum. Näitusel ,,Metafoor ja müüt" on palju selliseid teoseid, mis on seotud müütilise või tegeliku Poola ajalooga. Kas poola kunstnikud on oma ajaloo suhtes iseäranis tundlikud? Mõistmaks paremini XIX ja XX sajandi kunstnike ja nende loomingu suhestumist kodumaa ajalooga, peaks meenutama Poola dramaatilist olukorda XVIII sajandi lõpust kuni XX sajandi alguseni, mil riik oli jagamiste tulemusel sattunud enam kui sajaks aastaks kolme okupandi, Venemaa, Preisimaa ja Austria võimu alla. Enamik selle pöördelise ajastu kunstnikest nägi okupatsioonivõimude terrorit oma silmaga või koges kaudselt, mis selgitab toonaste traumaatiliste läbielamiste sagedast üleskerkimist nende loomingus. Poola kunst on alati olnud tulvil sümboleid ja tähendusi. Mis võiks olla selle sümbolite keele eelistamise põhjus? Ühelt poolt võiks vastus olla lihtne: okupeeritud riigis ei ole võimalik väljendada avalikult oma
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle m
Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooi ja OSCEsse,
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud kriitiliseks realismik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
