II (27 (8 ) 1834, -- 20 (2 ) 1907, -) -- . , , , , , , , , , , . -- . * 1847 -- . * 1855 -- - -. « » . * 1856 -- , « ». * 1855 -- . * 1855--1856 -- . * 1857--1890 -- ( 1865 -- ), 1863--1872 -- . * 1859--1861 -- . . . , , , , , . . . [1] [3] [4] [5] * 1876-- - - , 1880 , , . 1879 , . * 1890 -- - , . * 1892 -- -- - , 1893 ( . . . ). * 1893 -- . . (. , . ) (). , « - , , , ». . - (1868 ), (1932 ) -- (), . 3 1500 [6], « » (. 1--2, 1869--1871, 13 ., 1947) -- . 101- -- . - . 1969 « XIX ; ( , . .), , . « » (1868--1871) -- , -. -- . [7] »
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 Nobeli preemia. ,,Maa �
HENRI DE TOULOUSE LAUTREC 1864-1901 KURESSAARE GÜMNAASIUM STELLA KIVILO 11. C klass 2008 ELU ALBIS (1864-1901) · Aristokraatlike vanemate poeg, kes ilmutas oma kunstilisi andeid juba varakult. · Aastatel1878- 1879 vaevas teda nõrk tervis, mõjutused järgnevale elule. · Rene Princeteau- esimene õpetaja (hobused, ratsanikud jms.) · Eneseiroonia, teos "Autoportree peeglis" Autoportree peeglis SAABUMINE PARIISI 1882-1884 · 1882. aasta Märts astus Toulouse- Lautrec Leon Bonnat' ateljeesse. · Pariis- suurlinn- uued kunstivoolud- kohvikud/kabareed eneseväljendus. · Bonnat' kiitis heaks õlimaalid, kuid ei tunnustanud tema joonistusi. · "Gustave Lucien Dennery portree" (1883)/
Ala põhikool kirjandus 9. klass ANNA HAAVA Koostas:Karoliina Purga 2010 Anna Haava Päris nimi Anna Rosalie Haavakivi Sündis 15.oktoober 1864 Pala vallas Suri 13.märts 1957 Tartus Anna Haava õpingud Õppis Patastel saksakeelses eraalgkoolis 1879-1884 Tartu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga Anna Haava elu Elas Tartus 1892-1893 viibis tervislikel põhjustel Saksamaal. Töötas 1894-1899 koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal Sajandi vahetuse paiku elas venna juures Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1
Viimased teosed- ,,Metspart"1884, ,,Naine merelt" 1888, ,,Ehitusmeister Solnes" 1892. August Strindberg- (1849-1912)- Strinberg kirjutas 60 lavateost. Ta arendas ning põhjendas oma loominguga nii realistlikku, naturalistlikku kui ka sümbolistlikku teatrit. Teda huvitasid enamasti teatriarvamuse kirjutamine, näitlemine ja maalimine, nagu ta märgib ka oma esimeses romaanis ,,Punane Tuba" 1879. Strindbergi esimene trükis ilmunud näidend ,,Vabamõtleja" 1870 oli terava sotsiaalse suunitlusega, kuid laialivalguva teostuse ja üsna saamatult vormitud karakteritega. Edukaks kujunes realistlik draama ,,Meister Olof"1872 reformatsioonist Rootsis 16. sajandil. ,,Isa" 1887 on lugu rittmeistrist ja ta naisest Laurast, kelle kooselu on kujunenud tütre kasvatuse ümber käivaks võitluseks. ,,Preili Julie" 1888 jutustab aadlineiu ja toapoisi suhetest
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana- `Sangaste' rukis Aret
EESSÕNA Viin 1900- ARHITEKTUUR JA MAALIMINE on uue stiili juhend, et aidata lugejal leida ehitisi ja kunstiteoseid, mis pärinevad sajandivahetusest ja juhtida tähelepanu paljule, mis muidu oleks jäänud põhjendamatult märkamatuks. Väärtused muutuvad: see, mida me hiljuti põlgasime ja tagasi lükkasime on nüüd muutunud meie imetlemise objektiks. (See ei esine ainult Viinis, vaid näiteks ka Šotimaal, kus pärast sarnast viivitust, muutub Mackintosh jälle tunnustatuks.) Ei ole kahtlust, et sellel samal ajal (umbes XX sajandi alguses) meelitas Viin tuntud kunstnikke üle kogu Euroopa, kes eksponeerisid oma loomingut “Setsessioonis“ ja motiveerisid sellega kohalikke kunstnikke. Tulemuseks oli eksimatu Viini stiil ja “Viini kunsti kevad“, mis kestis 1898-1905 ja oli nagu me nüüd näeme, eeldatust märgatavalt tähtsam. Juhend tutvustab valikutliselt kõige tähtsamaid ja ennekõike kättesaadavaid kunstiteoseid. See ei pretendeeri täiuslikkusele; kuid lugeja tähe
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...............................................
artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 19061940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002 · Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). 12 ELULUGU 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Sophiega abiellus ta 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda(Kitzbergil on ka tiitel nimega "esimene abielu lahutanud eesti kirjanik"). 1898. aastal läks ta Riiasse kus osales ta eestlaste seltsi "Imanta" tegevuses, see oli esimene ilmalik organisatsioon ning see tegutses Riias I Maailmasõjani. (http://web- static.vm.ee/static/failid/481/Eestlased_Latis.pdf). 1899
Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud noorelt õpetajatööga, teenis ta raha edasiõppimiseks. Saksamaalt tõi K.A. Herm
, . 1880--1884 . 1885, 24 , . . . , . , . 1887 . , ". ", " . ", " ". 1890 1895 : " ", " ", "". Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase " . Viies tase " 1879 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase . 1889 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase " " 1888
mis lõi 35 hobujõudu. Mayback lahkus kohe pärast seda ja avas uue firma. Õigus Daimleri marginimele müüdi teistele tootjatele. Aastal 1890, Émile Levassor ja Armand Peugeot Prantsusmaalt alustasid sõidukite loomist Daimleri mootoriga ja sellega panid aluse autode tööstusele Prantsusmaal. Esimene disain Ameerika autodele bensiini sisepõlemismootoriga loodi 1877. aastal George Seldeni poolt Rochesterist, New Yorkist. Selden taotles patenti auto jaoks 1879. Aastal aga patendi taotlus aegus, sest masin ei saanud kunagi valmis. Pärast kuueteist aastast viivitust ja mõningaid täiustusi oma taotluses sai 5. novembril, 1895 Ameerika Ühendriikide patendi oma kahe taktilise auto mootori eest, mis takistas, rohkem kui julgustas autode tootmist USA-s. Tema patent vaidlustatio Henry Fordi ja teiste poolt ja tühistati aastal 1911. Aastal 1893 esimene bensiiniga töötav Ameerika auto ehitati ja testiti Duryea vendade poolt
enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga Naelavere kooli 1879. aastal saatsid vanemad haridushuvilise lapse Kodavere kihelkonnakooli (kus Liiv õppis vahedega 1884. aasta sügiseni) Kihelkonnakoolis sai ta ka saksa keele baasteadmised, mis võimaldasid tal tutvuda maailmakirjandusega Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja Tema silmaring avardus veelgi koolmeistrist venna asetäitjana töötamise aastatel 1882 1883 Kui ta oli ennem huvitunud muusikukarjäärist, siis
Toulouse-Lautrec 1864-1901 Fakte Toulouse-Lautrec'i elust ja loometööst · Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas. · Ta oli 151cm pikk. · Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. · Ta sai kuulsaks Moulin Rouge'i reklaamplakatiga. · Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia. · Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks · 1888 hakkas Toulouse-Lautrec valima motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. · Teda mõjutasid Degas, Paul Gauguin ja jaapani puulõige. · Toulouse-Lautreci sõprade hulgas olid kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon. Tal oli kokkupuuteid ka Vincent van Goghiga. · Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ruineeritud tervise tõttu oma mõisas Malromés (vanemate lossis). · Ta on maetud Verdelais'
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastatel 1907-1908 kirjastu
COCA-COLA CO. ETTEVÕTTE KIRJELDUS Tallinn 2010 1. The Coca-Cola Co. , , ( ). - -- -- . 1892 , Fanta, Sprite, Coke, Bonaqua, Nestea ., 400 200 . "The Coca-Cola Company" $100000 () ., .., . . 1892. "-", 1886 31 1893. "-" ( ) 8 1886. , "-". 1894 "-" . 1894 , , . "-" , "-". 1899 .. 20 1000. 1926 , "-" . 1928 "- " . 1977 "-". 2. 200 , -. 80% - -, . 70 (, , , , , , ). - 8 . - - , - , 100+. - 12 , Minute Maid. Nestle - Nestea Nescafe. 1999 - Schweppes, Cadbury. 3. "Coca-Cola" IV 2009 55% $1,54 ., 66 , $995 ., 2008 . 2009 1 $2,93. IV 2009 5% $7,51 . "Coca-Cola" IV 2009 , , . . IV 1% 4% III . 7%, 11%. 1%. 4
Reinhold Kreutzwald http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/5b_r%FChmat%F6%F6_%E4rkamsiaeg.doc 4.esimesed laulupeod - I lp 1869 Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise sünnipäevaks. Esimesel päeval vaimulikud laulud, teisel päeval ilmalikud laulud. Koorides ainult mehed. Kokku lauljaid 822 + pillimängijad. Kõlasid ka kaks A.Kunileiu lugu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". II lp samuti Tartus 1879. III lp Tallinnas 1880. IV lp Tartus Esmakordselt lubati ametlikult laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid. Palju eestikeelseid repertuaare. V lp Tartus 1894. VI lp 1896 Tallinnas, esimest korda said loa etteasteks naiskoorid. VII lp Tallinnas 1910, kõik oli eesti keeles. 5.koorimuusika periood 19. saj. rajati kihelkonnakoolide võrk, mis edendas kõikjal koorilaulu ja pillimängu arngut(Põltsamaal, Tormas, Laiusel, Kanepis jt).Ilmusid
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poe
Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................................. 2 Kunstiõpingud Pariisis ja loominguline areng............................................................ 2 Plakatikunstnik.......................................................................................................... 5 Fotograafia............................................................................................................. 6 Teater ja japonism.................................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7 Kirjandus................................................................................................................
Kunstnikud: Paul Cezanne (19. jaanuar 1839 22. oktoober 1906) oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Maale · "Moodne Olympia" · "Poodu maja" · "Sainte-Victoire'i mägi" · "Suured suplejad" Eugène Henri Paul Gauguin [gogää(n)] (7. juuni 1848 Pariis 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines zanrist lõplikult teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valm
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ 1
The Adventures of Sherlock Holmes By Arthur Conan Doyle Sveta Kostina Arthur Conan Doyle was born in Edinburgh on 22nd May 1859. he studied medicine at the University of Edinburgh medical practice at Bush Villas in Elm Grove, Southsea good at sport two wives: Louisa (or Louise) Hawkins and Jean Elizabeth Leckie five childrens: two with his first wife and three with his second wife studied the eye in Vienna; practice as an ophthalmologist died of his heart attack, aged 71, on 7th July 1930 Arthur Conan Doyle Bibliography A Study in Scarlet (1887) The Sign of Four (1890) The Adventures of Sherlock Holmes (1892) The Memoirs of Sherlock Holmes (1894) The Hound of the Baskervilles (1902) The Return of Sherlock Holmes (1904) The Valley of Fear (1915) His Last Bow (1917) The Case-Book of Sherlock Holmes (1927) The Lost World (1912) The Poison Belt (1
Narbonne'I lähedal, kus ta sai ratsutamise ning ladina ja kreeka keele tunde. Saksa-Prantsuse sõja (1870-1871) lõppedes asus perekond elama Pariisi. Henri kunstilised kalduvused avaldusid juba Fontaines'I lütseumis koolivihikutesse tehtud joonistustes ja karikatuurides. Hiljemalt Albisse tagasipöördumise ajaks aastal 1875 oli ta hakanud õlivärvidega maalima. Kaks lühiese aja jooksul teineteise järel saadud jalaluumurdu aastate 1878 ja 1879 paranesid päriliku luu-nõrkuse tõttu ainult osaliselt. Seepärast ei kasvanud Toulouse-Lautrec pikemaks kui 1,52m ning vajas kogu ülejäänud elu käimisel keppi. Perekonnal oli raske leppida sellise ebaõnnega, et nende ainus elusolev poeg pidi nüüdsest kõrvale jääma arvukatest aristokraatliku elu harjumustest, nagu näiteks sõjaväeline karjäär, jahipidamine ja ballidel osalemine. Kuna Henri jäi pärast venna surma pere ainukeseks lapseks ning vajas palju
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780)
varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt Aristokraadid Elukutselised sportlased Üliõpilased 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894
, ; .. , . , . 1849 . , . . , , . , , : .., .. ... . , 1855 58 . ... 1859 . . , , , (1861) .., " " . , 1862 ., . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . , , , , . : "" (1872 ., 1874 .), 300 ., " " (1874 ., 1876 .) " ", ""(1887 .). " " 1 000 .. " " (1878 ., 1879 .), ; " " (1879 ., 1881 .), "" (1883 ., 1884 .), "" (1887 ., 1889 .) " " (1890 ., 1891 .), " ", , , "", (1891).
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., . : -- (1892, ),
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Pjotr Iljits Tsaikovski Referaat Õpilane: Veronica Kongi Klass: 12 B Tartu, 2012 Sisukord Perekond ja vanemad......................................................................................................3 Hariduskäik.....................................................................................................................4 Looming..........................................................................................................................5 Töö ja tuntus................................................................
Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüürikat ja tähtsusetuid melodramaatilisi tragöödiaid. Esimene edu tuli muinasjutuga "Õnnelik prints" (1888) ja jutustustega, nagu "Canterville' lossi vaim" (1987)
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpai
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse a
, 24 1844 , C 13 1863 10 " " " " (18701873) " " 6 1876 " " (18801883) " " (1884) " " (1885) " " (1880 1891) " " (1881) (1892) C 1894 1907 C 1898 1899 29 1930 B , 86
Robert Louis Stevenson 13. november 1850 3. detsember 1894 '' Must nool'' Stevenson üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele vahetas ta mõne aasta pärast ala ja hakkas õppima õigusteadust. sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle. Looming 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» Must nool (1883) Prints Otto (1885) Strange Case of Dr Jekyll and Mr Hyde (1886) Vangistatud (1886) The Master of Ballantrae (1889) The Wrong Box (1889; koos Lloyd Osbourne'iga) The Wrecker (1892; koos Lloyd Osbourne'iga) Catriona (1893) The Ebb Tide (1894; koos Lloyd Osbourne'iga) Weir of Hermiston (1896; jäi