Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Ku...
1. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemiseks, pöörlemiseks ja telje pretsessiooniks. 8. Mis on troopiline aasta? See on päikeseaasta aeg, mille jo...
Kosmoloogia-tuleneb sõnast kosmos, kreeka keeles kord, kosmoloogia on korraõpetus, mis uurib universumi tekkimist, ehitust ja arengut. Universum-selle all mõistame kõike olemas olevat Primitiivne kosmoloogia:Primitiivsed kultuurid arvasid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Klassikaline kosmoloogia:Kreeklased ja roomlased arvasid, et Universum on kerakujuline. Maa, mida übritsevas sfääride kihtide kogum ja taevakehad liiguvad ümber Maa. Taevas leiavad aset muutused: päeval sinine ja hall, öösel must ja tähtedega, öö ja päeva vaheldumine, vihm, virmalised, pilved, lumi, vikerkaar, välk. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja ...
FÜÜSIKA 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Nimetus ,,kosmoloogia" pärineb Vana-Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna ,,kosmos" tähendas korda, seega on kosmoloogia korraõpetus. Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga: lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamas...
FÜÜSIKA 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Nimetus ,,kosmoloogia" pärineb Vana-Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna ,,kosmos" tähendas korda, seega on kosmoloogia korraõpetus. Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga: lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamas...
Kosmoloogia (õ lk 24 küsimused) 1. Mida tähendab ''kosmoloogia''? Mida see teadus uurib? ''Kosmoloogia''- tähendab maailmaõpetust ja uurib Universumit. 2. Mis on universum? Universum selle all mõistame kõike olemasolevat. Tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Kosmos ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline on primitiivse kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivne ettekujutus lame Maa ja kuplikujuline taevas. Maapinnal asuvad esemed on enam-vähem kättesaadavad. Taevas liikuvate taevakehade kohta tehti vaid oletusi, usuti, et tegu on jumalatest seatud märkidega, mis suunavad inimese maapealseid tegemisi. 4. Milline on kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kreeklaste arvates kujutas Universumit kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates oli Universum ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikestesarnaste tähted...
Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. · Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat. · Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. · Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. · Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Nad märkasid tähistaeva katketmatust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varase...
Maa ja Taevas 1. Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. 2. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. 3. Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast oli Maa ja kuplikujuline taevas, ning see vastas inimese meeleelundite poolt antavale pildile. 4. Kreeklaste ja roomlaste arvates oli Universum Maa ja seda ümbritsevate sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. 5. Nad märkasid tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest sel...
Laevavaatluste kood FM 13-VII SHIP BBXX tunnusgrupp D.....D laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik 0 visuaalne m/s 1 instrumentaalne m/s 2 visuaalne sôlm 3 instrumentaalne sôlm Grupp 99LaLaLa 99 tunnusgrupp LaLaLa laeva asukoha laiuskraad vaatlusmomendil, viimane koht on kraadi kümnendikes, mis saadakse minutite jagamisel 6-ga, jääki ei arvestata. Näide: = 43º27´N kodeeritakse 434 = 0º59´S ko...
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtuskoodeks au, truudus, vaprus, ohvrimeelsus,lugupidamine. Väärtushinnangud on inimkonna ajaloo käigus läbi teinud suured muutused vaheldudes aastasadade vahel edasi-tagasi. Kindlasti on väärtushinnangud tugevasti seotud ühiskondliku arengutaseme ja valitseva ideoloogiaga. Statistika on näidanud, et madala arengutasemega maades, nagu mitmetes aafrika riikides ja näiteks Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Religioon aga on põhimõtteliselt üks suur eetikareeglite kogum ja oluline väärtushinnangute mõjutaja. Kuna Euroopa hakkas tehnoloogiliselt kiiresti arenema 15. sajandist alates, on sealsed väärtushinnangud muutunud radikaalselt, võrreldes preaguste arengumaadega. Keskaegne aadel pidi olema Keskaenge nobiliteet soosis sõjav...
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõe...
Nimetus kosmoloogia pärineb Vana-Kreekast ja tähendab korraõpetust. See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat. Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti, et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuu...
KORDAMISEKS (Õ lk 90 – 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- kõik mida me näeme taevas koos Maa ja meie endaga astronoomia(91)- teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine ...
Laulvad fontäänid Andrea Bocelli, Itaalia imelise häälega tenor, keda peetakse milleeniumi legendiks, sündis 1958.aasta septembris Lajaticos. Ta sündis glaukoomiga ja jäi täiesti pimedaks 12 aastaselt tõsise jalgpalliõnnetuse tagajärjel. Samal aastal võitis ta juba oma esimese lauluvõistluse. Kogu oma lauljakarjääri jooksul on ta salvestanud 13 soolo albumit ja 8 ooperit ning tema teoseid on müüdud üle 70 millioni tüki. Käisin 2011 aasta septembri lõpus Prahas, Tsehhi Vabariigi pealinnas kohas nimega Kizíkova fontána (tsehhi keeles öised purskkaevud) vaatamas nn. laulvaid purskkaevusid. See muusika stiil oli mulle uus ja kui kuulsin, et läheme mingi ,,ooperilaulja" esinemist vaatama, polnud see minu jaoks esmapilgul eriti huvitav, aga otsustasin siiski kuulama vaatama minna. Etteruttavalt võin öelda, et minu üllatuseks olid laulud väga head, mis väljendus meloodilisuses ja purskkaevude värvidemäng laulude ...
Praktiline töö nr. 1 Maastiku loodusteaduslikud käsitlused Viivi Luik on maastiku käsitlemisel kasutanud sõnu valgus, taevas ja vari. Maastik on nii meie ümber kui ka sees ning me hingame seda maastikku ning oleme vereringe kaudu maastikuga ühendatud. Samuti puutub inimene maastikuga kokku väljaspool elu- ja tööruumi seinu. Maastikku kuuluvad ka tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). Minu arvates on see üks parimaid maastikukäsitlusi, kuna maastik on väga hästi lahti sõnastatud ning autor jagab teistega oma mõtteid. Samuti on selline maastikukäsitlus mõistetav ka tavainimesele. Maastik on teatud maa-ala, millel on selged teistest aladest eraldavad piirid ja mille piires maastikukomponendid (pinnamood, ...
MARSS Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli un...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Merkuur Nele Lange TeP08 Tartu Sisukord: Mõõtmed.................................................................................lk 3 Pöörlemine.............................................................................lk 3-4 Vaadeldavus...........................................................................lk 4-5 Heledus....................................................................................lk 6 Päritolu....................................................................................lk 6 Atmosfäär...............................................................................lk 6-7 Temperatuur..............................................................................lk 7 Magnetväli.......................................
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Arvustus Shaw' näidendile ,,Major Barbara" Maha kõik traditsioonilised religioonid! Meie uueks usuks saab püssiroht ja RAHA! Vaid nii suudame oma hukka läinud ühiskonda parandada, sest nagu ütles Platon, et ühiskonda ei saa enne päästa, kui kreeka keele professorid hakkavad püssirohtu tegema või kui püssirohuvabrikandid hakkavad kreeka keelt õpetama. Raha teeb põrgust taeva ja püssiroht kurjategijast õilsate eesmärkidega inimese, kes suudab inimkonna pahedele ja elu võidujooksule vastu panna ja ka nende mõlemaga igas olukorras silmitsi seista, ühes käes relv ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad. Undershaft väidav avameelselt, et kodanlikus ühiskonnas ei ole vo...
Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid) Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Mu...
Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma ka...
Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päik...
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele(931km). 3.Mis on komeet, komeedi ehitus, tema liikumist kirjeldada Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva ud...
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidid. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres). Järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukku...
Juhan Liiv (1864-1913) Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara ol...
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas "Noorus" ilmus luuletsükkel "5 tüdrukut ja 8...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei...
Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Pimeda lauliku Homeruse kirja pandud lugu Trooja sõjast on ajaloo üks tuntumaid. See jutt on ka ühtlasi kõigi aegade üks suurimaid mõistatusi, sest ei teata, kas see on tõestisündinud lugu või lihtsalt müüt. Paljud arheoloogid ja ajaloolased on proovinud saada jälile sellele, kas sõda toimus või mitte, kuid siiski on see mõistatus jäänud ühtse vasteta. Pooltargumendid: 1) On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike- Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool. Kaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud ja hävinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku. Kuna Homerose kirjeldused ja väljakaevamistelt saadud informatsioon enam- vähem klapivad, siis on põhjust arvata, et Trooja sõda siiski võis toimuda. 2) Trooja sõda on ära märgitud mitm...
KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA. Lende Saluvee, EKL-1 kõ Keskaegne maailm oli väga erinev ja paljud selleaegsed ülestähendused on seotud üleloomulike jõududega ning kubisevad ka ebaharilikest olenditest (koerapeaga inimesed, merineitsid, ükssarved jne). Selle aja mõtlejate autoriteetideks olid kirik ja Piibel. Keskaegse arusaama kohaselt jagunesid kõik elusolendid kolme rühma: loomad, inimolendid ja hingelised olendid (inglid, deemonid). Herefordi katedraalis hoitakse Mundi kaarti, mida vaadates tundub, et kaart eirab igasugust loogikat. See meistriteos valmistati umbes 700 aastat tagasi. Kaart põhjustab siiani imetlust ja hämmingut. Teos on samaaegselt nii kaart kui ka keskaegne entsüklopeedia. Kaardi keskel asub Jeruusalemma linn. Kujutatud on kolme mandrit: Aasia, Aafrika ja Euroopa, lisaks veel 500 joonistust linnadest, mis sel aja...
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elul...
Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt...
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased, kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on...
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
METEOORID Referaat Meteoorid Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust m...
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbka...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on...
ISESEISEV TÖÖ 11. klass KÕRGRENESSANSS http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias ARHITEKTUUR 1. Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks? Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2. Millised olid muutused renessanssarhitektuuris? Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritak...
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine..................................................
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiid...
Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises....
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinde...
1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13. Nimeta renessanss maalikunstile omased tunnused ja erinevused võrrelduna gootikaga. 14. Kes on 16.saj tuntuimad Itaalia arhitektid, nimeta peamised tööd. Mille poolest olid need uuenduslikud? 15. Kuidas nimetatakse 16.saj I po...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
