Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne m...
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...