Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koo...
Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide...
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Berthol...
Vasta küsimustele? Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid, akaid 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Kirjasüsteem(kiilkiri) ja ratas. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. a)templid b)valitsejate lossid-Sargon 2. Loss Horsabadis c)linnakindlustused 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.Kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutega ülespoole.Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temple jumalakujuga.Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa neist oli põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud, mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole imastiku mõjule vastu pida...
Egüptoloogid tegid sajandi leiu Egüptoloogid teatasid, et nad on identifitseerinud Egiptuse kõige kuulsama naissoost vaarao, Hatsepsuti, 3000 aastat vana muumia. Egiptuse antiikvarade ülem Zahi HAwass tegi ametliku teate uudistekonverentsil Kairos. See on Egiptuse suurim arheoloogiline leid pärast 1922. a. Tutanhamoni haua avastamist. Arheoloogid loodavad, et muumia, mis on lebanud aastakümneid puutumatuna, annab vihjeid tema surma ja sellele järgnenud kadumise kohta. Hawass on seadnud muuseumi lähistele üles DNA laboratooriumi, kus töötab rahvusvaheline teadlaste rühm. Uurimist rahastab USA telekanal Discovery, mis edastab teemakohase dokumentaalfilmi oma eetris juulis. Üheks tähtsaks tunnuseks olevat muumialt puuduv hammas. Hamba asemel laiutavasse auku sobib täpselt üks olemasolev reliikvia -- hammas millele on graveeritud Hatsepsuti nimi. Hatsepsut oli tähtis 18. dünastia valitseja, kes elas 15. sajandil enne Kris...
,,Muumiate saladus" Renate Germer Raamatu kokkuvõte Egiptust seostame kindlasti püramiidide, vaaraode ning muumiatega. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest tahtsin teada, kuidas egiptlased mumifitseerisid inimesi, miks seda tehti jne. Sõna ,,muumia" tuleb pärsia keelest ja tähistab sealt mustjat maapigi või bituumenit, mida juba ammustel aegadel kasutati meditsiinis. Peeneks jahvatud muumia muutus alles 13. sajandist ihaldusväärseks ravimiks. Vanaegiptuse muumia oli nähtavasti ,,kohustuslik" iga hästi varustatud apteegi jaoks. Jahvatatud muumiat hinnati väga kõrgelt ja seda on ka näha sellest, et Prantsusmaa kuningas kandis endaga kaasas alati muumiapakikest, et vigastuste korral ravivahend kohe käepärast oleks. Teine muumiate majandusliku kasutamise tee oli paberi valmistamine nende lõuendmähisest. Seda paberit ei kasutatud v...
Palsameerimine Palsameerimine ehk mumifitseerimine on muumia valmistamine surnukeha õliga ehk palsamiga võides. Aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet Muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu. Mumifitseerimine Tänapäeval võib koolnu palsameerida mõne tunniga. Tavaliselt tehakse seda nii, et veenidesse ja arteritesse, samuti kõhu- ja rindkereõõnde lastakse sobival hulgal palsameerimise vedelikku. Soodsa hinna ja ohutuse tõttu kasutatakse palsameerimiseks enamasti formadelhüüdi. Kim Jong ...
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalate...
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt ...
Seminaritöö nr. 2 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Müüt jumalatest Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos otsisi...
Hatsepsut Hatsepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile. Thutmosis I ja Hatsepsutil oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatsepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 aastal eKr end vaaraoks ja ta krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valeh...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Roosalu Etruski keel Referaat 1.SISSEJUHATUS Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhinesmaaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärinebhauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga. Etruskide keelest on säilinud umbes kümne tuhat enamasti äärmiselt lühikest raidkirja. 25 aastat tagasi Ida-Saksamaa andmete järgi neid oli rohkem kui 8 000. Teiste andmete järgi 40 aastat tagasioli neid aga Poola allikate kohaselt ligikaudu 10 000. Va...
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lä...
JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM Marilin Kuusk MUUMIATE VALMISTAMINE Referaat Jõgeva 2014 SISSEJUHATUS Muumiad on tänapäeval ühed tähtsaimad ajaloolise info edasiandjad. Suurem osa meie teadmistest ajaloo kohta tulevadki nendelt, sest surnuid uurides saame tehnoloogia abil väga hea ülevaate selle kohta, kuidas vanasti elati, kui kaua elati ning isegi seda, mis põhjustas surma. „Muumia“ tuleneb araabiakeelsest sõnast „mumiya“, mis tähendab bituumenit (tõrva meenutav ollus) või pigi. Et mõnesid muistseid egiptuse surnuid kattis tume vaigutaoline asi, arvati et need on kaetud mumiya’ga ning sellepärast hakatigi neid muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egi...
Vana-Egiptus Joanna-Elisabeth Press Maria Ksenofontov 10.Cja nõme reaalikas joanna on nuub can you not mammu 2016 2016 Üldiselt Riik oli aastatel 3000-300 eKr. Egiptuses eristatakse peamiselt 4 erinevat aega (31 dünastiat): Vana riik Keskmine riik Uus riik Hilis-Egiptus (Vana-Rooma) Kunsti kõrgaeg 2700-1000 eKr. Kleopatra. http://verat.pagesperso- orange.fr/Cleopatra_Testing_Poisons_on_Condemned_Prisoners_1897.jpg Tähtsamad jumalad Amon-Ra- pea-, päikesejumal Anubis- mumifitseerimisjumal Geb- Maa jumal Horus- taeva- ja päikesejumal Isis- tervise-, abielu- ja tarkusejumalanna Nut- taevajumalanna Osiris- loomis-, allilmajumal Seth- hävingujumal Amun-Ra. http://www.nsbc.o...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II – Tegi 10...
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõj...
1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina...
1.Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud tingimused. Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres. Teda ümbritseb igalt poolt kõrbed ja poolkõrbed. Vihma eriti ei saja, ja on kuiv. Tänu Niiluse üleujutustele, saab põldu harida. 2.Millal tekkis Egiptuses ühtne riik? Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik. Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus....
+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
Keivin Kivimägi 10A Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned (Egipt. ja Mesop.) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Põlluharimine Egiptuses Niiluse orus oli võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapär...
Tutanhamon Tutanhamon ehk Tutanchamon [tutanh'aamon] (vanaegiptuse keeles twt- ˁn ḫ-jmn) oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336–1327 eKr. Tutanhamon sündis 1341 eKr. Tema isa oli Ehnaton ja tema ema oli Ehnatoni õde, keda tuntakse noorema naisena, kuid Ehnatonil oli 5 õde ja seni on teadmata, kes neist oli Tutanhamoni ema. Tema isa suri 1336 eKr või 1334 eKr. Tema ema ei elanud oluliselt kauem: tema muumia on leitud ja see kuulub umbes 25-aastasele naisele. Nooruse tõttu oli Tutanhamoni valitsusaja alguses suur tähtsus võimsatel nõunikel, kellest tähtsaimad olid vesiir Eje, kindral Horemheb ja varanduse ülevaataja Maya. Kaks esimest neist said pärast ise Egiptuse valitsejateks. Küllap nad tegid enamiku olulistest otsustest Tutanhamoni valitsusajal. Oma kolmandal valitsusaastal lõpetas Tutanhamon oma isa rajatud ainujumalakultuse. Atoni austamine lõpetati ja naasti enne ...
Püünsi Kool Ajalugu REFERAAT EGIPTUSE VAARAO TUTANHAMON Kaisa-Kristi Kruuspak 6. klass Juhendaja : õp. Veronika Uussaar 16 Oktoober, 2008 1 Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamoni päritolu on siiani segane. Ühel Solebi templi suurel punasest graniidist lõvil olev raidkiri nimetab tema isaks Amenhotep III-t. Kui Ehnaton valitses umbes 16 aastat ja Tutanhamon oli troonile asudes umbes 9-aastane, siis on täiesti võimatu, et Amenhotep oleks võinud olla tema pärisisa (rääkimata sellest, et kuninganna Tii oli lapsekandmiseks liiga vana). Pigem kasutati sõna "isa" ülekantud tähenduses, rõhutamaks noore valitseja aatelisi sidemeid Amenhotep III ja vana usu juurde ta...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ...
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung Egiptusesse tähistab Keskmise riigi lõppu ning pärast hüksoslaste väljatõrjumist algas Uue riigi ...
Helis Lihtsa MJ112 Egiptus Egiptus Riik Aafrika kirdeosas Temast itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Elab üle 82 miljoni inimese Rahvarohkemad linnad on Kairo ja Aleksandria Egiptus jaguneb 27 küberkonnaks Ajalugu Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus Ajalugu Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal Eksport toornafta ja õlitooted puuvill tekstiilid metallitooted kemikaalid Import masinad ja seadmed toidukaubad kemikaalid puit kütused
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sar...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarveso...
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarveso...
Palsameerimine minevikus ja tänapäeval Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel sur...
Sisukord: Sissejuhatus............................. Püramiidide ehitus..................... Püramiidide asetus......................... Cheopsi püramiid...................... Chepreni püramiid....................... Mykerinose püramiid......................... Usund........................................... Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia...... Kasutatud kirjandus............................... Sissejuhatus Giza (araabia keeles Al-Jzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerin...
VANIMAD KÕRGKULTUURID Tsivilisatsiooni mõiste (lad.k. civilis kodanikesse puutuv, kasulik) Tsivilisatsioon on inimühiskond koos vaimse ja ainelise kultuuriga. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt. antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Tsivilisatsiooni tekke eeldused: - Rahva olemasolu - Varanduslik kihistumine - Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile. Sumerite tähtsus Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanal...
1)Mida nimetatakse tsivilisatsiooniks ja tsivilisatsiooni tekkimise eeldused? Suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ning kirjandust. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Regulaarsete üleujutuste tõttu oli seal viljakas muld. Siis kui inimesed läksid üle viljelusmajandusele ja enamasti kasutati ka metalli. 2) Tsivilisatsiooni tunnused? Igas tsivilisatsioonis olid inimesed üle läinud viljelusmajandusele ja kasutasid metalli. Sellega hakkas kujunema ühiskondlik tööjaotus (mehed tegid põllutöid ja naised lihtsamaid töid). Ühiskond hakkas jagunema erinevateks varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad...
Haapsalu Linna Algkool Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII 9 Mõnede teiste vaaraode lühitutvustus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki VanaEgiptuse kun...
Ramses II l RAMSES II FAKTID Seti poeg Tal ei olnud vendi ega õdesid Astus troonile 25 aastasena Teenis hüüdnime suur Esimesed naised: Nefertari ja Istnofret Sõdis ja sõlmis rahu hettidega Valitses 67 aastat Elas umbes 90 aastaseks Ramsese lapsed ja naised Ramsese tähtsamad naised: Nefertari: suri Ramsese 24. valitsemisaastal Istnofret: suri Ramsese 34. valitsemisaastal Istnofreti tütred: Merietamon, Bint-Anath ja Nebbettaui Henutmira: Vaarao õde Maathorneferura: heti printsess Lapsed Ramses II´l oli üle saja lapse. Kuulsamad neist olid: Nefertari poolt ilmale toodud: esimene poeg kroonprints Amenhirhoshefi, ning veel 3 poega ja 2 tütart Istnofreti poolt ilmale toodud: poeg Ramses, Haemuaseti ja Merneptahi kes oli vaarao järglane Sõjad hettidega Ramses II sõdis hettidega. Ramses moodustas oma 5. valitsemisaastal väe ja ründas Kadesi. Hettide vägi nende kuninga Muwa...
RAMSES II Sissejuhatus Ramses II oli kuningate kuningas ja vägev Vana-Egiptuse sõdur, kes elas u. aastatel 1293-1185 a eKr (19. dünastia ajal). Teda mäletatakse ajaloos kui ,,võidukat vaarao". Tänu kangelaslikele ja aukartust äratavatele sõjakäikudele, laienesid tema valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje. Lapsepõlv Noore printsina võttis Ramses II omaks vanaisa sõjaväelised tavad. Juba tema vara...
Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks ol...
Lootos (lootoslill; ladina keeles Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast. Perekonnas on kaks liiki: ameerika lootos ehk kollane lootos ning india lootos, mis on India rahvuslill. Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord se...
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulp...
Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ...
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus o...
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra tüüpiline päikesejumal, eluandja, õiguse, korra looja. Isis varaseim ja tähtsaim, toidujumalanna Nephthys Sethi naissoost Anubise, surnute riigis, Osirise selja taga. Osiris Isise, surnuteriigi Anubis koera peaga surnuteriigis. Thot jumalate kirjutaja, tarkuse, teadmiste Templid Nelinurkse põhiplaaniga Väljast müüriga varjatud sammasehitised alefno...
Jakob Westholmi Gümnaasium VANA-EGIPTUS Referaat Koostas: Karl Eilo 5.c klass TALLINN 2013 VANA-EGIPTUS NIILUSE KALDAL Vana-Egiptuse algust loetakse umbes 3100 aastat eKr ning lõppu umbes 37a pkr, kui Egiptuse vallutas Rooma. Egiptus asub Aafrika mandril Niiluse jõe ääres. Niiluse oru Laius oli umbes 20 km. Muistsete egiptlaste jaoks oli Niilus eluliselt tähtis. Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana egiplased määrasid aega kuningate valitsuse järgi. Egiptust valitsesid Vaaraod. Egiptlaste usund oli looma peaga inimene. Jumalad olid nende arust üleloomuliku väega olend, kes valitses maailma. Järgmisena räägime hoonetest. Esiteks templid, mis olid jumalate auks püstitatud hooned. Teiseks p...
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egi...
Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemia...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
