Mure looduse pärast Inimesed elavad tänu teiste organismide tegevusele. Meie eluviis, eriti Euroopas, avaldab suurt survet kõikidele organismidele, nende tegevusele ja elukohtadele ning põhjustab nende elualade ja isendite vähenemist. Kõige sellega kaasneb lõpuks liikide hävinemine. Liikide hävinedes peab inimene hakkama hävitatud liigi osatähtsust millegagi asendama, mis enamasti põhjustab veel suuremat liikide vähenemist. Loodusressursside liigne ning mõtlematu kasutamine viib nende lõppemiseni. Näiteks naftat ei saa enam pumbata, sest see on otsas. Suurenev tehnika ja sõiduautode osakaal toob kaasa kliima soojenemise. Autodest tulevad gaasid hävitavad Maad kaitsva osooni- kihi, taimed ja elusorganismid, sealhulgas ka inimese enda. Inimene, kes viskab sodi maha, arvatavasti ei tea, et see jõuab ringiga tagasi tema organismi. Tehnika areng muudab meie elu paremaks ja mugavamaks. Siiski sõltume looduse ...
Rõõm ja mure on kaksikvennad Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju . Nii on ka rõõmud ja mured erinevad , aga siiski kuidagi moodi sõltuvad nad mingil määral üksteisiset . Mõne inimese jaoks läheb väga vähe vaja selleks , et tunda rõõmu .Näiteks inimesed kes ei saa lubada igapäev priiskavat elu , väärtustavad õnne hoopis teistmoodi . Piisab kui neid ümbritsevad õnnelikud ja abistavad inimesed . Aga enamus meist on harjunud , et kõht on täis , katus peakohal ja hoolitsev pere .See on nii loomulik , et unustame selle üle rõõmu tunda. Siiski ei saa olla koguaeg rõõmus , väga tihti painavad inimesi ka mured .Oma muredega ei saa üksi jääda, sest siis on neist peaaegu võimatu vabaneda, kuna nad piinavad meid sisimas . Tegelikult on inimeste üheks suurimaks kartuseks lähedase surm , hoolimata vanusest on see mureks kõigile. Jällegi kui on kaua aega hästi lä...
Eesti rahva mure liiga palju alkoholi tarbimist. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Enam polegi nii harv nähtus kui uudistes räägitakse alkoholi tõttu juhtunud õnnetusetest. Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Alkohol on olnud probleemide allikaks juba aastaid, kuid tänavu on need probleemid aina tihedamaks muutunud. Eestlastele mõjub see laastavalt kui liiga palju inimesi järjest rohkem hakkavad oma tervist alkoholiga rikkuma. Paljud inimesed armastavad depressiooni korral matta oma mured alkoholi. Kui alkoholi mõju aga ära läheb siis on juba tahtmine jälle tarvitada ,,mõnujooki". Sellest hakkab juba kooruma alkoholism. Kuid alkoholilembelised inimes...
,,Vaikelu mure" Marie Underi ja Gustav Suitsu luule võrdlus Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! (Suits: 1905: Lõpp ja algus) Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus") siis on ka võetud kõige arv ja mõõt; hirm sul, kui oleksid teind veretööd, (Under: "On siiski kurb") Ja mina tohin elada! Mis eest?! (Under: "Kui imelik ma elan") ...
Rõõm ja mure Vargamäel Maailmas on alati kaks poolt kokku loodud. Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti. Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ? ,, mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? ,, Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus, mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas. See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe mida nägi vaid tema üksi oligi tema õnn. Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esim...
Rõõm ja mure Vargamäel Elus on kokku loodud alati kaks poolt. Pole olemas head ilma halvata ja rõõmu ilma mureta. Ka raamatu ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas olid rõõmud ja mured Vargamäe tegelaste eluga seotud. Seal valati pisaraid nii murest kui rõõmust. Nuteti ka seepärast, et ei osatud rõõmu tunda sellest, mis oli aastaid tagasi. Vargamäel oli neid õnnelikke hetki vaid käputäis. Muresid sealjuures tuli aga kahekordselt. Vargamäele kolinud Andres unistas kohe algul, et mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamägi tema oma. Sellest sai tema elu eesmärk. Ta armastas oma maad, kuigi pidi sellega kurja vaeva nägema, et see vilja kannaks. Tema rõõmuks oli töötamine oma Vargamäe aladel. Ta tundis rõõmu kivide tassimise üle või põllule kraavi kaevamisest. Tammsaare tuntud tsitaat ''..tee tööd, siis tuleb ka armastus...'' oli justkui Andrese salajane lootus. Ta nägi kõvasti vaeva ja tegi palju...
Rõõm ja mure Vargamäel Muresid oli Vargamäel näiliselt kindlasti rohkem kui rõõme. Mured põllu pärast, mured karja pärast, mured kiusliku naabri pärast mure Vargamäe pärast. Vaatamata sellele ei puudunud Vargamäel ka õnn ja rõõm, kellel vähem, kellel rohkem. Millised olid rõõmud ja mured Vargamäel? Eelkõige olid mured seotud Vargamäe talude edendamisega. Andrese mure oli sellevõrra suurem et, ta Eespere talus alles esimest põlve oli. Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis, kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega täitma peab ta oli sõlminud maaga justkui lepingu. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Erinevalt Andresele ei tundnud Pearu nii suurt muret oma talu pä...
Et alustada alkoholismi kui Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see alkohol tegelikult on, ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Alkohol on keeruline teema, teda ei saa võtta kui midagi musta või valget ega kurja või head. Alkohol jaguneb väga erinevatesse kategooriatesse, enamasti saab selle kategooria järgi eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes ostavad nädalalõppudel paki sinihallitusjuustu, kilo valgeid viinamarju ja kahesajakroonise pudeli valget veini, mille päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele vaadates näevad nad seal viinamarjasordi nime Chardonnay(jama). Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada. Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade...
Mure ja rõõm tänase noore elus Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju. Erineval ajastul, erinevad inimesed, erineval põlvkonnal, erineva päritoluga väärtustasid erinevaid asju, mis tegid neid rõõmsaks. Samuti oli ka murega , mis tegi ühe meeleolu kurvemaks kui teisel. Mis on aga mure ja rõõm tänase noore elus? Muret ja rõõmu ei saa panna kindlasti kahte suurde patta , sest rõõmu ja mure suurus on erinev . Ühe rõõm võib olla teise mure ja vastupidi. Me saame vaadelda näiteks missugused olid üldiselt paar sajandit tagasi elanud noorel rõõm ja mure. Usun, et rõõmuks võis olla armastus ja mureks murtud süda nagu ka tänapäeval. Armastus või vastu armastuse mitte saamine on olnud põlvest põlve noorte rõõm ja mure. Teadagi ju, et armastus on see, mida inimene enam vajab. Teades, et keegi sind ei armasta , hakkad sa peagi ka ise ennast põlgama. Tänase noore elus võib olla r...
Eesti rahva mure-liiga palju alkoholi tarbimist Enam vast ei ole see enam kellelegi uudis, et alkohol mõjub paljude inimeste eludele traagiliselt. Alkohol ei ole enam vaid harukordne probleem, vaid on suureks probleemiks paljudel inimestel. Inimesed aga ei mõtle tagajärgedele enne kui nendega midagi halba juba juhtunud on. Alkohol on Eestis väga suureks probleemiks. Alkohol ei puudu enam vaata et üheltki peolt- noored ei pea enam pidu ilma alkoholita enam õigeks peokski, täiskasvanud joovad end sünnipäevadel korralikult täis. Alkoholi hakatakse tarbima juba väga noores eas- hilisõhtuti on võimalik tänavate peal näha isegi juba 10-aastaseid alkoholi joobes jõmpsikaid. See pole enam vist ühelegi inimesele uudis, et Eestist saavad alaealised liiga vabalt alkoholi kätte. Väga palju Eestis toimunutest peksmistest, vargustest, tapmistest ning autoavariidest on sooritatud just joobes olekus. Alkoholist tingitud surmade arv on Ee...
Eesti rahva mure- liiga palju alkoholi tarbimist. Tänapäeval räägitakse väga palju alkoholist, selle liigtarbimisest ja keeldudest. Kuid, kas alkoholi keelamine ja sellest liigne rääkimine on õigustatud ja miks? Alkohol on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda, et olulise osa ...
Rõõm ja Mure Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega. Niisamuti ka Andres, kes tuli mööda künklikku teed koos Krõõdaga ning juba samal ajal arutledes, mida siin paigas teha annab ning kuidas tema lapsed seda tööd jätkavad. Kuid kunagi ei lähe miski plaanipäraselt, ta polnud arvestanud naabertaluga, eesotsas Pearuga, kellele meeldis alati teha igasuguseid krutskeid ning panna proovile Andrest, et näha mis mees teine õige on. Samuti oli Vargamäe loodus väga karm ning võitlus maaga nõudis palju vaeva ja higi. Üheks suuremaks väljakutseks Vargamäel on loodus. Ümbrus on kõik soine ning igasugused tööd nõuavad suuri pingutusi. Andres on sihikindel, valmis tegema lõputult tööd, et jõuda tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega oli üksjagu tööd põldudelt...
Inimene kujundab oma elu ise! Iga inimene kujundab oma elu ise. Seab seda ise oma kindlate käikude järgi. Rajab oma teed omaenda tegude järgi. Ükski inimene ei saa muuta oma vigu olematuks. Nagu öeldakse – omaenda vigadest õpitakse. Üks näide mida saab tuua on üpris sagedane just alaealiste puhul jookide kasutamine mis on neile keelatud. Joomine on üks paljudest noorte probleemidest. Paljud noored tarvitavad alkoholi ning ei oska piiridest kinni pidada. Kunagi ei mõelda tagajärgedele. Usutakse, et joomine uputab nende mured, aga nii see pole. See tekitab ainult muresid mis tavaliselt lõppevad kaklustega ja halbade tegudega mida hiljem kahetsetakse. Sass Henno raamat „Mina olin siin“ räägib samuti noorte probleemidest, mille alkoholi tarvitamine on üks osa sellest raamatust. Raamatus lükkas see tegu poisi suure ja toreda unistuse tagaplaanile. Alles hiljem mõistetakse oma tegusid ja seda millest ta il...
Kõne murest rahvastiku vähenemise pärast Austatud kuulajad siin ruumis. Olen täna, hetkel tõmmanud teie tähelepanu endale, et pidada kõnet millestki, mis puudutab meid kõiki, meie perekondi ning meie riigi ja rahva tulevikku. Olen valmistanud kõne rahvastiku vähenemisest, sellega kaasnevate probleemide tutvustamiseks, ning ennekõike teie südamele panemiseks rahvastiku vähenemise peatamist. Meie rahva iive on hetkel negatiivne, mis ei tule arvatavasti kellelegi üllatuseks. Kõik see oleneb ju tegelikult meist endist. Kahtlen, et meie seas on inimesi, kellele meeldiks, kui meie keel, rahvus ning kultuur välja sureks. Seetõttu peaksimegi midagi ette võtma. Ma ei taha öelda, et tuleb vara sünnitama hakata või midagi selle sarnast, kuid juba noore inimesena tuleb hakata mõtlema oma tervisele ning tulevikule. Võib küll olla tore noorena suitsetada, juua alkoholi ning elada ebatervislikku elu, kuid see mõjutab ju meie tulevikku?...
Rõõm on meeleolu, mida iseloomustab rahulolu. Sul on hea meel, kui kõik läheb elus hästi. Mida teha aga muredega? Kas ka muredest võib leida midagi head? Muresid on mitmeid ja erineva ulatusega. Väga suur probleem on, kui juhtud kodust ilma jääma. Mures ollakse, kui tulemas on midagi pingelist, näiteks eksam. Kõikide suuremate muredega on hea pöörduda kellegi poole, olgu see siis vanem, sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi...
1. Üldine info Nimi: Maria Vanus: 35 Üldine majanduslik olukord: keskmisest halvem Perekonnaseis: lahutatud Usulised veendumused: puuduvad 2. Probleemi olemus ja selle lahendamise katsed Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast. Laps on 4-aastane, tal puudub eakohane kõne, on kohati agressiivne (ta lööb ja hammustab teisi lapsi). Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö. Peale selle on laps hästi kange iseloomuga, tramb...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karina Rusman Veenilaiendid Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD ............................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................3 1.VEENILAIENDID.........................................................3 1.1 Mis on veenilaiendid?........................................................3 1.2 Veenilaiendite tekkepõhjused ja soodustavad faktorid....4 1.3 Kuidas on võimalik vältida veenilaiendite tekkimist?.....4 2. VEENIALIENDITE RAVI..................................................4 2.1 Veenilaiendite ravi võimalused .............
1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuu...
Suur koletis. Elas kord üks suur koletis, kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita, ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik. Kuid suurel koletisel oli ka üks suur mure. Nimelt ei olnud suurel koletisel sõpru. Kõik teised kartsid koletist ning keegi ei julgenud temaga koos aega viita. Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga. Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu. Ühel päeval kui suurt koletist oli ...
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka oma poja Melchiori, kes kandis traditsiooniliselt sama nime, aga ka kõikide Wakenstede meessoost järeltulijate needust (päritav haigus, mis aeg-ajalt Melchiori maha murdis. Ta ise nimetas seda hulluseks, kuid põgusalt mainiti r...
Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja. Tõrjutus ei ole alati otseselt käitumisprobleem, kuid sellega võivad kaasneda käitumisprobleemid. Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik ni...
Eesti mured on ka minu mured Et alustada Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see mure tegelikult on ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Mure tähendab minule valu, palju pahandust ja häda, häda otsas. Mure on iga inimese elus üheks lahutamatuks osaks, mida pole võimalik ignoreerida kuid aga lahendada ja neist võitu saada. Mina olen enamus oma mured lahendatud saanud, kuid on ka palju lahendamata muresid. Need on mured ümbritsevast ühiskonnast ja kogu rahvast. Mured, mida mul raske lahendada on on minu kodumaa - Eestimaa enda mured. Väike edasijõudnud arenenud maade hulka kuuluva Eesti mured on samahästi kui ka minu mured. kuid mis on siis Eesti mured? Antud hetkel on minu jaoks kõige aktuaalsemaks mureks Eestis majanduskriis ning liig alkoholi tarbimine. Vaadates praegust ühiskonda ja kogu maailma milles on ka Eesti osakaal, on selgelt näha, et tulevik on kalju ääre peal. ...
Laste Mured ja Rõõmud Lastel on tavalistel palju muresid, kuid on ka rõõme ja kõige tavalisem mure on näiteks koolis halvad hinded, nende mured pole küll teisugused kui täiskasvanutel, aga see ei tähenda et neil ei ole muresi või et nende mured oleks vähem tähtsad, aga igal tavalisel lapsel, ning ka igal ebatavalisel lapsel on ka rõõmud. Rõõmud tasakaalustavadki mured, sest kui ei oleks rõõme siis oleks elu nii igav et ei oleks enam mille nimel elada. Võtame mõne rõõmu näiteks arvutis olemine mõni laps lausa jumaldab arvutit ja ainult seal ongi ja ei viitsi isegi õppida korralkult teeb kõik suvakalt ära ja siis jälle arvutis, aga selle jaoks on vaja ikka natuke hulle vanemaid või nad on lihtsalt nii töökad et on kaheksast viieni tööl siis tulevade koju, teevad süüa ja lähevad magama, siis on see tõesti võimalik aga iga normaalne lapsevanem ei lase lapsel üle paari tunni arvutis, sest lõhub silmi ja nende arust on se...
Rõõmu käed Ants Paikre Rõõmu käed on lühikesed, mure omad pikad, rõõmu hetked tihti vaesed, mure omad rikkad. Rõõm on nagu aeg, mis ruttab, siis, kui sul on kiire, mure on kui tusklik ootus, mis ei tunne piire. Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- k...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad p...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on...
Metsa mure ja rõõmud Minu kodu lähedal asub Harku mets. Mulle meeldib suvel seal rattaga sõita ja talvel suusatamas käia. Kevadel on kogu metsaalune piibelehti täis. Suvel võib mustikaid süüa, sügisel on mets seenelisi täis. Ma näen, et metsal on omad mured ja rõõmud. Harku metsa on rajatud terviserajad. Metsa on inimestele pandud puhkamiseks pingid. Ja puud saavad üksteistega rääkida. Aga inimesed ei oska meie metsa hoida. Kraavidesse on tassitud igasugust prahti, isegi vanasid autosid. Mure on see ,et kogu mets raiutakse maha . Ma arvan et inimesed peaksid vähem puuraiet tegema ja rohkem vanapaberit kasutama. Inimesed peaksid kõike asju säästlikumalt kasutama. Mets on ka paljudele loomadele koduks. Kui metsa ei oleks, siis sureksid kõik organismid välja. Metsadesse tehakse igasuguseid hooneid, mina tahaksin, et hooneid tehakse linna mitte kuhugi metsa sisse. Ma loodan et mets jääb tükiks ajaks veel alles. ...
Kust saada abi kui mõistus on otsas? Mõistus on laialdaselt võetav mõiste, erinevad filosoofid tõlgendavad seda erinevalt. Kõige laiemalt võetakse mõistust kui mõtlemisvõimet, aru, mis aitab meil asjadega toime tulla. Aga mis saab siis kui ühel hetkel avastame ennast, piltlikult öeldes, keset tühja kõrbe ning igasugune edasi või tagasi liikumine tundub võimatu? Paljudes tänapäeva peredes on suurteks probleemideks lahutavad vanemad, peretülid või siis laste puhul sassis suhted sõpradega või teisalt üldse ilma igasuguse sõprade toetuseta elamine. Iga ühe elus on olnud hetki kui asjad on täiesti valesti ning on tunne, et millegagi pole võimalik hakkama saada. Kuhu siis abi saamiseks pöörduda? Paljud vastaksid sellele, et mine räägi vanematega või pöördu psühholoogi poole. Ilmselgelt pole kõigil selleks julgust ja võib-olla mõni ei tahagi oma muredest vanematele rääkida, sest probleemid ongi just nendega. Probleemi lahendami...
Luuleanaüüs Marie Underi loominguga tutvust tehes võib esimeste luuletuste ja kogude põhjal jääda luuletajast mulje kui õnne, rõõmu ja ekstaasi kujutajast. Alguseajal õnnejoovastusest tulvil luule märkab siiski ka rõõmu vastandust. Ka kõige õnnelikuma hetke piiravad tegelikult varjud. Ajaloo sündmustest mõjutatud ajaluule on tulvil muret oleva ja saabuva pärast, kuid see ei tegele tavaliste päevaprobleemidega, vaid pigem ikka inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923 1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagik...
Kuidas aitasin inimest kellel oli probleem Olen enda elus näinud mitmeid inimesi kellel on mure, paljusi neist ka aidanud kuidas olen osanud, üks neist juhtudest oli mu sõbraga, kui tal lõppes reindilepping ära ja uue alguseni oli jäänud nädal, kõigepealt rääkis mulle enda murest, polnud kindel et saan aidata teda, kuid lasin tal ära rääkida ja lubasin uurida, paar päeva hiljem leidsin talle koha kus olla nädal ja oligi mure murtud. Teine situatsioon oli kui sõbral oli hädasti raha vaja, saime kokku rääkisime, mina põhiliselt kuulasin, uurisin natuke mille jaoks panime kuupäevad paika millal tagasi maksab ja põhiliselt andsin laenu usalduse põhjal, ja nagu näha, on mul head sõbrad juhtund, maksti tagasi õigel kuupäeval ja tänati. Ma olen lausega, sõpra tunned hädas absoluutselt nõus, hea on tunda seda et keegi aitab sind kui vaja, sama on teenet osutades ja teades et ta teeks sinu jaoks sama. Korduvalt olen enda kodus ka tu...
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1. 1831 . 2. . 3. . . 4. . : , . : . 5. : , . 6. , . 7. . , , . Kord lendas üks ingel öölaotuse all, ...
Women writer's influence on our society Kärolin Puusild 10th grade Overview History doesn't go far back Most aren't very famous Slaves Only rich people could get education Marie Heiberg Lived 1890 -1942 Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury In 1919 was diagnosed...
. Eesti osalemine Afganistani sõjas on otstarbekas Afganistani missioonil osaleb ligi 40 riiki, paljud neist on kaotanud kodust kaugel vaenlasega võitlevaid sõdureid. Meie endi riikides valitsev suhteline rahu põhjustab tihti avalikkuse mõistmatust, miks peavad meie mehed ja naised sellistes paikades oma elu hinnaga riskides viibima. Kui NATO liikmesriiki rünnatakse, loetakse, et tegemist on rünnakuga kogu NATO vastu. Oleme ÜRO ja NATO vastutustundlik liige ning usume liitlassuhetesse ka siis kui meil endil võiks abi vaja minna. Eesti panus rahvusvahelistesse rahutagamisoperatsioonidesse on täiesti kohane meie suurust ja võimalusi arvestades. Afganistani mure on kogu maailma mure. Terrorism riigipiire ei tunnista Liitlased on ümber hinnanud missiooni eesmärki enam ei saa rääkida demokraatia ülesehitamisest, vaid Afganistani valitsuse toetamisest seni, kuni saame olla kindlad, et Afganistan e...
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks...
Mis mulle meeldib Aristotelese filosoofias? Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta on üks mõjukamaid filosoofe maailmas. Tema ning Platoni kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Ta oli küll Platoni õpilane, kuid tema filosoofia erineb mitmel viisil õpetaja omast - see modifitseerib Platoni õpetust. Paljud tema ideed ja mõtted ning ja ütlemised on mulle silma jäänud ja mind kõnetanud. Üks Aristotelese mõtteteri kõlab nii: "Inimene on seltsiv olevus, loodus on teda loonud elama koos omataolistega." Juba ammustest aegadest on inimesed tegutsenud üheskoos. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Üksi oli pea võimatu elus hakkama saada. Abivägi tuleb alati kasuks, inimesed on erinevad ning kui igal inimesel on oma tööülesanne, mida ta edukalt täita suudab, on kogu eluprotsess tunduvalt lihtsam. Inimene on Aristotelese sõnul seltsiv olevus, mis tähendab s...
Elor Lember AUT-21 Hardi Kiviselg AUT-21 Rahvastikuprotsessid Rahvastikuprognoos ÜRO 2002. aastal koostatud rahvastikuprognoosi keskvariandi kohaselt pidi Eestis 2050. aastal elama vaid 657 000 inimest, kuid Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 mln. Rahva tuleviku mure pärast hakati ühiskonnas rakendama sündimust toetavat, turvalisust kasvatavat ja rahva tervist arendavat poliitikat, mis viis sündimuse ja tervisenäitajate paranemisele. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti rahvaarv Ühtekokku elab maailmas praegu 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja u 130 000 ehk 12% võõrsil. Eesti rahvaarvu vähenemine t...
Eestaste rõõmud ja mured läbi ajaloo Aegade jooksul on Eestlased läbi elanud nii mõndagi rõõme kui ka palju muresid. Läbi ajaloo on võideldud Eestis võimu pärast, meie võim on vahetunud üheksal korral . Kuid teadagi toob ikka võimuvõitlus kaotusvalu oma inimeste kui ka oma maa pärast. Läbi ajaloo on siiski üheks kõige aktuaalsemaks teemaks olnud mure meie julgeoleku pärast, eriti oli see siis, kui Saksamaal pääses võimule Hitler ja ka Nõukogude Liit hakkas üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. Kuid tänapäeval ei ole mure julgeoleku pärast kadunud, kuigi me oleme liitunud NATO-ga, ikkagi millegi pärast kardavad väga paljud inimesed Venemaa kallale tungi Eestile. Kuid selle kõige kõrval on meil siiski kokkuvõttes rohkem rõõme: Meil on alati olnud väga kaunis loodus kaunid metsad, järved, sood. Ja ühtlasi on ka see aidanud meid, kui me oleme võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi...
Teenindusstandartid1 Teenindusstandartid Eesti Postis klienditeenindajale 1. Kliendi saabumine teenindussaali(kliendi vastvõtmine) · Loo silmside · Naerata · Tervita · Vajadusel abista klienti(eriti vanemaid inimesi) · Kui jõuavad kassani, siis küsi: ,,Kuidas saan Teid aidata?" 2. Suhtlemine kliendiga konfliktsituatsioonis · Kliendi saabumine teenindussaali-standart · Kuula klient lõpuni, ära sega vahele(aktiivne kuulamine) · Ära kuulatud, siis kasuta fraase: MA MÕISTAN, SAAN TEIST ARU, JA KINDLASTI VABANDA ANTUD OLUKORRA PÄRAST. · Ära too ettekäändeid, kui on firma viga või kellegi teise teenindaja viga, ja isegi mitte siis kui see on SINU enda viga. MITTE MINGIL JUHUL ETTEKÄÄNDEID TUU...
Helga Nõu "Pea suu!" Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina ...
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodu...
Kas ma olen õnnelik? Mida tähendab olla õnnelik? Igaüks saab sellest omamoodi aru. On inimesi, kes on kogu aeg õnnelikud ja ühtegi muret neil pole, kuid on olemas ka selliseid inimesi, kes ainult teesklevad et nad on õnnelikud, aga tegelikult seda pole. Asju, mis õnnelikuks teevad, on mitmeid ja väga erinevaid ning ka minul on need olemas. Perekond on minu jaoks tähtsaim, kuid mitte alati minu jaoks esimesel kohal. Alati on mind keegi koju ootamas, kas siis ema,isa,vennad või minu koer, kellel on alati hea meel, kui keegi omastest toa uksest sisse astub ja see teeb mind õnnelikus. Sõpradega koos olla on väga tore ja ilma nendeta ei saakski, sest heade sõprade peale saab alati loota ja nad ei vea alt. Õnnelikuks teeb mind juba sõprade juuresolek, kuna siis ei pea üksi kuskil olema ega passima, vaid saab sõpradega asjadest rääkida ja niisama toredalt aega veeta erinevaid asju tehes. Oma hobide- jalgpalli mängides...
Juhan Liivi luule Tanel Vähk Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sa...
Vangla on varjude riik Vangla esindab enamasti asutust, kus inimene kannab enda kuriteole vastavat karistust. See on tume koht, justkui varjude riik. Iga kuritöö leiab karistuse, ning ika kriminaal peab läbima varjude riigi. Kuritööd toime pannes ei mõtle inimesed tagajärgedele, vaid tegutsevad emotsioonide ajel. Tihti otsitakse õigustusi oma tegudele ning petetakse sellega iseennast. Igas inimeses on olemas hea ja halb loomus- ei ole olemas kedagi, kelles ei oleks osakest mõlemast. Sooritades kuritegu tuuakse esile enda varjupool. Näiteks teoses "Kuritöö ja karistus" sooritab Raskolnikov peale pikka kaalutlust topeltmõrva, tappes võlausaldaja ja tema õe. Ettekäändeks toob ta iseeendale, et vanaeit on kasutu ning kõigi poolt vihatud. Raskolnikov leiab, et ta teeb maailmale teene, kõrvaldades äti. Selline tegevus varjutab moraalset inimest ning ei lase tal enam normaalselt edasi elada. Just taolin...
Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud oma vanematega hästi läbi. Tall tekkis selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Vil...
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Unde...
Goethe „Fausti“ II osa V vaatus 1. Mida märkab rändaja ja mis häirib vanakesi? Rändaja märkas, et vanad pärnad on veel haljad ning luitel seisab endiselt veel majake, kus ta peavarju sai. Ta arvas, et vanakesed on juba surnud, kuid tema üllatuseks, eit ja taat, kes kunagi abi pakkusid, on veel elus. Vanakesi häirib fakt, et kõik oli muutunud: puude alla kerkis keisriloss ning sellega kaasnes palju lärmi ja kisa. Vanakesed arvavad, et kurja jõud on mängus ning naabrile teeb muret nende majake. 2. Mis ärritab palees elavat Fausti? Too välja 3 erinevat põhjust! Mis selle põhjus võiks üldistatult olla? Fausti ärritab kõige rohkem kiriku kellahelin. Teda häirib, et selja taga on tal võõras omand, milleks on vanurite kehv onn. Teda ärritab samuti see, et tillukene pärnasalu ei lase olla tal peremees. Fausti teeb väga vihaseks väeti jonn ning Fausti kannatus hakkab katkema. Üldiselt ongi Fausti ärrituse põhjus vanakesed ning nende onn ja p...
Andres sarnasused Pearu Töökas Sihikindel Omakasupüüdlik Tahtejõuline Kadedus Kaval Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik Mure tuleviku pärast Ärpleja Kõrge enesehinnang Pearu Oli tegutseja tüüp, kuid Andres mõtleja.
Eesti keele struktuur I 1. Kõik need sõnad on homonüümid. Moodusta nende ainsuse omastavad käänded, et leida mitu erinevat tähendust. Moodusta kõigi sõnadega laused, milles väljenduvad sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi ...
Päevaleht 19.08.1938 Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria armuloost ja nende el...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
