Kümnendmurdude ümardamine Kümnendmurru ümardamisel jäetakse murdosa lõpust teatav hulk kümnendkohti ära. Täpsemalt, kui kümnendmurd ümardatakse ühelisteni, kümnendikeni, sajandikeni jne...siis jäetakse kõik vastavast järgust paremal olevad kümnendkohadära. Kui esimene number paremal pool seda järku milleni ümardatakse on 5,6,7,8 või 9, siis suurendatakse viimast säilivat järku 1. võrra, muul juhul jääb see järk muutumatta. Näited: 31,96731,97 - ümardatud sajandikeni 15,678215,678 - ümardatud tuhandikeni 0,6530,7 - ümardatud kümnedikeni 12,3212 - ümardatud ühelisteni Kui pärast ümardamist jääb arvu murdosa viimaseks numbriks 0, siis ei tohi seda kustutada. Number 0 kümnendmurru murdosa lõpus näitab missuguse järguni on arv ümardatud.
ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvusüsteem? Rooma numbrite süsteem. 2. Mis on positsioonilise arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Alus määrab ära positsioonilisearvusüsteemi ning mitmest numbrimärgist arvusüsteem koosneb. 3. Mis on arvujärgu kaal? Kuidas on iga järgu kaal määratud? Igal järgul a i on kaal p i , mille saame arvusüsteemi alust p arvujärgu a i indeksiga i astendades: p i = pi. (, ) -- . « » . -- , . 4. Mida näitab koma? Koma näitab, kus lähevad täisarvulised järgukaalud üle murdarvulisteks. 5. Millised arvujärgud on kõrgemad järgud? Kõrgemad järgud on suurema kaaluga ehk kaugemal täisosa ja murdosa üleminekupunktist. 6. Millised arvujärgud on madalamad järgud? Madalamad järgud on väiksema kaaluga ehk lähemaltäisosa ja murdosa üleminekupunktile. 7. Milline on täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis? Täisosa madalaima jä...
ARVUTITE ARITMEETIKA IAY0140 POSITSIOONILISED ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tiutum mittepositsiooniline arvusüsteem? – Rooma numbrid – Morsekood Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses. Positsioonilise arvusüsteemi aluseks nimetatakse naturaalarvu k, mis tähistab, mitut numbrit (null kaasa arvatud) arvusüsteem kasutab. Näiteks kümnendsüsteemi alus on kümme: see kasutab numbreid 0 kuni 9. Igas arvusüsteemis (va juhul kui alus on 1) on aluse tähis 10, sest see on esimene arv, mida ei saa tähistada k numbri abil. 2. Mis on arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Arvusüsteemi aluse mõiste – numbri kirjapanekuks kasutatavate märkide arv. Arvusüsteemi alus on täisarvul...
Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul...
HARILIKUD MURRUD 1 3 Murdude liigitus M u rd a vu H a rilku d K ü m n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd...
HARILIKUD MURRUD Murdude liigitus M u rd a vu H a rilku d K ü m n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks...
Küsimus 1 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige arv: Täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis on: 1 Küsimus 2 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millist teisendust nimetame ka arvu "väärtuse leidmiseks" ? Vali üks: teisendus kahendsüsteemi teisendus kümnendsüsteemi teisendus kuueteistkümnendsüsteemi teisendus kaheksandsüsteemi Küsimus 3 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised arvujärgud on kõrgemad järgud ? Vali üks: murdarvulise kaaluga arvujärgud suuremate numbritega täidetud arvujärgud ülevalpool asuvasse ritta kirjutatud järgud suurema kaaluga arvujärgud väiksema kaaluga arvujärgud Küsimus 4 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lünka õige sõna: Arvusüsteemi kõige olulisem tunnus on mida tähistatakse: p. alus Küsimus 5 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mitu erinevat järguväärtust võib olla arvusüsteemi igas järgus? Vali üks: 1. samapalju erin...
ARVUSÜSTEEMID Kui p = 10 , siis a i T Ü Kõik olulised arvusüsteemid on positsioonilised ehk arvu numbrid asuvad Igal 10ndnumbril on tema traditsiooniline väärtus 0 ..... 9. T neile ettenähtud kindlatel asukohtadel — arvujärkudes a i : Järgu väärtus on selles arvujärgus asuva numbri väärtus. . . . . a5 a4 a3 a2 a1 a0 a-1 a-2 a-3 a-4 . . . . a i . . . . Arv koosneb numbritest. ...
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - arvusüsteemid file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika Oled sisenenud kui Oskar Liblik (Välju) Õpikeskkonna avalehele Minu kursused IAY0010 Teema 5 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - arvusüsteemid Katse 2 ülevaade Alustatud Wednesday, 9 November 2011, 09:38 AM Quiz navigation Lõpetatud Wednesday, 9 November 2011, 09:45 AM 1 2 3 4 5 6 Aega kulus 7 minutit 58 sekundit 7 8 9 10 11 12 Punktid 15,00/15,00 ...
TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi · 1970 tuumarelvade leviku tõkestamise leping PRAEGU OMAVAD TUUMAPOMMI · Prantsusmaa · USA · UK · Israel · Venemaa · Hiina · Pakistan · India · Põhja- Korea Kahjustavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss ...
Arvusüsteemid Positsioonilised arvusüsteemid: arvusüsteemid, kus arvu numbrid asuvad ettenähtud kindlatel asukohtadel, ehk arvujärkudes. Milline on tuntuim mittepositsioonilise arvusüsteem? Selleks on rooma numbrid. Mis on positsioonilise arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Alus määrab ära, millise süsteemiga on tegemist, näiteks kui alus on 10, siis on tegemist kümnendsüsteemiga.Alus määrab ära ka mitu numbrimärki saab olla igas järgus, näiteks kui alus on kümme, saab seal olla 10 numbrimärki, 0...9. Mis on arvujärgu kaal? Kuidas on iga järgu kaal määratud? Igal järgul on kaal. Kaalu saame me kui alust arvujärguga astendame. Näiteks kui aluseks on 10 ja näiteks otsime kaalu järgul 2, 1 ja 0 (a2,a1,a0) Siis on kaaluks 102,101 ja 100. Mida näitab koma? Näitab, kus täisarvulised järgukaalud lähevad üle murdarvulisteks, ehk kus lõppeb täisosa ja kus algab murdosa. Millised arvujärgud on kõrgemad järgud? Need, millel on suuremad kaalud...
Tehted ratsionaalarvudega © T. Lepikult, 2010 Ratsionaalarvud Harilikke murde, nende vastandarve ja arvu 0 nimetatakse ühiselt ratsionaalarvudeks. Ratsionaalarve tähistatakse sümboliga Q. Ratsionaalarve võib ka defineerida kahe täisarvu jagatisena (sealjuures ei või jagaja muidugi null olla). Näited : 2 6 0 Q; 12 Q; - 1 Q; - Q; 4 Q. 11 13 Aga 2 Q, Q, kuna need arvud ei ole esitatavad kahe täisarvu jagatisena. Ratsionaalarvu esitamine kümnendmurruna Iga ratsionaalarv esitub kas lõpliku või (lõpmatu) perioodilise kümnendmurruna Näiteks: 2 = 2, (0); 1 - = -0,25; 4 2 - = -0,181818... = -0, (18). 11 Kümnendmurrud Kümnendmurd on kümnendsüsteemis koma abil kir...
Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas EVS 8 standard Ülevaade •Terminid, määratlused ja lühendid •Klaviatuur •Eesti andmestik Terminid, määratlused ja lühendid •Terminid: sümbolite eesti keelsed tähendused •Lühendid: erinevate tähemärkide ning sõnadega seotud lühendid Klaviatuur •Piiratud märgistikuga klaviatuur: klaviatuuri tähemärkide nõuded •Unicode’i klaviatuur: eesti klaviatuuril puuduvad tähemärgid Eesti andmestik •Arvude rühmitamine: Murdosa eraldajaks on koma •Raha tähistus: EUR 2; 3 eurot või 4 €. •Tähtede asendussümbolid: Š – S^, Ä- A“, (vältida Š=SH, Ä=AE) •Suhtlus inimese ja arvuti vahel: inglise keele vasted on pikemad, programm peab lubama terve klaviatuuri kasutamist Eesti andmestik •Kuupäev ja aeg: lühendatud esitus (7. mai 2000. a), numbriline esitus (07.05.2000), kuupäeva ja kellaaeg (7. mai 2000, 18:47) •Jutumärkide kasutamine: ‘sõna’ •Postiaadressid: Laulukaare 5-48 Aitäh! ...
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidid. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres). Järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukku...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv et...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress – veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud va...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud va...
KEEMILISED VOOLU ELEMENDID. Kuivelemendid on ühe kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus. Elektrijuhtme ümber on magnetväli kui tast vool läbi lastakse väli on ümar. Kui elektri vool muudab suunda siis muudab ka magnet väli suunda, väli voolu suhtes päri päeva. POOLI MAGNETVÄLI Ühe suguse vool...
ILM MAAILMAS Amsterdam 4...12 pilvitu New York 4...12 pilves Ateena 16...25 pilvitu Oslo 0...2 pilvitu Brüssel 3...11 pilvitu Pariis 3...13 pilvitu Frankfurt 0...10 pilvitu Riia 2...4 pilves Helsingi 1...3 s...
Kuidas matemaatikas Segaarvu teisendada liigmurruks ja vastupidi? 1. Kui on 7/3 (seitse kolmandikku) siis vaata mitu kolme mahub seitsmesse. (7:3=2 j 1) ehk kaks tervet ja üks murdosa. 2. Selle (7/3) vastuseks on 2 1/3 3 Kuidas ma sellise vastuse sain? Esiteks ma jagasin 7 kolmega siis sain 2 jääk oli 1. Teiseks kirjutasin täisosa ära ja siis kirjutasin murd osa. Kolmandaks sain ma murd osa nii ,et ma kirjutasin jäägi (mis jäi 7:3 alles) lugeja kohta siis kirjutasin nimetajasse selle millega ma jagasin(7 ehk jagatav). Tagasi teisendamine. Algne näide 6 2/6=38 1. vaata mis arv on nimetajas. Näiteks seal on 6. siis korruta kuus täis osaga(6*6) ning liida sellele lugeja(6*6+2). Siis saad vastuse. Ma toon 3 näidet 2 3/6=15=6*2+3 3 6/7=27=7*3+6 100 8/9=908=9*100+8
Eesti keskkonnaprobleem: Õhu saastamine Üks väga tähtis keskkonnaprobleem Eestis, millele tasuks kindlasti tähelepanu pöörata, on õhu saastamine. Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente ning selle liigne ja arutu saastamine võib tõsiseid tagajärgi põhjustada. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Eesti pole päris kindlasti ainus riik, kellel on probleeme liigse õhu saastamisega. See probleem valdab kogu maailma. Õhu saastamisega kaasnevad probleemid: - Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. - Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad Õhu saastamise peamisteks allikateks on transpordi heitgaasid, linnades enamasti autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kest...
!" # $$%% & '() &*)+,,- $$ . $$1 2 /$$0 0 101 2 ' + 0 1 1 /1 R R R R l l E K Katseandmete tabelid Takistuse määramine Wheatstone'i silla abil. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... RX RX 2 Nr. lAC lCB R2 RX RX RX ...
Öhusaaste suurlinnades Transpordis ning energiatootmisel tekkivad öhusaasteained pöhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku öhureostust. Välisöhu kvaliteedil on suur möju suurlinnades elavate inimeste tervisele. Sealtsetele igapäevaselt toimetavate inimeste tervist kahjustav öhusaaste ärritab silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Sudu Kahte liiki sudu on olemas. Londoni-tüüpi sudu Fotokeemiline sudu Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib päikesevalgusega. Tegemist on nähtust halvendava vinega, mis tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelisel reaktsioonil. Saadusteks on aerosoolid ja osoon, tekib suurlinnades. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see...
Süsinikuringe Üle 90% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa. Aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põlet...
Exeli funktsioonid jagunevad rühmadesse: 1) Maatemaatilised(Math ja Tig) 2)Kuupäeva- ja kellaaja funktsioonid(Date ja Time) 3) Otsimise ja viitamise funktsioonid(Lookup ja Reference) 4)Loogikafunktsioonid (Logical) 5) Finantsfunktsioonid (Financial) 6)Tekstifunktsioonid(Text) 7)Statistikafunktsioonid (Statistical) Matemaatilised funktsioonid 1)Liitmisfunktsioon SUM(Liidetav1;Liidetav2) 5 SUM(piirkond) - liidab kokku piirkonnas olevad arvud 5 7 9 40 12 3 4 9 18 2)Aritmeetiline keskmine AVERAGE(piirkond) - see on tegelikult statistiliine funktsioon - annab piirkonnas olevate arvude aritmeetilise keskmine 3 9 10 7.333333 3)Ruutjuur arvust SQRT(arv) ...
Tähelepanu! Mart Ukas 10.A Tähelepanu · Tähelepanu on see, mis nii öelda filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. · Näiteks midagi kuulates või mingit teksti lugedes kuuleme ja tajume erinevaid asju, kuid tõenäoliselt pöörame kuulamisele või lugemisele rohkem tähelepanu ehk keskendume sellele. Neid tajume selgelt. · Vähe tähelepanu pöörame teistele ärritajatele ehk ignoreerime neid. Teisi tegureid tajume ähmaselt. · Kui me ei suudaks tarbetut infot kõrvale jätta, ei suudaks me edukalt tegutseda. Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: · Tähelepanu figuuriks- · Tähelepanu fooniks- see, mida tajutakse see mida tajutakse väga täpselt. üsna ähmaselt. · Tähelepanu võib käsitleda protsessina ja seisundina. · Protsessiga on tegemist taju valiku ehk info valikulise teadvustamise puhul. · Seisund iseloomustab närvisüst...
Koostas:Kadi Vildersen TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? o Aatompomm o Suure plahvatusjõuga lõhkekeha. o Lõhkekeha,kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. o Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat. o Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. o Pommis toimub kontrollimatu ahelreaktsioon. ülesehitus o Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. o Kütusena kasutatakse plutoonium-239. o Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o Implosioon kestab vaid sekundi murdosa, seepärast on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumap...
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem...
1. Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5 Kuna nulliga ei saa jagada, siis ei saa murru nimetaja olla null. Kui murru lugeja on null, siis on ka murru väärtus 0. 0 0 Näiteks: 0 = = = ... 1 2 Ülesanne 2 18 · Kirjuta murrud jagamismärgi abil: 1) 2) ...
linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid toimetusi neis kahes süsteemis ühtsustada. Esimest erinevust märkab kasutaja oma rahakotis, sest Linux on vabalt levitatav ja muudetav, aga Windows tuleb osta. Linuxi vabadus väljendub ka kasutajavõimalustes - kui Windows on mõeldud korraga ühele inimesele, siis Linux hoopis mitmele. Igapäevaselt kodus ei oma see erilist tähtsust, kuid on oluline võimalus keerulistes arvutivõrkudes. Ka Lin...
Häädemeeste Keskkool PÄIKESESÜSTEEM JA SELLE VÄIKEKEHAD Referaat Brigya-Renata Piiri 12. klass Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste SISUKORD 1.Päikesesüsteem..................................................................................................................................3 2.Asteroidid..........................................................................................................................................5 3.Komeedid..........................................................................................................................................5 4.Meteoorid..........................................................................................................................................6 5.Meteoriidid.............................................
Lähte Ühisgümnaasium KUIDAS MÄLU TÖÖTAB Referaat Autor: Catrin Kelly Reppo Allikas: ,,Õpi meelde jätma"- Dominig O´Brein 2018 SISUKORD 1.MÄLU................................................................................................................... 3 1.2.Mälu tüübid................................................................................................... 3 1.1.2. Sensoorne mälu............................................................................................ 3 1.1.3. Lühimälu....................................................................................................... 4 1.1.4. Püsimälu...................................................................................................... 4 2.1. Uni, unenäod ja mälu................................................................................... 5 2.2. Mälu ja õppimine.........
Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine so...
Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soos...
poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus ehk siis aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra esialgsest aktiivsusest. See on aeg, mis on vajalik, et pooled ebastabiilsed aatomituumad ainetükis sellest närvilisest olekust vabaneksid. Misasi see fucking avtiivsus on?! Kui aine sisaldab radioaktiivseid tuumi, siis ta kiirgab. Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekere...
Aatompomm Aatompommi ülesehitus Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energi vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Ilma neutronpeeglita kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega minimaalne kriitiline mass on 190g. Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga BE välispind nagu tavalisel peeglil. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalähkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt kokku, kriitiline mass väheneb ja a...
Meetermõõdustiku ajalugu Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning j...
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks...
· Mis on element? Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid teki...
Referaat Ligikaudsed arvud Sisukord Sisukord................................................................................................................................ -2- Sissejuhatus.......................................................................................................................... -3- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid.................................................................................... -3- Ligikaudse arvutuse eeskirjad............................................................................................... -4- Kokkuvõte.............................................................................................................................-4- Kasutatud kirjandus............................................................................................................. -5- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutise...
Eksam 1 Mapis nimega Eksamifailid1 leiate kaks faili: programmi toorik1.py ja tekstifaili tabel1.csv. Tehke koopia failist tabel1.csv, milles eemaldage teine ja kolmas rida vigaste andmetega. Paigutage kõik failid ühte kataloogi ning käivitage programm. Failiks pakkuge uut andmete faili. Programm toorik1 väljastab ekraanile tellimuste maksumuste summad antud tunnuse erinevate väärtuste kaupa. Näiteks: Sisesta faili nimi tabel1 - Copy.csv Kokkuv6tte tunnus? 1 Pickup Date 2 First Name 3 Last Name 4 City 5 Product Name 6 Price 7 Product Types 8 Quantity 9 Pre Order 10 Paid 11 Notes Sisesta number: 4 Raleigh 3195.5 Durham 71.0 Garner 1456.5 Chapel Hill 124.0 Täiendage antud programmi vastavalt järgmistele ülesannetele. Iga ülesanne annab 20 punkti. Eksamit loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 31 punkti. ÜLESANNE 1 Täiendage programmi toorik1 andmete ...
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000. aastast pakub BMW kõikidele oma mootorratastele ABS pidurisüsteemi. Laialt hakkas ABS pidurisüsteem mootorratastel levima alles 21. sajandi alguses ning massiliselt hakati seda paigaldama alates aastast 2005. BMW K100 1988 ja HP4 2014 ABS-i turvalisus Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad enda...
Uraan Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal,paistab ta maale 5,5nda suuruse tähena.Tüüpiline hiidplaneet nii kuju,tiheduse kui ka keemilise koostise poolest.Teleskoobis paistab ta pigem tähenda kui planeedina.Tal on kitsasast rngast koosnev rõngaste süsteem.Uraani päärlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis.Telje kaldenurk on orbiidi suhtes vaid 8 kraadi.Uraan ei päärle Päiksega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti.Pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülessanne,selle väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. Neptuun-kaheksas ja viimane suurtest planeetidest on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Tema asukoha arvutas 1846. a välja Prantsusmaa matemaatik Verrier,püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga.Ta mõõdud on väga lähedased Uraanile:läbimõõt 0,96,mass 1,2,tihedus 1,3 Uraani omast.Neptuuni kaugus Päikese...
CERN'i eksperiment LHC experiments-ATLAS Kristjan Nõmmik, GAG 2012 Atlas on aatomfüüsika eksperiment LHC-s CERN-is. Indikaator Atlas otsib uusi avastusi otseses prootonite kokkupõrkes. Atlas õpib meie universumi kujundanud alusjõude. Peale teadmatuse on ka massi algupära, üleliigsed kosmose dimensioonid, alusjõudude ühendamine ning tõestus tumedast ainest siin universumis. Atlas salvestab osakeste mõõtmeid kokkupõrgetes-nende teed, energiat ning olemust. See kõik on Atlases võimalik tänu 6le erinevale allsüsteemi detektorile, mis tuvastavad aatomiosakesi ning mõõdavad nende inertsimomenti ja energiat. Üks väga tähtis Atlase element on veel hiiglaslik magnetsüsteem, mis kõverdab laetud osakeste liikumisteed, et saaks mõõta i...
1 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Ajalugu......................................................................................................................................4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused..................................................................5 Tulemused kohtade järgi...........................................................................................................6 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1.2 Naised.......................................................................................................................7 2...
Lugupeetud klassikaaslased, Üks meie elu olulisemaid probleeme on keskkonnakaitse. See ei ole ainult Eesti probleem, vaid globaalne s.t ülemaailmne probleem. Tööstuse arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fos...
Kas eesti keelel on tulevikku? 3 SEKUNDIT Tervist, lugupeetud kuulajad, mina olen Peeter Paan ning täna ma kõnelen teile eesti keele tulevikust. Mainiksin kohe alguses ära, et Eesti keelt räägib emakeelena natuke üle miljoni inimese, kellest enamus elab Eestis. Kuna Maakeral elab juba peaaegu 7 miljardit inimest, siis see 1 miljon 7 miljardi kõrval on nagu väike sipelgas suure elevandi kõrval. Kuna keelerühm on tõesti suhteliselt väike, siis kas sellel on üldse mingit tulevikku ja kas eesti keelega on midagi peale hakata näiteks poole sajandi pärast? Keeleprofessorid väidavad, et eesti keel võib mõne aastakümne pärast pöördumatult hajuma hakata. Juba praegu on olukord üsna kriitiline. Ega eesti keel välja ei sure, aga paarisaja aasta pärast seda lihtsalt nii laialt ei eksisteeri, sest vaid murdosa praegusest kõnelejaskonnast räägiks sed...
Andmebaasifunktsioonid Funktsioon Funktsioon DAVERAGE Funktsioon DCOUNT Funktsioon DCOUNTA Funktsioon DMAX Funktsioon DMIN Funktsioon DSUM Loogikafunktsioonid Funktsioon Funktsioon AND Funktsioon FALSE Funktsioon IF Funktsioon IFERROR Funktsioon NOT Funktsioon OR Funktsioon TRUE Otsingu- ja viitamisfunktsioonid Funktsioon Funktsioon COLUMN Funktsioon COLUMNS Funktsioon HLOOKUP Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Matemaatika- ja trigonomeetriafunktsioonid Funktsioon Funktsioon ROUND Funktsioon ROUNDDOWN Funktsioon ROUNDUP Funktsioon SIN Funktsioon SQRT Funktsioon SUM Funktsioon SUMIF Funktsioon SUMIFS Funktsioon SUMPRODUCT Funktsioon SUMSQ Funktsioon TAN Funktsioon TRUNC Statistikafunktsioonid Funktsioon Funktsioon AVERAGE Funktsioon AVERAGEIF Funktsioon AVERAGEIFS Funktsioon CORREL Funktsioon COUNT Funktsioon COUNTA F...
Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteis...
Analüüs Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
