Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri. Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mun...
GRIGORI RASPUTIN Grigori Rasputin Kes ta oli?? 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 29. detsember (vkj 16. detsember) 1916) oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Mis tegi? Rasputini vanemad olid talupojad Rasputin ise jõi ja varastas, siis muutus usklikuks ja mungaks Miks oli tsaar pojale tähtis? Sellepärast, et munk ravis poega , siis poeg oli tervem. Surm 1916. aastal otsustasid monarhistid Felix Jussupovi ja Dmitri Pavlovits Romanovi juhtimisel Rasputini elu lõpetada, et "päästa tsaar ja Venemaa".
Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti nei...
Keskaja muusika Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülema...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
....................... ......... ,,Maimu" Referaat ........ 2011 Karksi Priiusepäike oli looja läinud, eestlased olid peremehe ameti omal pärismaal kaotanud, uued võõrad peremehed valitsesid kodumaa pinnal. Karksi lossimägi on iseenesest juba kui kindluse kohaks loodud. Ta on kui ümmargune kupp, mis ainult ühest küljest kindla maaga on ühendatud. Oru poolt küljest on mägi nii kõrge ja äkiline, et ülestungimine peaaegu võimatu. Sellepärast oli kindlusel ainult ühest küljest vaenlase pealtungimist karta, ja seda oli võimalik sügava kraavi läbi raskeks teha. Aastas 1298 leedulaste valitseja Viiten enese Riia linna kodanikkudega ja peapiiskopi, Johann von Schweriniga ühendas ja Liivimaale ordumaid rüüstama tungis, purustas see sõjavägi kõigepealt Karksi lossi ja kiriku. Alles Neuenburgi all said leedulased lüüa ja aeti Liivimaalt välja. Karksilastele tõi le...
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
AJALOO KT KÜSIMUSED 1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus k...
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid. Nende...
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja p...
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad...
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Mon...
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu k...
G. Boccaccio ,, Dekameron" Esimene novell Isand Ciappelleto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatud mees tunnistatakse pärast tema surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Kui rikas kaupmees Musciatto Franzesi aadlikuks sai, pidi ta minema Prantsuse kuninga vennaga Toscanasse. Seal aga ei läinud asjad hästi ning kutsus endale appi Ciappelletto Pratosti. C oli notar, kes koostas valedokumente meelsamini tasuta kui tasu eest. Suurima mõnuga tunnistas ta valet. Ülekohtuselt võitis ta kõik protsessid. Külvas tüli sõprade ja sugulaste vahele ning ei keeldunud kunagi mõrvast osa võtma. Kirikus ei käinud, vaid kõrtsides. Ta oli mängur ja sohitegija. Tema kuritegevust varjas Musciatto positsioon. Nii otsustaski Musciatto Ciappelletto burgundlaste juurde saata. Ta lubas Ciappellettole kohtu soosingut ja sissenõutud summat. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus võlgu sisse nõudma. ...
I päev III novell Üks sultan Saladino oli oma vara sõdades ja niisama kulutades ära raisanud. Ning kuna ta seda ettetulnud asjaolude tõttu vajas, ei teadnud ta kust seda võtta. Talle meenus rikas juut Melchisedech,kes raha laenutas. Too oli aga kitsi, ning Saladino arvas et ta ei teeks seda omal tahtel ning vägivalda ta kasutada ei tahtnud. Järele mõeldas, otsustas ta siiski vägivalda kasutada. Ta kutsus juudi enda juurde ning küsis tollelt, et millist usku too õigeks peab,kas juudi-,saratseeni-või ristiusku. Juut aga taipas kohe, et Saladino küsis selle küsimuse selleks, et Melchisedech vastusega kimpu jääks. Juut oli tark ja vastuseks rääkis talle ühe loo, kus oli üks kuulus mees kellel oli üks kallis sõrmus ja ta tahtis et see alati tema järeltulijate valdusse jääks. Ta tegi korralduse, et kelle käest see sõrmus peale tema surma leitakse, siis see saab pärijaks. Lõpuks oli see ühe mehe käes, kel oli kolm sama tublit poega. Ta ei suu...
Muinasaja isikud Ingvar- Rootslaste kuningas, kes umbes 600. aasta paiku tulnud väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks...
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" Esimene päev Autor räägib, et ta elas ühes linnas nimega Firenze Itaalias . Aasta oli 1348, kui ta selle kirjutas. Sellel ajal levis surmav katk ning selle kaudu hukkus väga palju inimesi ja ka loomi. Raamat algab sellega, kui kirikus saavad kokku kuus daami vanuses 18-28 ning nad otsustavad lahkuda linnas kuna nad loodavad, et sellisel juhul on neil võimalik ellu jääda. Nad võtavad endaga kaasa kolm noormeest teenriteks ja abilisteks. Nad lähevad ühte lossi kuhu nad jäävadki. Nad määravad endale juhi. Esimesel päeval nad lihtsalt tutvuvad ümbruskonnaga ning õhtustavad, laulavad ja mängivad ringmänge. Järgmine päev on palav ning nad otsustavad, et hakkavad juttu rääkima. Igaüks räägib ühe loo omal valikul . Lood on järgmised : 1.Novell Pamfilo oli esimene, kes alustas jutu rääkimist. Tema lugu oli järgmine: Räägitakse, et kunagi, kui suur ja rikas kaupmees Musciatto aadlikuks sai, pid...
Dante Aligarhe "Dekameron" 3 Päev: 1. Novell. Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha. Tallipoiss lõikas aga kõigilt salgu maha ja nii ei saanudki kuningas süüdlast kätte. 3. Novell Daam oli armunud noormehesse. Kuna ta ei tahtnud seda noormehele otse öelda, kaebas ta ühele mungale, et ...
Dekameron Kolmanda päeva neljas novell: Panfilol palutakse jututada naljalugu. Lugu oli ta naabrist: vend Puccio oli sügavalt usklik ja soovis alatiseks õndsustunnet ja kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast neljakümnendat päeva oli Puccio pihtimine läbi, kuid armukesed said pärast seda veel ettevaatlikult kokku....
docstxt/128617767157847.txt
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta l...
Dekameron Giovanni Boccaccio ESIMENE PÄEV I novell: Suur ja rikas kaupmees Musciatto pidi ära sõitma Toscanasse. Ainus, mis oli veel jäänud takistuseks oli burgundlaselt sisse nõudmata jäänud võlg. Esimesena ei suutnudki ta meenutada meest, kes oleks nii salakaval ja suudaks seda tema asemel teha. Pikema mõtlemise peale meenus kaupmehele petturist notar Ciappelletto, kes vandus isegi kohtus valet, võltsis dokumente ja nii edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ...
ESIMENE NOVELL Ser Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. 1. Teose probleemistik ja idee. Usalduv inimene on kalduv usaldama sellesse mida ta näeb või tahab näha. Krooniline valetaja jaab valetajaks ka surmavoodil. 2. Ülevaade tegelaskonnast, peategelase eesmärk, tema olemus ja finaal. Musciatto Franzesi - suur ja rikas kaupmees. Tema pidi ära sõita, ning enne oma sõitu tahtis oma asjad, mis on üpris sassi läinud korddaks teha. Selleks leidis ta endale abilisi. Kuid ei teadnud kust leida inimene, kes oskaks ta võlgu burgundlastelt sisse nõuda. Lõppuks kutsus ta endale abiks Ser Ciappeletto. Ser Ciappelletto - notar, väga salakaval inimene. Kõige rohkem tunnistas ta valet. Ciappelleto asus elama kah...
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõest...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piisko...
G.Boccacio Dekameron Dekameron kirjeldab inimesi ja neid ümbritsevat maailma. Lugude tegelased on väga erinevate iseloomude ja tegelastüüpidega. Leidub rumalaid abielumehi, lobisevaid naisi, kättemaksuhimulisi üliõpilasi, kohtlaseid talupoegi, naiivseid vagatsejaid, munke, preestreid, kohtunikke jne. Boccacio kirjeldab millised muutused võivad inimeses ja ühiskonnas tekkida häda sunnil. Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et tolle soovil usku vahetada. Ta nägi Roomas vastupidist arvatule, seal oli ahnus prassimist ja lihahimu. Olenemata sellest saab...
Boccacio Decameroni kolmas, neljas viies ja seitsmes novell. kuninganna oli kutsunud enda jaoks huvitavad ja humoorikad inimesed kokku, et nad pajataksid loo mis teisi kõige enam võiksid lõbustada, Tegemist oli väga homoorikate, aga samas ka teravate ja õpetlike lugudega. Igas palas oli mõtteid inimloomusest, näiteks minu esimes loetud novellis oli peategelasteks juut ning Egiptuse sultan. Saladin(sultan) oli küll väga vahva mees, kuid oma loomuses oli ta priiskav, ning oli suurejoonelisi kulutusi tehes, kogu oma vara ära raisanud, abi läks ta küsima juudi juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele. Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama...
William Shakespeare "Romeo ja Julia" Tegelased: Romeo, Julia, Nende sugulased, Kirikuõpetaja, munk. Sisu: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeo'le sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel su...
VILLU VÕITLUSED Eduard Bornhöhe Kõik pidasid Sepp Villust lugu. Ta oli kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Ta nägi umbes selline välja: üle kuue jala pikk, keha nagu tamme tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada. Tema peremees komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas elupäästjale sepapaja ja jättis selle täiesti Villu hooleks. Kuid keset linnamüüre Villule ei meeldinud ja talle ehitati linnast eemale uus sepapada. Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta...
,,Dekameron" G. Boccaccio 6. päev 1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): 2. novell 3. novell 5. novell 8. noveel 10. novell 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1. Lühikokkuvõtted. 2.novell Selle novelli peategelaseks oli kaval pagar Cisti, kes oma madalast ametikohast vaatamata armastas oma tööd ja tal ei puudunud kunagi parimad veinid. Kuna härra Geri ja paavsti saadikud tihti tema ärist mööda kõndisid, tekkis pagaril soov anda oma veini talle maitsta. Kuid kuna härra enda juurde sissekutsumist ei pidanud sobilikuks,...
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj · ...
Budism Märjamaa Gümnaasium 8B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika.Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat Buddha • Buddha tähendab sanskriti keeles “ärganu” , “virgunu” Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäev...
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav. Teises novellis oli juttu naisest, kes ei...
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
Renessansikirjandus ja Dekameron Novellikogumik ''Dekameron'' on Boccaccio, keda peetakse novelli kui kirjanduszanri loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks pihtimata surnud, ei tahtnuks ükski kirik ta surnukeha vastu võtta ja ta oleks aetud auku nag...
ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA ...
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lass...
Giovanni Bocaccio- ,,Dekameron" Bocaccio jättis mulle hea mulje, just sellega, et oli inimene, kes püüdis välja tuuua tõde, mida oli tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja muidugi oli te...
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada...
ROMANTISM- 19saj subjektiivne kunstivool, vastukaaluks klassitsismile- ratsionaalsele maailmakäsitlusele. Romantistid ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad. Oluline oli üldistus ja dünaamilisus. Hobused olid lemmikud. Eeskujud- Rubens, Michelangelo e monument, dünaamilisus, värv. Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad. Pintsli käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata. Efektsed valguse ja varju kontrastid. "Dante ja Vergilius", "Chiose veresaun", "Lõv...
Giovanni Boccaccio Dekameron Esimene novell. Esimene novell räägib isand Ciappellettost, kes oli notar, kelle toimikutest oli suurem osa võltsitud. Ta koostas valedokumente ja vandus valet, seega võitis ta kõik protsessid, kus otsus tema tunnistusest sõltus.Ta tundis rõõmu, kui sai tüli, vaenu ja segadust sõprade, sugulaste või ükskõik kelle vahel külvata. Mida rohkem ta pahandust tegi, seda rohkem tundis ta rõõmu. Ciappelletto ei käinud kunagi kirikus, sakramente mõnitas ta kõige jõledamate sõnadega, seevastu aga armastas ta meeleldi käia kõrtsides ja teistes halva kuulsusega kohtades. Lühidalt, nurjatumat inimest pole vist kunagi maailma sündinud. Tema kuritegevust varjas härra Musciatto positsioon ja mõjuvõim. Musciattol oli probleeme burgundlandlastega, ja tal oli vaja sellise inimese abi, kes suudaks neile vastu hakata ja neilt võlgu sisse nõuaks. Ain...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Harri Valge VIIMNE RELIIKVIA Kokkuvõte Juhendaja: R. Raigla Vana-Võidu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia.......................................................................4 Tegijad.................................................................................................................... 5 Dublaaz.................................................................................................................. 6 Võttepaigad........................................................................................................... 6 Taastamine............................................................................................................. 7 Esilinastus ja taaslinastus................................................
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haame...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Martin Luther Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 Helen Kant Martin Luther SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused .................................... lk 3 Martin Lutheri elu ......................................................................lk 4 Lutheri panus haridusse..............................................................lk4-5 Lisad......................................................................................lk 5-6 Kokkuvõte...............................................................................lk 6 Kasutatud materjal ...................................................................lk 7 ...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
Jaan Kaplinski teos ,,Silm" räägib teadmatusest iseendaks olemise asjus. Peategelane käis I-ga samal kursusel. Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad e...
1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine ...
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
