Otsingule " munemine" leiti 47 faili

munemine on intensiivne mais, pĂ€rast munemist teostatakse kĂŒpsussööm ja rajatakse ka sĂ”sarhaudeid.
3
docx

Saurused

miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused EntsĂŒklopeedia: "Tahan kĂ”ike teada"...

Bioloogia - PÔhikool
14 allalaadimist
1
doc

Organismide kooselu Õp lk 78-125

Mis mÔjutab elusorganismi tema elupaigas? 2. Kuidas looduse elusosa ja eluta looduse ta tegurid mÔjutavad organisme? 3. Nimeta elus ja eluta looduse tegureid. 4. Kuidas mÔjutab valgus taimede kasvu ja loomade aktiivsust? Too nÀiteid. 5. Mida tÀhendab kohastumine? 6. Kuidas on kohastunud kÔrbetaimed eluks kÔrbes? 7. Koloo...

Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

kl. 1. Kes vĂ”i mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kĂ”ige vĂ€iksemad ĂŒherakulised organismid, kellel on kĂ”ik elu tunnused. Esinevad looduses kĂ”ikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad vĂ€ikesed mÔÔtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tĂŒtarrakku. Pooldumine toim...

Bioloogia - PÔhikool
195 allalaadimist
34
doc

KordamiskĂŒsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest vÀljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuvÀliseks vedelikuks...

FĂŒsioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
302 allalaadimist
82
doc

Eksami kordamiskĂŒsimuste vastused

Eesti metsade ĂŒldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on vĂ€ga lai mĂ”iste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kĂ”igi metsa kasutusviisidega (tĂ€htsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja Ă”petab kĂ”ike metsaga seonduvat ja sisaldab endas...

Eesti metsad - Eesti MaaĂŒlikool
286 allalaadimist
4
odt

Erinevad linnud

Hiireviu Levik : Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mÔnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja LÔuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kÔikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb Ôhus kÀratult tiireldes v...

Bioloogia - PÔhikool
20 allalaadimist
10
doc

Paljunemine

Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lĂ€htuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik pĂ€ristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras pĂ€ristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
64 allalaadimist
5
doc

Mudatigu

PĂŒhajĂ€rve PĂ”hikool MUDATIGU Referaat Joel SĂŒlde 8.klass...

Bioloogia - PÔhikool
11 allalaadimist
6
doc

Referaat röövritsikast

a klass Röövritsikas Referaat Juhendaja Ôpetaja Tiia Tamm TÔrva 2007 Sissejuhatus Röövritsikad kuuluvad putukate klassi, röövritsikaliste seltsi ning sugukonda. Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks vÔimalik jahti pidada. Nad ei pÔ...

LoodusÔpetus - PÔhikool
3 allalaadimist
3
doc

Liblikad

Liblikaliste selts on ĂŒks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lĂ”ugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursama...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist
4
docx

Liblikas

Liblikas Liblikaliste selts on ĂŒks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagataks...

LoodusÔpetus - PÔhikool
9 allalaadimist
10
doc

MÀngud loodusÔpetuses

TORM MĂ€ngu eesmĂ€rk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/vĂ”imlemisrĂ”ngad Kirjeldus: Üks Ă”pilane mÀÀratakse juhtmĂ€ngijaks - kalaparve juhiks. ÜlejÀÀnud mĂ€ngust osavĂ”tjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ĂŒmber jalgade sÔÔri (kasutada vĂ”ib ka vĂ”imlemisrĂ”ngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale...

Loodus - Tartu Ülikool
60 allalaadimist
21
pptx

Teise kaitsekategooria looma ja taimeliigid (powepoint)

Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on vĂ€ike vĂ”i vĂ€heneb ning levik Eestis vĂ€heneb ĂŒlekasutamise, elupaikade hĂ€vimise vĂ”i rikkumise tagajĂ€rjel. Samuti kuuluv...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti MaaĂŒlikool
18 allalaadimist
16
doc

Referaat viinamÀetigu: Helix pomatia

1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.ANATOOMIA...

Zooloogia - Tallinna Ülikool
9 allalaadimist
10
docx

Matemaatilise modelleerimise alused kordamiskĂŒsimused

Mudel- on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid vĂ”imaldavad mĂ”ista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, vĂ”rrandid, vĂ”rratused jm) Modelleerimine- on teadus mudelite koostamisest ja analĂŒĂŒsist. Milliseid eeliseid a...

Algebra ja AnalĂŒĂŒtiline... - Eesti MaaĂŒlikool
30 allalaadimist
6
odt

Munad

MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on vÀÀrtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - KÔrge toitevÀÀrtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2...

Kokk - Kutsekool
28 allalaadimist
7
docx

Bioloogia - putukad

Bioloogia arvestus ­ putukad · Putukad on lĂŒlijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, ĂŒks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · KĂ”ige arvukam loomarĂŒhm, rohkem kui 1/3 kĂ”igist...

Bioloogia - PÔhikool
23 allalaadimist
3
docx

Linnukasvatuse vastused

Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kĂŒmnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni...

Loomabioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
115 allalaadimist
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH kĂ€snad ­ Porifera CL KlaaskĂ€snad ­ hexactinellida CL pĂ€riskĂ€snad ­ demospongiae CL lubikĂ€snad ­ calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasĂŒmmeetrilised - po...

Zooloogia - Tallinna Ülikool
123 allalaadimist
11
pptx

SelgsÔudur

SelgsÔudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsÔudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies...

Elu mitmekesisus - Tartu Ülikool
9 allalaadimist


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto