Tallinna Tervishoiu Kõrgkool TÕ 12 Heli Jürimäe Munarakk Iseseisev töö füsioloogia aines Tallin 2012 Munarakk, emassugurakk, suguliselt sigivate organismide paljunemisrakk, millest pärast viljastumist areneb loode. Inglise arst ja anatoom William Harvey, kes on läinud ajalukku oma embrüoloogia alaste töödega tõestas 1651.aastal, et iga organism saab alguse munast.Ta pidas munarakku munaks.Karl Von Baer avastas 1826.aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja on kaetud mitmete kestadega: · Rebukest...
BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULA...
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel ...
Bioloogia 13.03.2012 Sugurakkude teke Spermatogenees ehk Ovogenees ehk Sugurakkude teke Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ov...
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Munasarjast vananenud munarakk liigub kõigepealt munajuhasse ning sealt edasi emaka poole. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumist pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljatust saab ravida näiteks hormoonraviga, samuti kunstliku ja kehavälise viljastamisega. Meestel põhjustavad viljatust näiteks spermide vähesus või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naiste viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimises, samuti seesmite suguelundite haigused. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks.
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja ...
Rakkude ehitus, talitlus ja mitmekesisus Ülesanded 11.klassile 1. Lahenda ristsõna! Viited ristsõnas esinevatele sõnadele on järgmised: ---------------(nr....) täiustas valgusmikroskoopi ning võttis kasutusele raku mõiste ---------------(nr....) ehk rakuteadus ---------------(nr....) on seade rakkude uurimiseks ---------------(nr....) on Tartuga seotud loodusteadlane ---------------(nr....) sõnastas teesi: ,,Taimed ja loomad on rakulise ehitusega" ---------------(nr....) tekivad rakkudest (üks rakuteooria põhiseisukohti) ---------------(nr....) olid esimesed organismid, keda mikroskoobiga nähti 1 2 3 4 5 6 7 2. Rakuteooria üks alusväidetest on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel k...
INIMESE MUNARAKU VILJASTUMINE KUIDAS TOIMUB SUGURAKKUDE ARENGUL? Suguliselt paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude ehk gameetide tuumade ühinemise kaudu. Mehe sugurakud on seemnerakud ehk spermid ja tekivad spermatogeneesi käigul. Naise sugurakud on munarakud ja tekivad ovogeneesi käigul. SPERMATOGENEES Spermatogoonid on seemneraku eellane. Spermatogoonid küpsevad suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoon moodustab 4 spermi Seemnerakud asuvad munadimanuses SEEMNERAKU ARENG spermid OVOGENEES ovulatsioon Ovogoonid on munaraku eellane. Ovogoonide palj...
Embrüoloogia seminaritöö Olen eelnevalt õppinud embrüoloogiat keskkoolis bioloogia raames. Teadsin ka varem ovogeneesist ning spermatogeneesist, pinnapealselt ka viljastumisest ning loote arengust. Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames. Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul ...
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organi...
Loote areng. Sügootiks nim. viljastatud munarakku Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Esimese arengukuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihtsalt ja jäsemete algmed. Idulane on sel ajal 5 10 mm pikk ja kaalub imevähe kõigest 0,1 0,2 grammi. Suurema osa kehast võtab enda alla südamealge. Idulane asub vedelikuga täidetud põies. Vedelik kaitseb idulast löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Samuti moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Idulane hakkab vähehaaval sarnanema inimesega. Kere, näo, käte ja jalgade algmed on selgesti eristatavad ja need arenevad ning kasvavad kiiresti. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need ka talitlevad. Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab areneva lapse aktiivsus. Suguelundid on arenenud niikaugele, et nende ...
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Tallinna Tehnikaülikool Molekulaardiagnostika õppetool Geenitehnoloogia eetilised, õiguslikud ja ärilised aspektid ,,Kas loomade kloneerimine on eetiline?" Referaat Maria Simmul YAGM-31 1. Sissejuhatus Mis on kloonimine? Teadlased on tänapäeval suutelised saama järglasi ka loomade keharakust. Seda protseduuri nimetatakse kloonimiseks. Niisugusel teel arenema hakkav organism on täiesti identne selle loomaga, kelle keharakust ta klooniti. Praegu on enamikus riikides inimese kloonimine seadusega keelatud. Ometi võib kloonimisest ka kasu olla. Näiteks arvavad teadlased, et kloonimise teel võiks paljundada hävimisohtu sattunud loomaliike. DNA kloonimise etapid: Tavalises kloonimise katses koosneb iga DNA fragmendi kloonimine seitsmest etapist 1. P...
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kroma...
Tööleht – Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioo...
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha se...
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanotsiinfosfaat (G) guanotsiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju biheeliks üheahelaline Komplementaarsus A = T ja...
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju m...
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja –välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Prenataalne areng ehk sünnieelne areng Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade - Müüdid - nt kurge toomine - Tabus nt abielu välised lapsed - Traditsioonid nt ristsed Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saa...
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u....
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja...
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb...
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljune...
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus ...
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
munaraku). 22. Ovulatsiooni toimumine - ovulatsiooni käigus, mis toimub üks kord koos, on üks munarakk võimeline viljastuma, kui see viljastumine õnnestub tuleb järglane. 23. Viljastumisvõimeline võib munarakk olla kuni 36 tundi peale ovulatsiooni, seemnerakk 72 tundi. 24. Rasestumisvastasedvahendid - beebipillid, plaastrid, spiraal, tuperõngas, naise kondoom, mehe kondoom, SOS pillid, vasektoomia. 25. Viljastatud munaraku muutused 7 päeva jooksul -Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot. See jaguneb hoolega (ühest rakust tekib kaks, kahest neli, neljast kaheksa jne) ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. 26.Lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustub moorula ja hiljem blastula. Õpiku mõisted:
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Kui munarakk ei viljastu, siis umbes ühe päeva pärast ta hukkub. Munarakkude küpsemine kestab umbes 50. aastani. 2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise! ...
Naiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võ...
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...
Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees toimub mitoosi teel, protsessi käigus tekib ühest spermatogoonist neli 23- kromosoomilist spermi. Ovogenees toimub meioosi teel, protsessi käigus tekib ühest ovogoonist üks 23-kromosoomiline munarakk. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seis...
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
MEIOOS MÕISTED Homoloogilised kromosoomid sama pikkuse ja VÕIMALDAB tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis. SUGULISELT Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena; on kõigis inimese keharakkudes. SIGIDA Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik ...
Viljastumine 2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena ...
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumi...
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja s...
Naise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb. Munajuha 0 - 12cm pikk torujas organ. Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega. 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laie...
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
