MULLA KOOSTIS Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk Vesi Orgaaniline aine ...
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
Mullateaduse kontrolltöö I Nimi: Jaanus Mets. 1.Muld on maakoore pealmine kiht. 2.Mulla viljakus on huumus. 3.Huumus on pruuni või musta värvusega amorfne aine. 4.Täida skeem Muld ............... ...................... ....................... ...................... Pealiskord settekivimid Aluspõhi ......................... ........................ ....................... Devoni liivakivid Kristalne graniit aluskord 5.Järjesta osakesed suuruse järgi: tolm, ...
Mulla infiltratsioon Infiltreerumise kiiruse saamiseks mõõdetakse aeg, mis kulub mullapinnal lasuva vee taseme alanemiseks teatud vahemaa võrra. Aja jooksul see kiirus väheneb, sest mullapoorid täituvad veega. Kui muld on veega küllastunud, muutub infiltreerumsie kiirus ühtlaseks. Kui muld on küllastamata, siis on infiltreerumise kiirus suur. Küllastatud mulla puhul on kiirus ühtlane ning sõltub mulla lõimisest ja struktuurist. Kui maapind on täielikult küllastunud ja ei suuda enam vett läbi mullapooride juhtida, läheneb kiirus nullile. Kasutamine: Alustuseks tuleb valida koht, mis asuks mulla kirjeldamise kohast 2-5 meetri kaugusel. Seejärel tuleb ehitada infiltromeeter. Kõige lihtsam on lõigata purkidel põhjad alt ja seejärel märkida purkide siseküljele mõõteskaala millimeetrites (nt. 20-40mm vahedega). Juhul, kui taimkate ei ole maapinnaga ühetasane, siis tuleb see lõigata ühetasaseks ja eemaldaga lahtine orgaani...
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
Kõr Geoloogiline gus Pinnakate ja Sadmete hulk Koht aluspõhi pinnavormid mullad mer aastas temperatuur maavarad (kivimiline koostis) epin ...
2.2 Mulla koostis 1) Mis on mullasõmerad? Muld koosneb liiva- ja saviosakestest. Huumus liidab osakesi mullasõmerateks. 2) Kuidas muutub mulla koostis aasta jooksul? Mullakiht muutub paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber. 3) Millest sõltub mulla viljakus? Sellest, milline taimestik antud piirkonnas levib. 45% mineraalaine 5% orgaaniline aine 25% vesi 25% õhk Mõisted: Mulla tahke osa: Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mullavesi: Mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist. Mullaõhk: Mullas leiduv õhk, mis annab taimedele ja loomadele hapnikku. Huumushorisont: Enamasti mulla pealmine horisont. On huumuse sisaldu...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või ...
1. Mulla tähtsus - *põllu- ja metsamajandus* võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks* taimede elukeskkond 2. Muula koostis mulla orgaanilisest ainest(kõdunevad taimejäänused, huumus) ja mulla mineraalosast(kivid, kruus, liiv, savi) 3. Füüsikaline ja keemiline murenemine ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega Füüsikaline murenemine e rabenemine- toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist...
MULD MURENEMINE 1. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad 2. kivimid lagunevad. Murenemist jaotatakse kaheks – keemiline ja füüsiline. Murenemine toimub pika aja vältel. 3. Muld saab kujunema hakata vaid poorsel murendmaterjalil, mis hoiab kinni vett ja õhku. Seega on murenemisel mulla tekkeks väga tähtis osa. 4. Üldpildis on nii, et mida niiskem ja soojem on kliima, seda paksem on murenemiskoorik (nt vihmametsades). Samuti on see paksem okasmetsades, kus temperatuur pole küll kõrge, kuid kus on niiske. 5. Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest. Lisaks mängib rolli ka aeg. Okasmetsades, kus on vähem sademeid ja aurumist ning ka madalam temperatuur võrreldes vihmametsadega, on murenemiskoorik märgatavalt õhem. Seevastu vihmametsades, kus on kõrge temperatuur ja sajab tihti, on ...
Estonian University of Life Sciences Report on Soil Microflora By Katrin Vares Tartu 2013 Introduction The purpose of this report is to define soil microflora and establish the importance of it. Since the microorganisms clearly play an important role in preserving the balance of life, the next objective is to look into factors that influence this balance. Natural conditions and cultural impact could be considered as the variables that correlate the most with the activity and composition of microflora, hence some of the natural and cultural factors will be looked into a little more in detail. Definition, composition and importance of microflora Saunders Comprehensive Veterinary Dictionary (2007) cited by the online medical dictionary (2013) defines living microorganisms as that small that they can be seen only with a microscope and that maintain a more or less constant presenc...
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
PärnuJaagupi Gümnaasium Referaat bioloogias Oktoober 2006 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Mis on muld?............................................................................................................................. 3 0.1 Muldade määramine..........................................................................................................4 0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on:..................................................................4 0.3 Mulla saastumine.............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed.........................
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud jõed, mered ja ookeanid on inimene muutnud olulisteks transporditeedeks Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke kemikaale , mis keskkonda sattud...
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljau...
Põllumassiivi nr põllu nr tüüp ha 2007 2008 2009 62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu 63654970858 7 P 11,5 raps nisu 63755263665 8 P 11,65 oder raps 63855264502 11 P 4 oder oder 63955110761 12 P 15 oder oder 63655218645 13 P 80,1 oder raps 63455289107 14 P 18 oder raps 63554737547 ...
Mullaproovi võtmine http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, kom...
Tähistused mullakaardil Piirid mullaliikide või erimite piirid ck - kiltkivirähk ø 1 10 cm erineva kivisuse või rähksuse astme, k - paekivid metsakõdu või huumusliku horisondi ø 10-20 cm tüsedusega muldade piir k° - raudkivid pk - paeplaadid ø üle 20 Mullad p - paas masiivne kivim KI - mulla nimetus (siffer) d - liivakivi Indeksid ja täiendavad märgid muldade sifrites lu - lubisetted tähendavad: ...
PASSIIVSED AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST ...
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDZ Mullastikukaardi analüüs õppeaines "Mullateadus ja maakasutuse ökonoomika" PK.0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740935646 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % D ...
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · rel...
1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine ...
Mulla pH määramine Töövahendid: Mullaproov Kaal Nõud mulla lahuse hoidmiseks 1 N KCl lahus (1 liitrit destilleeritud vett ja 74,56g KCl) või vett 15 ml mõõtmise võimalus Filterpaber, lehter Vähemalt 5 ml mõõduga anum Universaalindikaator, pipett Võrdlusskaala Töö käik: 1. Kaaluda 6g õhukuiva mulda ja valada anumasse 2. Mõõta 15 ml 1N KCl lahust ja lisada 3. Loksutada segi ja lasta 30 minutit seista 4. Filtreerida 1...5 ml 5. Lisada 1...5 tilka universaalindikaatorit ja loksutada kergelt 6. Tulemust võrrelda värvusskaalaga 7. Analüüsida tulemust pH ...4,5 tugevasti happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6...6,5 nõrgalt happeline 6,6...7,2 neutraalne 7,2... leeliseline
Muld *** *** ***** Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht Mullad on väga mitmekesised Nad on erinevate koostiste ja omadustega Mullas elavad taimed, bakterid, seened ja mullaloomastik Parajalt kobe muld Mulla koostis M u l l a k o o s t is M u ld V e de l o sa T a h ke o sa G a a s ilin e o s a 25% 50% 25% M u lla v e s i M in e ra a ln e O r g a a n ilin e M u lla õ h k u 95% u 5% Päris sellist mulda on raske leida, kus kõik jaguneb nii täpselt Huumus Huumus Huumus on pruunikat värvi aine mullas See sisaldab taimedele ...
õpilane Protokoll nr. 4, 06.05.2015 Mulla keemiline analüüs Töö iseloomustus: (proov 21) Sügisel võeti Rannu vallas asuvatelt põlluldudelt mullaproovid. Põld oli jagatud 5 hektarilisteks juppideks ning igal maaalal tehti umbes 35 torget, millest kokku kujunes üks proov. Mullaproovid koguti kokku ning pand õhurikkasse ja sooja ruumi kuivama. Edasi, kui proovid olid kuivanud alustati korese ja peenese sisalduse välja arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaalu...
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
Mulla koostis: 1. Tahke aine a) mineraalne (liiva, saviosakesed) b) orgaaniline (kõdunevad taimejäänused, huumus) 2. Vesi 3. Õhk Mulla ehitus Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 25. Mulla lõimis mulla mehaaniline koostis. Näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld koosneb. Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ..... Metsakõdu horisont (O) esineb kõige pealmise horisondina vaid osades metsades koosneb metsavarisest ...
Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
Mullahorisondid Mullatekketegurid: · Kliima mõjutab murenemist (sademed, temperatuur päikesekiirgus.) otsene mõju INERINGE Kaudne mõju BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraal...
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapul...
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...
Muld 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puud...
Mulla ja vee saastatus Vesi Vesi on maakeral elu säilimise alus Mitmel pool maailmas puudub puhas joogivesi Vesi on vajalik nii inimestele kui loomadele - kõikidele elusorganismidele Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases tegevuses kasutama vett. Inimeste arvu suurenedes on kasvanud ka vee tarbimine. Puhas ja kvaliteetne vesi on maakeral muutumas üha väärtuslikumaks. Vee ringlus Click totarbida Et vett kõigile jätkuks, tuleb teda mõistlikult edit Master text styles Inimorganismid ei kasuta vett ainult ära tarbimiseks vett juhitakse ka ringlusesse Second level heitveena loodusesse tagasi Third level Fourth level Looduses vesi osaliselt ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus ,,MINU KODUKOHA MULLASTIK" Kristin Toome PM11 Türi 2013 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus ...
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
MULD- JA TAIMKATE Kontrollt nr.6 1.Milliste nitajatega iseloomustatakse muldi? 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 2.Kirjuta neli Eesti muldade lhtekivimit 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 3.Mida nimetatake leostumiseks? ..................................................... 4.Millist mullatpi kirjeldavad alljrgnevad tekstid? 1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. Jrgmine horisont kujuneb krge phjaveeseisu korral (maapinnale lhemal kui 1m) ja on sinakas vi sisaldab roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaa...
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja ke...
Pedosfäär Muld- avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Biol...
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
Pedosfäär Muldkatet nimetatakse pedosfääriks. Selles PPs sa õpid: Mis on muld Mulla koostis Mulla teke Maailma mullad Mullatekkeprotsessid Muldade kaitse Muld on.... Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: Mullale on iseloomulikud: kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Viljakus Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on ...
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas.
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks...
Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab maa pindamist kihti ning, kus tekivad mullatekke protsessid. Pedosfääri reguleerivad bio-, geokeemilised ainetegurid. Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
