Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" mudelorganism" - 9 õppematerjali

mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
thumbnail
2
docx

Eukarüootsete organismide genoomiprojektid

Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombe­käärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S.pombevaid mõned) Protozoa: *Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300...

Genoomika ja proteoomika
19 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Genoomika kursuse kordamispunktid vastatud

Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molek...

Genoomika ja proteoomika
74 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE...

Geenitehnoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arengubioloogia eksam

Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (k...

Arengubioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE...

Geneetika
8 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...

Geenitehnoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Protistid. Vetikad.

Vetikad Protistid on eükarüoodid, kelle hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismirühmad. Nad on enamsti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed. Vetikate rühm on ökoloogiline rühm, siia kuuluvad ka sinivetikad ehk tsüanobakterid. Rohevetikad paigutatakse mõnikord ka taimeriiki, kuna taimed pärinevad nendetaolistest eellastest.Vetikaid uurivad algoloogid. Sinivetikad, kuni 2500 liiki. Ei leidu veekogu, kus neid poleks, neid kohtab ka mullas, kividel ja puutüvedel. Mõnedes leidub toksiine, enamus on ohutud, väga vajalikud eluslooduses. Raku ehituselt bakterid, eluviisilt vetikad. Siiani pole kokku lepitud, kas neid käsitleda taimede või bakteritena. Paljud, kellel on heterotsüstid (paksu sinaga värvuseta rakud), mis sisaldavad ensüüm nitrogenaasi, suudavad eluks vajalikku lämmastikku omastada õhust. Toksilised liigid esinevad meil suvel veidi reostatuma vee korral. Mürke eritab 40 liiki. Meie järvedes on levinud neist...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Mükoloogia eksam

Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...

Mükoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geenitehnoloogia arvestus

Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4....

Geenitehnoloogia
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun