Ludwig van Beethoven Sissejuhatus Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis ja keda seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud viimaseks heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja veendumus õigluse võidus. Elulugu Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida...
Haabersti vene Gümnaasium 10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäe...
Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." ...
kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja: 2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamin...
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6- aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töö...
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused. Mozarti looming oli XVIII sajandi muusikakultuuri suurimaks saavutuseks ja ühtlasi rajas see uus...
"Amadeus" Amadeus on draama film, mis räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust. 1984. Aastal pälvis see film kaheksa oskarit. Filmis mängib Mozartit Tom Hulce, Antonio Salierit F.Murray Abraham, tema naist Constanzet Elizabeth Berridge. Selle filmi rezissööriks on Milos Forman ja tsenaariumi tegi Peter Shaffer. Selles filmis on peamiselt Mozarti loodud muusika. Amadeusi film kestab 180 minutit. See film alga sellega, kui Salieri tahab ennast tappa, sest ta tundis süüd Mozarti surmas. Pärast seda viiakse ta hullumajja. Seal tuleb talle küll preester, kellele ta räägib endast ja Mozardist, ning nendevahelistest suhetest. See film põhinebki sellest jutustusest. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, kellele Salieri muusika väga meeldis kuigi ta ei teadnud muusikast eriti midagi. Salieri tahtis muusikaga väga tegelda kuigi tema isa seda ei lubanud. Salieri õnneks suri tema isa kui ta oli veel ...
Referaat Muusikaajalugu Wolfgang Amadeus Mozarti ooperilooming 2010 Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikaanrites. Kuid esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). Oma esimese ooperi "Apollo ja Hyacinthus" kirjutas ta kõigest 12-aastaselt. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse sal...
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia MUUSIKA MÕJU LOOTELE JA IMIKULE Referaat Tallinn SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Muusika ime ................................................................................................................ 4 Beebid armastavad muusikat ....................................................................................... 5 Muusika turgutab enneaegseid beebisid ...................................................................... 7 Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama .......................................... 8 Kokkuvõte ..............................................................................................................................
Elulugu Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmist...
Klassitsismi muusika: Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn - klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pari...
Klassitsismiajastu Wolfgang Amadeus Mozart Referaat 10B 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Klassitsismiajastu muusika.........................................................................................................3 Wolfgang Amadeus Mozart........................................................................................................4 ,,Võluflööt"..................................................................................................................................6 Kokkuvõte..........................................................................................................................
Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Mozart ( tema täisnimi on Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart, ristinimi on Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart) sündis 22. jan Austrias Salzburgis, oli haruldase muusikalise kuulmisega ja mäluga. Isa Leopold Mozart oli silmapaistev helilooja ja muusikapedagoog. Isa andis pojale esimesed teadmised muusikateooriast, klaverimängust ja heliloomingu alustest. Samuti korraldas ta pojale esinemisi ja kontserte kogu Euroopas. W. oli kogu pere 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid lastest vaid tema ja õde MariaAnna kes oli samuti hea pianist. Mozart mängis esimesed muusikapalad õe noodivihikust neljaaastaselt; viieaastaselt lõi esimesed klaveripalad. 17631766 läks ta isaga Euroopasse turniirile kaasa ning ta õde mängis Louis XV´le Versailles ja George III´le Londonis.1764 aastal kirjutas ta oma esimesed kolm sümfooni...
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" räägib kuulsa Viini helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost läbi Antonia Salieri silmade. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, ta oli usklik ning tema suurimaks sooviks oli saada läbi Jumala tahte maailma etemaiks heliloojaks. Kuid kui õukonda saabus Mozart, kes tegi juba lapsepõlves oma esimese suurteose, muutuvad tema eesmärgid pürgida kõrgejärguliseks ja kuulsaks heliloojaks mõttetuks. Ta mõistab, et muusika loomises jääb ta Mozartile pikalt alla. Ta solvub Jumala peale ning hakkab ebausklikuks, kuna tema oodatud jumaliku ande saab endale hoopis see vastutustundetud ja lärmakas irvhammas. Mozart oli tõesti kadestamisväärne, eriti veel selle poolt, kes on terve oma elu sellist annet endale ihkanud. Mozartil oli vapustav taktitunnetus ja kuulmine, samuti ka mälu. Näiteks võib tuua juba selle, kui keiser kutsus Mozartit enda juurde jutul...
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Austria helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja. Sündis Salzburgis (Austria). Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli...
Wolfgang Amadeus Mozart W.A.Mozart sündis 27. Jaanuaril 1756 Salzburgis ja suri 5.detsembril 1791 Viinis. Ta elas 35 aastaseks. Tema isa oli muusikapedagoog ja kapellmeister Leopold Mozart ning ema oli Anna Maria Pertilini. 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel Tema looming...
Sissejuhatus Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid : Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Nimetus "Viini klassikaline koolkond" pole päris korrektne, kuna kolm heliloojat on liiga vähe, et moodustada koolkonda; nad olid kõik eri põlvkondadest; töötasid Viinis eri aegadel; puutusid isiklikult väga vähe kokku. Mina valisin Viini klassikutest endale meeldiva Wolfgang Amadeus Mozarti, kuna arvan, et ta oli tõeliselt andekas ning hakkas varakult muusikapalasid komponeerima. Kahju on sellest, et ta sündis õnnetus perekonnas, kus seitsmest lapsest kasvasid lapseeast vanemaks ainult kaks. Need olid Wolfgang ja ta õde Maria. Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart ...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart oli Austria helilooja, ta on sündinud Salzburgis helilooja ja viiuldaja Leopold Mozarti pojana. Mozarti anne oli geeniuslik ja ärkas üleöö. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Pikka aega oli isa ka poja mänedzer, ta korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki noore Mozarti esimesed teosed. 4. aastaselt hakkas kirjutama esimesi palakesi. 5. aastaselt mängis klavessiini, 7. aastaselt alustas Viinis kontsertide andmisega, 8. aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11. aastaselt esimene ooper. 14. aastasele Mozartile kinkis Rooma paavst Kuldkannuse ordeni Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1773. aastal tuli Salzburgis võimule vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnaka...
ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ KLASSITSISM 1. Millist muusikat võime iseloomustada sõnaga „klassikaline“, sidumata seda kindla ajastuga? 2. Ülevaade klassitsismiperioodi muusikaelust 3. Nimeta klassitsismiajastu helilooja, kes läks muusikaajalukku tõsise ooperireformijana ning tema esimene uut tüüpi ooper. 4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine dra...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
KLASSITSISM Klassitsismiajastu tõi muusikaellu- tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastul muusikas domineeris muusikas homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli-ja orkestrikoosseosud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Klassitsismiaja olulisemad instrumentaalmuusikazanrid olid sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangu...
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
,,Kuldne klassika": TKO. Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoo...
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" on 1984-ndal aastal valminud film Wolfgang Amadeus Mozarti elust läbi Antonio Salieri jutustuse. Salieri oli võimas ja austatud heliooja, kuid Mozarti andekuse ja hiilguse kõrval jäi Salieri ainult varjuks. Salieri vihkas Mozarti, kuna ta kadestas ta andekust ja geniaalsust ning ta käitus lapsikult (mitte oma andekuse kohaselt). Selle kadeduse pärast plaanis Salieri teha ka enesetapu. Mozartil oli ebatavaline muusikaline mälu, suurepärane muusikaline kuulamine ja ülekeev loominguline fantaasia. Tema andekus viis ta kuninga õukonda, kus ta oli armastatud ning lisaks kirjutas ta ooperi ,,Võluflööt" rahvateatri jaoks, mis pälvis koheselt rahva heakskiidu. Kuid Mozarti priiskav eluviis ja ta kontrolliv isa viisid ta masendusse ning ta haigestus ja suri. Tema viimase teose ,,Reekviemi" aitas tal valmis kirjutada Salieri. Kuid Mozart oli oma elu viimastel päevadel võlgades ning sellepärast t...
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmo...
Tartu Karlova Gümnaasium Wolfgang Amadeus Mozart Koostanud: enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 Sisukord: Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Mozarti elulugu...............................................................................................................................4 Kokkuvõte.......................................................................................................................................7 Kirjandus..........................................................................................................................................
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
Klassitsismiaja muusika Milliseid olulisi muutusi tõi klassitsismiajastu muusikaellu? Tähtsaimatesse keskustesse tulid muusikaühingud,mis hakkasid korraldama avalikke kontserte,ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid.Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja anti välja muusikaõpikud. Millised olid klassitsismiaja olulisemad instrumentaalizanrid? Kuidas on nendega seotud sonaadivorm? Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni.Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga oluliseuue zanri sümfoonilise muusika. Kõige tähtsamaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema.Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil:SümfooniaSümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. V...
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven oli üks Viini klassik. Ta oli esimene helilooja, kes tõi intstrumentaalmuusikasse võitlus meeleolud, mis esinevad kõige jõulisemalt tema sümfoonia suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea.Tema kuulmine hakkas halvenema just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, ning kehvenes üha, kuni ta jäi täiesti kurdiks.Beethoven ei suutnud ise kontserte mängida, kuid ta ei loobunud muusika komponeerimisest. Sel ajal valmisid tema parimad ja kuulsaimad teosed. Elatus kontserditest, muusika tundidest ja oma teoste kirjutamisest saadad sissetulekust. Võitis kiiresti kuulsuse suurepärase klaverikunstniku, kui ka heliloojana. Beethoven...
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli päris Alam-Austriast. Ta kutsuti 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta ka klaviiri-ja viiulimängu. Hiljem teenis elatist klaveriõpetajana ja oli klaverisaatja Nicola Porpora juures. Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellme...
Mozart sündides geenius. Mozart sündis muusikute peres ja tema isa lootis Mozartist kasvatada kuulsat muuskut. Tema isa hoolitses Mozarti ande arendamise eest, kindlusdades talle kohtumised andekate Euroopa heliloojatega. Oma esimesed palad komponeeris ta juba 5-aastaselt. Igal Wolfgangi kontserdil olid kõik kohad välja müüdud. Tema esimene ooper valmis aastal 1768 nimega Bastien ja Bastienne. Näiteks pala Overture pärines sealt. 1765 kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja 10 aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis Salzburgis ja suri Viinis. Tema talent oli ülemaailma kuulus. Ta oli eeskujuks isegi Beethovenile. Mozarti muusika oli üldiselt rõõmus ja puudutas inimeste hingi. Ta oli oma aja suurim geenius ja temast peeti lugu. Iseloomult oli ta terava keelega ja enesekindel mees. Mozart teadis, et ta on väga talendikas ja, et tema muusika läheb inimestele peale. Loomulikult s...
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkest...
WOLFGANG AMADEUS MOZART ( ) Kirjelda lühidalt olulisemaid fakte W. A. Mozarti eluloost ja loomingust. Iseloomusta kuulatud muusikat. Lapsepõlv ja õpingud, Lapsepõlv- 3 aastat järjest reisimist, pidi kontsertreisid väga noorelt rohkesti muusikaga tegelema Isa hakkas alates kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma 4 aastaselt sai ta noodid selgeks ja hakkas komponeerima 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 1763. aastal keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi, 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja ...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemis...
Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks helilooja Wolfgang Amadeus Mozart'i, sest ta on üks kuulsamaid ja vanemaid heliloojaid maailmas. Tema teosed võitsid inimeste südameid siis kui ta elas ja ka tänapäeval. Töö käigud tahaksin teada saada: rohkem tema perekonnast, sellest kuidas ta pälvis imelapse kuulsuse ja tema teostest ning nende erilisusest. Siiani olen heliloojat näinud vaid pildil ja kuulnud ta nime. Palju enamat ma temast ei teadnud. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis. Ta elas 35- aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks...
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last,...
1. BAROKK KUNSTIS: · 17.-18. saj. I pool · Sünnikohaks peetakse Itaaliat · Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoo...
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim...
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orke...
Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga V...
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat ...
BEETHOVEN.Beethoveni(1770-1827 oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.) noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Ajaloolise tähtsusega isik, kuna rajasheroilis-dramaatilise muusikastiili looja .Loomingult kirjutas sümfooniat,sonaate,klaversonaate,sarnanes Mozarti ja Haydney loominguga.Kaasas koore,soliste oratooriumisse,parodoksaalne muusika. Haydn Looming äärmiselt "liikuv", Mozart Looming pakatab Beethoven Loomingus kajastub elujõuline, vaimukas, lihtne, armastuse, headuse ja valguse võitlusmeeleol...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozarti on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps, kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanritesse, ta tundis hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja tunnetas peensusteni instrumentide kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Mozart sündis Salzburgis, Austrias, viiuldaja, muusikapedagoogi ja õukonnakapell- meistri Leopold Mozarti pojana. Pikka aega oli isa poja mänedzer, ta korraldas tema esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki Mozarti esimesi teoseid. Mozart hakkas 2-aastaselt klaverit mängima, 4-aastaselt kirjutas palasid, 7- aastaselt alustas kontserte iseseisvalt, 8-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11- aastaselt esimese ooperi. Mozarti lapsepõlv möödus reisides, mil ta tutvus paljude tuntud muusikute ja heliloojatega, s...
Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus mu...
WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart Mozart oli Austria helilooja, üks maailma suurimaid heliloojaid ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Lapsgeenius W. A. Mozarti vanemad W. A. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja temast viis aastat vanemõde Maria Anna (pereringis tuntud kui Nannerl) elasid lapseeast vanemaks. W. A. Mozarti elulugu Hariduse sai Wolfgang oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Isa oli ühtlasi ka Wolfgangi esimene muusikaõpetaja...
Lapsepõlv ja õpingud-Imelaps, 3-4 aastaselt hakkas klaverit mängima, 11-aastaselt kirjutas esimese ooperi ja 8-aastaselt esimese sümfoonia. Ta isa oli 18.sajandi parima viiuliõpiku kirjutaja. Haritud ja musikaalsest perest. Kuna nad olid pidevalt reisil, siis põdes Mozart palju haigusi ja õpingud toimusid paljusti matkaklaveril, kõik see on ära jätnud tema normaalse lapsepõlve. Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt õigeaegselt tagasi tulnud ja mis seda piiskopi häiribki, et Mozarti vaimulikud aariad, milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
