Kätlin Hani 10.a Kanepi Gümnaasium Moc Moc -- , . , , , , , . , , , , 9 , 3 ( ). 1935 , . . , -- -- -- . 1147 , - . 1260 , 1460 1711 -- . 1918, 1922, 1991 . Moskva-venemaa pealinn ning Venemaa regiooni administratiiv keskus. Moskva on rahvaarvult suurim linn Venemaal ja Euroopas. See onVenemaa suurlinnade keskus, tähtsaim transpordi keskus ning ka Venemaa poliitika, majanduse, kultuuri ja hariduse keskus.Linnas on mitu rahvusvahelist lennujaama: Domodedovo, Shermetjevo ning Vnukovo lennujaam, 9 raudteejaama, ning 3 jõesadamat(ligipääs Atlandi ookeanile ja Põhja Jäämerele). Alates aastast 1935 on pealinnas ka metroo, mis rahuldab pealinna transpor...
1081 ² 10 498 500 10 380 ./² (84,83 %) (2,44 %) (1,60 %) (1,20%) (0,92%) (0,57%) . e py . 20 , . - - - . . p 1931 130 350 7 .
... : : 7 9 : · 1147 · 1156 ( ) · · 8,9 . : « , ; , ; , .» . . · 1491 · 250 · 6,12 . . . . . · 1586 . · : 40 , 5 , 890 · 1734 . · 200 . · . - . (1762) ... http://www.kreml.ru/ : http://www.tretyakov.ru/ 1755
a , . ( 1 2010 -- 10,562 ). . , , , , . 6 , 9 , 3 . , , . , , , , , , , , , . 2007 10 , , . , ( ). - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . . . . 1856 15 . , . . , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III. 2 , 5 19 . Ardo Klaasen
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , ...
B K 8. T Moc -- , , . -- , , , . . -- , , , , , , , . . . () -- , , . Russia 10 stamps 850 years of Moscow 1997 -- . -- 2008 . . . « » "" : http://ru.wikipedia.org/wiki/ http://ru.wikipedia.org/wiki/_ http://ru.wikipedia.org/wiki/_ http://www.csin.ru/research/center/msu/
yp : : 10. - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . 1945 36,6 , 1,7 . . 1954 , 12 : ,,", ,,", ,, " ( ,, "), ,,", ,,", ,,", ,,", ,,", ,," ( ,,"), ,, ", ,," ,,". , ,, ", , ,,", ,," ,, ". . . . . . 1856 . 1893 . 1276 , 471 10 , 84 . 17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, . , . 1797 , . . , . 200 , , . , , , , . , . . - , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 ...
-- , - , - - , . , - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , ...
-- , -, - - , . . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . 1238 - . - . . 1955 , . 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . - - 40 - . - c .
: 11 : - 1147- : - - : .. : : . . .. " " . . .. !
11 -- . 10 527 . - 1475-1479 , -- , -- , ( ) 1898- "" C !
K C P 11 551 930 10 (125 ) 1091 ² , . (84,83 %) (2,44 %) (1,6 %) (1,2%) (0,92%) (0,8%) (0,6%) K -- , . . ( , . . ) . . -- . XVII . . !
. - . . C , . . -- . , , . . - . - . - . , , .
. 1755 . , (17111765). . 1724 . . .. . 1755 . .. 3 : , . , 2 : , , , , , . , . , . . , . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 41 400 . 40 4,5 . : , , . 56 . , . , (Master Degree). , . . 600 , . 1 . . , , 205,7 . 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. 6. 7. 7. 8. () 8. 9. ...
-- . 10 527 . . . He , . , , . : - . , «» - , «-». , - «, » «, , , ». - , . , -- , 35 . 1995 -- , . - , « ». -- . -- - , . , . . -- . -- . XVII . , . -- . , -- , . . Cay 8.a - . 2009 Moskva suurim linn Venemaal ja Euroopas, elanike arvult. Vastavalt ametlikele andmetele linna rahvaarv 10 miljonit 527 tuhat inimest. Moskva asub Venemaa Euroopa osa keskel. Linn asub Moskva jõe kallastel. Linna nimetus on seotud nimega Moskva jõgi, mis kandis oma nime ammu ...
-- , , - , , , , , . , , -, , ( ). 330 , 70 . , , (), , ( ) ( , 1920-30-e ). . 2001 . - 110 ( 240 ) . «» «», XVII -- «» (). 1508--16 36 10--12 , . , « » ( ); . ( -- , , ), - , . (1535--1538) -. 1547 ; 1595 , : ( ), ( ), ( , -). -- . -. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe MOSKVA VENEMAA SÜDA Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 2 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. MOSKVA............................................................................................................................... 5 2.1 Moskva ajalugu.................................................................................................................6 2.1.1 Sergei Sobjanin.......................................................................................................... 7 3. Moskva Kreml.........................................................................................................................8 4. Punane väljak.............................................................
( - ) -- . III 1524 -- «» -- , 1514 . -, , ( ). . 2010 -- . , -- «», «». , ( ). , XI ( 1046 ), IX -- , . , . XII ( , 1097 ) , . , -- , -- . 1239 . 1404 , . 110 . 1456 , , « » . , . , , . , « » . Novodevichy Convent (Novodevichy Convent Smolenski Jumalaema) - Õigeusu Vene kirik zhenskiymonastyr Moskvas [1] [2]. Novodevichy Convent asutas suurvürst Vassili III 1524 - auks Smolensk Mother of God "Protectress" - peamisi pühamu Smolensk, tänulikkusest valduses Smolensk aastal 1514 [1]. Klooster asub Devichye valdkonnas [1] painutada ning Moskva jõe lähedal Luzhniki Stadium, päris lõpus istoricheskoyPrechistenki (nüüd Big Pirogovi tänav). Kas nii akti...
M . . 1000 . 9 , (eeslinnad) 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), - -(XVI-XVIII .)
"" !
MOSKVA-VENEMAA SÜDA Referaat 11 16.10.2010 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................4 Moskva ajalugu..................................................................4 Moskva ajalugu...................................................................5 Kliima Moskvas..................................................................5 Moskva vaatamisvärrsused.......................................................5 Punane väljak.....................................................................6 Kreml.............................................................................6 Tretjakovi galerii.................................................................7 Moskva Suur Teater............................................................8 Moskva metroo..................................................................9 Kokkuvõtte............
Ka : 2012 , , , , , . , , . : , , , , , , , . -- , , , . , , . . , . , , . : · 121 ( : , , , ) · 31 · 97 ( : , . . . , ) · 72 41 , 19 (4 -- ). 45 . 1864 , . , , . , , , , . . , . . , . - , . - . - . - . , . - , , , ... , - , . , , , . , , 9 . 1475 - 1479 .. , , , . , , , . : , , , , . -. - -. - . III . - . - - , -. - 6 . - . .. . , , " ". , , . , . . . - - . , , XII - XIII .. , ...
« », 379 . . , , . 54 . ... 23..1916 . . «», . 200- 1903 . - . 1960- . 1938- . . , , . .. 1965 . 629 . 907 . - . 1879 . ... , . ..» ». 1967 . 1715 . ... ( ) « », 1833-1850 . - .. .. , 1147 , , , , - : « ». . , 1147 . , . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . ...
Tori Põhikool Moskva olümpiamängud 1980 Uurimistöö Koostaja Ivo Leesar Juhendaja Tiit Tammela 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Moskva 1980........................................................................................................................... 4 1.1. Tingimused........................................................................................................................ 4 1.2. Tõrvikujooks ..................................................................................................................... 4 ...
docstxt/15265752170637.txt
10. 2012 . , . : - , - , . 1330- 1520- . K , . , . 19 " ". -- . . , . -- - -- . , . 12 , 182 , 300 . , , . - - , Tsohhovi . . . T c y B . . T . ! (http://et.wikipedia.org/wiki/Moskva_Kreml) K (Http :/ / et.wikipedia.org / / Punane_v% C3% A4ljak) -(http://ru.wikipedia.org/wiki/) (http://ru.wikipedia.org/wiki/) (http://et.wikipedia.org/wiki/Pavel_Tretjakov) (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/purjustootaja-pani-tretjakovi- galerii-polema.d?id=2085878)
Minu muusikaelamus Minu suurimaks elamuseks kujunenud kontsert toimus 17. novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks võimsamaid ja parimaid teoseid. Kui mitte ainult instrumentaal kontsertite hulgas, vaid ilmselt kõikide zanrite seas. Kontserdi teine pool oli sümfoonia päralt. Orkestri esituses kõlas Pjotr Tsaikovski ,,Sümfoonia nr 6 h-moll". Sümfoonia oli ühtlasi minu lemmik....
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel k...
, . , . 20 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . XIV , XVI 1852 ( ) 20 . . . , , , . 1491 . , . 25 . - . 6 14 . 200 . 1733 1735 . 1737 . ( 11,5 ). - . 1586 . 40 . 5.34 . , . .
1147 12 1918 10 14.4 (72,8 %) (2,4 %) (1,6 %) (8,2%) (4,92%) (3,0%) (0,6%)
Aigar Orav 10c * * 23 100 ² - 25 1735 6,24 , -- 6,6 , 200 - 1586 -- 5,34 -- 120
Referaat. Venemaa. Liisa Ilves Paikuse Põhikool 9B klass. 1 Sisukord. Üld andmed. Maa ja riik Rahvad Religioon SÜMBOLID KLIIMA PAIKNEMINE Boriss Jeltsin Vladimir Putin Dmitri Medvedev Pealinnad 2 Üld andmed. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi...
-- , . . 1555-1561 . , . , . . . B. . B. . . 1754 , 1755 . 15 - , 41 , 300 . 26 1755 . . . , 40 000 250 000 . 12 1928 . , . . . , . , . . , XVIII--XIX , , . , , - - . , . . 1895 1917 - « II». II 21 1872 , . !
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõe...
1801 , 81,3 110,5 XVIIIXIX . «» . , , . . . . , . , , , . «» , , . , , , , , , , .
11 , . , . . - . , . , , , , . : , , . 800 . , , . , . . - - . . , 18 . - .
Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku Pa...
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Ju...
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid ...
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see o...
Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 1945–1959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma.ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ...
Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi esimesel kümnendil. Peterburis: „Poeetilise keele uurimise ühing“. Moskvas: Moskva lingvistikaring. Tänu selle suuna tegevusele sai kirjandus...
Andres juab Moskvasse, talle tuleb vatsu noor inimene, vtab saadetise ja teeb ettepaneku ? . Andres nustub. Tegelased:Andres, smpaatne ? , rikas noor inimene. Tegevuskoht: vagun, Moskva vaksal, vaksaliesine vljak Moskvas kupeesse sisenes noor mees. Ta oli pikas mustas kallis mantlis, valges srgis luksusliku lipsuga. Ta prdus kohe Andrese poole - Tere, teile minu tuttav pidi andma leandmiseks saadetise Tallinnast. - Jah, palun. Kuidas ta ra arvas, et see olen mina? Kupees sidab ju veel 3 noort eestlast - vilksatas Andrese peas. - Arvatavasti tema tuttav kirjeldas mind. - Ei olnud probleeme piiril? - Ainult koer, kes otsib narkootikume, vga kaua nuuskis teie pakki - naljatas Andres. - No tnu jumalale! Suur tnu teile! Ma olen autoga, tahate raviimist? - Ei. Aith. Ma juan ise kohale. - Miks mitte? Mul testi ei ole raske. Kuhu teil sita on? - Ma tahan jtta asjad vrastemajja "Metropol", aga prast sita sprade juurde. Nad elavad "Ma...
Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririi...
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
Kuu T -17 075 400 ² P ( e u ) 16 (, , , , , , , , , , , , , , , ) 11 x Mope u : , , , , 120 000 peu :, , , ,,, ooo 4 K -- , , , , . Ca o 31 722 ². - 2 100 . 25 80 :(), -, ,, K
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas ...
Dostojevski elu ja looming Sündis vaese arsti perekonnas. Isa poolt pärines põlisaadlike suguvõsast. Suguvõsa oli vahepeal kaotanud tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge. Ema on jällegi haritud, religioosne, hellatundeline. Isa kasvatab kaks venda, kasvatab oma lapsi kohutavalt rangelt. Dostojevski on oma elu lõpuni väga sügavalt religioosne. Kujuneb keeruliseks tegelaskujuks. Õppisid Moskva aadlipansionis pärast kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 ...
Napoleoni viimsed aastad Marten Meibaum, TMKK, 8. klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
