1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine ...
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algse...
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati risti...
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. ...
VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius ...
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus. Ja kümme aastat (313) hiljem kuulutas keiser Constantius ristiusu lubatuks ja lasi ennast enne oma surma risti lüüa. Kunst oli kristlastele alguses lubamatu. Aga see ei omandanud suurt täh...
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erooti...
Maalikunst Zanrid: 1)Looduskunst 2)antiikmütoloogia 3) ikoon 4) portree 5) maastiku maal 6) mere maal 7)mosaiik maal 8)natüürmort 9)piiblidemaatika 10) akt Mõisted: 1)Zanr- zanrid määravad kunsti selle järgi, mida joonistatakse. 2)Marinist- kunstnik, kes maalib merd. 3)Mosaiik maal- väikestest värvilistest klaasi tükkidest kokku pandud pilt 4)Natüürmort- maal elututest esemetest 5)Piiblidemaatika- usuline maal 6)Ikoon- pühakut kujutav maal 7)Akt-alasti maal Tehnikad:1)guasid 2)pastellid 3)õlivärvid 4)akvarellid AACHEN, Hans von Portrait of Emperor Rudolf II 1590s Oil on canvas, 60 x 48 cm Kunsthistorisches Museum, Vienna ALLORI, Alessandro St Peter Walking on the Water 1590s ...
BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED Empoor - rõdu kirikus Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka por...
Timea Karkissi võluv näitus "Mosaiigimaagia" Sissejuhatus Käisin Raegaleriis vaatamas ungari kunstniku Timea Karkissi näitust "Mosaiigimaagia". Peale minu olid seal veel mõned inimesed. Näitus oli väga huvitav, sest millal veel saab näha näitust just mosaiigist. Info kunstniku kohta Ungari kunstnik Timea Karkiss Ta õppis Euroopa kuulsaimas mosaiigikoolis - Friuuli Mosaiigikunsti Koolis (Scuola Mosaicisti del Friuli) Itaalias. Noor kunstnik on Ungar Loovkunstnike Liidu liige. Karkissi mosaiigistuudio asub Budapestis, kuid materjalid jõuavad kunstnikuni Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole eelnevalt valmis lõigatud - kõik kivid murrab naine ise ja liidab mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Aastate jooksul on ka kunstnikul välja kujunenud oma ainulaadne stiil. Kombineeritud on erinevaid mosaiigi ladumise meetodeid, tehnikaid ja stiile viimase aja moe- ja disainivoolu jä...
Kunstiajalugu 1.Mõisted. Originaal-Algupärane teos, mille on teinud kunstnik ise. Rembrand"Öine vahtkond" Peter Paul Rubens"Kolm graatsiat" Claude Monet Koopia- Kunstnike töid uurides ja nende laadi järele aimates omandati koopiaks vajalikud oskused. Peamiseks kopeerimise kohaks on olnud muuseumid. Miniature "Rembrandt " 1900 väga palju koopiaid Koopia Alexander Kurt Muralism-Mehhikost pärit. Suuremõõtmelised ja algselt maalitud ühiskondlike hoonete seintele ning hetkel aktuaalsed teemad. Paint the Revolution' Offers Mexican Diego Rivera Profesionaalne Kunst-Kunstsnikud on omandanud erialase hariduse. Konrad Mägi ,,Valgjärv Valdemar Väli"Sügisel" Ivan Siskin"Hommik männimetsas" Marinist-Meremaalija Rihard Uutmaa"Meri" Ivan Aivazovski"Must meri" Autoportree-Kunstnik on kujutanud ennast(peeglist) ...
Elva Gümnaasium ,,Kuld ja alkeemia" Referaat keemiast Marete Hüdse 9.A klass 2012/2013 õppeaasta Sisukord 1. Kuld.................................................................................................................................3 1.1. Kulla kasutusalad.....................................................................................................5 1.2. Kulla hind 2. Alkeemia.........................................................................................................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.............................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.................................
Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI....
Vana-Rooma kunst Vladislav Härm 2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaare...
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
Bütsantsiaeg Maalikunst,mosaiigid,ikoonid, kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Ne...
Kunstiajalugu originaal-Originaal kunsti iseloomustab tema nimi - mis tahes lehel tahes koomiksiraamat, on ainult üks esialgne leht, et kunstnik töötas, millest kõikide teiste lehekülgede koopiad. Koopia-on jäljend, täpselt järeletehtud originaal.dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. marinist- . meremaal on foto, maal või muu kunstiteos, mis kujutab merest. Marine kunsti" võib kasutada ka üldine termin meremiili oskusi, nagu mere-arheoloogia, nagu College of Marine Arts. Marine kunsti või mere art on igasuguse kujutava kunsti (st, värvimine, joonistamine, graafika ja skulptuur), et portreed või saab tema peamine inspiratsiooni merele. Veeteede maal on zanr, mis kujutab laevade ja mere zanr eriti tugev alates 17. kuni 19. saj. profesionaalne kunst-all mõeldakse edaspidi kunsti, mis loodi pärast kunstniku ameti eraldumist käsitöölise omast. muralis...
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Seleta mõisted ja too näiteid. Proffessionaalne kunst - Kunstnikud on saanud vastava hariduse ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Köler, Amandus Adamson, Weizenberg. Isetegevuslik kunst - Kunsti hariduseta kunstnikud ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Navitrolla, Toomas Vint, Paul Kondas. Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Koopia Teiste kunstnike poolt järgi tehtud kunstiteos. Näiteks: Roberts ,,3 graatsiat" asuvad Dresdeni maaligaleriis. Repro Kunsti taasloomine või taaskopeerimine, trükipilt. Näiteks: illustratsioonid raamatutes. Arhitektuur - ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Näiteks: KUMU, Milano Toomkirik, Jumalaema kirik Pariisis. Maalikunst - kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvah...
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Janno Reilik Bütsantsi maalikunst On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid j...
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esi...
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just room...
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
Maalikunst · Seinamaal · Tahvelmaal · Ikoon(pühakut kujutav maal) Zanrid: portree, maastikumaal, mosaiikmaal, natüürmort, antiikmütoloogia, piiblitemaat, ikoon, mosaiik, aktimaal Tehnikad: guasimaal, pastellimaal, õlivärvid, akvarell, tusimaal Vahendid: pintsel, värvid, molbert, paber, lõuend, palett · Koloriit värvilahendus kunstiteosel · Marinist kunstnik, kes maalib merd Natüürmort maal elututest esemetest E.Allsalu Märt Bormeister Maastik majaga Aasa-ja aialilled Akvarell Õlivärvid 24 x 31 , 1950ndad 15 x 15 S.Antipov Paul Burman Linnavaade Äärelinna tänav ...
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Ve...
ÜRGAEG Koopad: Lascaux, Altamira Stonehenge Inglismaal 2000a eKr MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia kate...
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli...
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - ...
Intarsia (Itaalia. Intarsio) - dekoratiivkunsti vorm, mida tehakse puust tööriistadega puu peal. Täna, nagu aastaid tagasi, Intarsia luuakse täielikult käsitsi ja see on kalli mööbeli omadus. Intarsia tootmisel tootjad võtavad erinevat värvi puud, mis lõigatakse väga õhuke spoon lindiga, pärast kõrvaldatakse kõik vead ära. Tulemuseks lint-ribad liimitakse kokku lehtedeks soovitud suurusega, millest lõigatakse mosaiik osad välja. Detaild moodustavad mustri, nad paigaldatakse tihedalt omavahel kokku ja asetatakse kaunistus elemendi peale. Siis väliskülg hoolikalt lihvitatakse. Intarsia pärines Vana-Idast, Egiptusest, ning jõudnud väga kõrgele tasemele Vana-Kreekas ja Roomas, kus kaunistused olid tehtud Vaherast, Pukspuust, Astelpõõsast, Metallpuust, Dogwoodist. Video http://www.youtube.com/watch?v=zWsYMuX8R-Y Erik Egliens 8b
V A M K E H U G E G S I C O W B O Y D T M L L C S P A T I W A L U L A A R R S S N N B L A T I N C P A E H R U L E C O R G S B X Z S X A H I E S O E M P I R E N R G K S W A S T L E C L O W N A T V S G impeerium baar eksisteerima, olema villa valitsema õnnestuma, toime tulema kauboi hiiglasuur klubi haigus ladina(keel) disko mosaiik allik...
Akropol Vana-Kreeka kõrgendikul asuv kindlus Arkaad sammastele toetuv kaarestik Atlant meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur Kreeka templi tüüp Empoor kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis algne visand, kavand Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ikoon pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur piirjoon Kore/kuros / V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks inimese peaga lõvi kuju Minusteel väike algustäht Majuskel suur algustäht Mastaba V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco ehisraamistuses seinapinel Portaal ehitise lustiliselt kujundatud peasissepääs Propileed V-Kreeka monumentaalne värava ehitis Püloor V-Egiptus...
KONTROLLTÖÖ 10kl 1.Seleta mõisted ja too näiteid. Originaal kunstniku enda poolt tehtud maal. ( ,,Girl Before A Mirror" P.Piccaso, ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" Rembrandt, ,,Karje" Edward Munch, ,,Surmatants" Bernt Notke) Koopia originaali järgi jäjendatud maal (Prado ,,Mona Lisa" -Leonardo da Vinci õpilase maalitud. Helene Fourment'i portree Koopia P. P. Rubensi järgi. Autor Neff, Carl Timoleon von) Marinist meremaalija ( Aivi Vint, William Turner, Michelangelo ) Professionaalne kunst eriharidusega inimese poolt tehtud kunst. (Piccaso, Evald Okas, Eduard Viiralt, Jüri Arrak, Aivi Vint, Mare Vint, Tõnis Vint.) Muralism seinamaal, mis on suuremõõtlmeline poliitilise või ajaloolise motiiviga. Sai alguse mehhikost. 1) Kirjeldav Mehhiko ajaloo muralism Rahvuslikus Palees mehhiko linnas. 2) Detroidi tööstus põhja seinas ja lõuna seinas, Detroidi kunsti instituut. 3) Mees, kontrollib universumit 4) Muralism P...
BÜTSANTSI JA VANAVENE KUNST 10.kl BÜTSANTSI KUNST • Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamsisest kunstist • Ei tehtud skulptuure • Maalikunst väga kõrgel tasemel • Väärtuslikud ikoonid BÜTSANTSI ARHIDEKTUUR • Suurim arhidektuuriline saavutus on Hagia Sophia kirik • Seinu katsid uhked mosaiigid • Pärast türklaste poolt vallutamist kaeti need kinni ning ning hoonele lisati minaretid HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR • Kirikutele ehitati palju sibulkupleid, mis võimalusel üle kullati • Väga vä...
Bütsants Linda Mari Hüvato II DEK Sai alguse aastal 324 Kristlik kirikuarhitektuur, pärines rooma kohtu ja turuhoone tüübist. Oluline oli proportsiooniline harmoonia Ristlööv, poolümar apsiid kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kuppellagi (sageli taevaks maalitud) Sambaread Kõigel oli sümboolne tähendus Seinu kaunistasid maalid, mis olid kristliku tähendusega Pildid koosnesid mosaiigist marmor või klaasmosaiik Kirikute interjöör oli väga kirev Mööbel oli raskepärane, oriendilik, vähe Kreekapärast elegantsi ja rohkem toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist ...
Bütsants Karolina Toom Interjöör · Mõjutusi idast ja läänest · Mööbli materjal- puu, metall, elevandiluu, kivi · Pildid olid teostatud mosaiigi tehnikas · VOODID - Peatsi ja jalutsiga - Enamasti olid seinanisis (alkoovvooid) - Paraad voodid- baldahiinvoodid, raam toetus neljale sambale, sellele omakorda katus; kahelt või kolmelt poolt kardinaga ; materjal olened jukusest-keisrikel vooditel brokaadist ja siidist - TOOLID - X-kujuline jala partii, nikerdatud loomapead ja käpad - Raamkonstruktsiooniga, põranda lähedalt kindlustatud sidepuuga - Postjalgadel - Sirbikujuline - Suure mõjuvõimsad troonid · LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline - Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks rii...
Mõjutamisvahendid Mõjutamisvahendi eesmärgiks on panna inimesed mõtlema, tundma või tegutsema eesmärgi päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, pe...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu...
MÕISTED akt alasti inimkeha kujutis (kunstis) akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt autoportree portree, milles kunstnik kujutab iseennast eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal isese...
Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servade...
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine Abiks CD 1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühisko...
Vana-Rooma Karolina Toom Interjöör · Suurjooneline dekoratiivsus, ei põlatud illusioonsed lahendusi · Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvulta...
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulp...
VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALIKUNST Kreeka on tänapäeva maalikunsti sünnimaa. Kreeklased väärtustasid maalikunsti väga kõrgelt Tahvelmaali sünd 5. – 6. saj eKr Suurest puust tahvlid Peeti isegi tähtsamaks kui skulptuuri Säilinud väga vähe – peamiselt rooma aja koopiad Roomlased suhtusid maalikunsti põlgusega ja sellega tegelesid peamiselt orjad ning ka naised ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta l...
Maalikunst Varbla Põhikool Juhendaja : Aire Arge Autor : Kersti Veinsteins 6. Klass Sisukord 1. Maalikunsti Ajaloost 2. Maalikunst Keskajal Materjal www.miksike.ee Maalikunsti Ajaloost Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti allikas, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
