Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

" molekulmass" - 381 õppematerjali

molekulmass – molekuli mass aatommassiühikustes; tähis Mr 22. mool – aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi) 23. molaarmass – ühe mooli aineoskakeste mass grammides, tähis - M 24. gaasiliste ainete molaarruumala – ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol. 25. avogadro arv – loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10
1
docx

Molaarmass ja molekulmass

1 mool on selline ainehulk, mis sisaldab sama palju molekule, kui on 12g süsinikus aatomeid. Seda arvu nimetatakse avokaadro arvuks. Na = 6.02 * 10astmel 23 (M) molaarmass on ühe mooli antud ainemass (kg/mol) (Mr) molekulmass on molekuli massi ja 1/12 süsinikaatomi massi suhe (m0) molekulimass (kg) Nüü ­ ainehulk (keemias p, mis on kontsentratsioon) m/M = N/Na Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri, mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks temperatuuriks. Ekin = 3/2 kT T ­ absoluutne t (K), Ekin ­ molekulide keskmine kin. energia, k ­ Bottzmani konstant (1.38 -23 J/K) P = 2/3 nEkin ; Ekin = mv ruut ; p = 1/3 n m0 v ruut pV = m/MRT, milles p-rõhk(Pa),v-ruumala(m),m-mass(kg),M-molaarmass(kg/kmol), R-universaalne gaasikonstant (...

Füüsika - Keskkool
80 allalaadimist
6
doc

Keemia põhimõisted

1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv ­ tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid ­ keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni leidumise tõ...

Keemia - Keskkool
467 allalaadimist
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS ­ Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE ­ Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS...

Füüsika - Keskkool
1075 allalaadimist
6
odt

Mõisted

Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbr...

Keemia - Keskkool
169 allalaadimist
2
odt

Molekulaarfüüsika alused

Tähis ­ m0 Ühik ­ 1 kg 2) Mis on mool, tema tähis? 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Tähis ­ 1 mol 3) Ainehulga mõiste, tähis ja ühik? Ainehulk, näitab, mitu mooli on ainet. Tähis ­ (nüü) Ühik ­ 1 mol 4) Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga. Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis ­ M Ühik ­ kg/mol Seos molekulmassiga: M = m0 NA 5) Molekulide konstruktsioon, tema definitsiooni valem ja ühik. Molekulide konstruktsioon näitab 1 m³ olevate molekulide arvu. Tähis ­ n Ühik ­ 1/m³ n = N:V 6) Mis on mikroparameetrid? Too näiteid nende kohta. Ikroparameetrid on molekuli iseloomustavad parameetrid. Näited: M ­ molaarmass; m - 1 molekuli mass; n ­ molekulide konstruktsioon jne... 7) Mikroparameetrite seos makropaameeritega; molekuli mass j...

Füüsika - Keskkool
192 allalaadimist
3
doc

Keemia eksami spikker

vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust ­1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus ­ suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip ­ aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum ­ peab elektronide a...

Keemia - Eesti Mereakadeemia
54 allalaadimist
4
docx

Keemia põhimõisted

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli m...

Keemia - Keskkool
8 allalaadimist
4
docx

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Geelkromatograafia ­ üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisel nende molekulmassi järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega, kusjuures suured molekulid väljuvad enne, kuna ei mahu täidise pooridesse, väikesed molekulid aga sisenevad pooridesse ja seega nende liikumine aeglustub. Molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Kolonn on kinnine süsteem, milles viiakse geelkromatograafia protsess läbi, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kolonni iseloomustavad suurused: Vv ­ vaba maht (graanulitevahelise vedeliku maht) Vs - graanulitesisese vedeliku maht Vg ­ geelimaterjali ehk maat...

Füüsikaline ja kolloidkeemia - Eesti Maaülikool
4 allalaadimist
5
docx

Geelkromatograafia

Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte seisneb lahuses sisalduvate ainete lahutamises (ehk fraktsioneerimises) nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis ­ kolonnis, mis on täidetud pundunud geelgraanulitega, mille poorid on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafias kasutatakse geele, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: · kolonni vaba maht (graanulitevahelise vedeliku maht) VV · graanulitesisese vedeliku maht VS...

Biokeemia - Eesti Maaülikool
4 allalaadimist
26
odt

Keemia kordamine

Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - k...

Keemia -
28 allalaadimist
2
doc

Aine ehituse alused

Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on...

Füüsika - Keskkool
177 allalaadimist
1
doc

Alkaanid - keemia

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass , tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid a...

Geograafia - Keskkool
75 allalaadimist
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass , tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teis...

Keemia - Keskkool
340 allalaadimist
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4...

Keemia - Keskkool
1104 allalaadimist
1
txt

Sahhariidid

Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass . Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad gl...

Bioloogia - Keskkool
47 allalaadimist
1
doc

Alkaanid ja asendusrühmad

(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 ­ Metaan CH3-metüül C2H6 ­ Etaan C2H5- etüül C3H6 ­Propaan C3H7 -Propüül C4H10 ­Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud. ...

Keemia - Kutsekool
66 allalaadimist
1
doc

Füüsika konspekt

Gaasi rõhu ruumala ja absoluutse temperatuuri vahel kehtib seos: p=n0*k*T . Kuna n0 tähistab gaasi molekulide arvu ruumalaühikus, siis võime kirjutada, et : P=N/V*k*T |*V pV=N*k*T |:T p*V / T = k*N Et jääva gaasi massi puhul on molekulide arv samuti püsisuurus, nagu Boltzmanni konstanti, siis järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse temperatuuriga, jääv suurus selle gaasi igas olekus. Siit järeldub, et kui mingis esialgses olekus on gaasioleku parameetrid p1, V1 ja T1, ja üleminekul teise olekusse on nad p2, V2 ja T2, siis: Clayperoni võrrand: - p1*V1/T1 = p2*V2/T2 Gaaside ühendatud seadus: - p*V/T Normaaltingimused: p = 1,013*105Pa ~ 1 Bar = 105Pa ; T0...

Füüsika - Keskkool
31 allalaadimist
3
doc

Organismide koostis. Mõisted.

Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P ­ neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente ­ J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse kuulub Ca. Osale...

Bioloogia - Keskkool
118 allalaadimist
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlase...

Füüsika - Keskkool
74 allalaadimist
4
doc

Naatriumhüdroksiid

Referaat Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust....

Keemia - Põhikool
64 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun