Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linna...
Islam on noorim suurreligioonidest, mis on maailma oluliselt mõjutanud ja kujundanud alates prohvet Muhamedi aegadest 7. sajandil. Islami kultuur sulatas endasse dünaamiliselt ja loovalt väga erinevaid elemente. Kokku 12 sajandi jooksul rikastasid islami kunsti ja kultuuri lisaks põlistele mõjualadele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsias ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja...
Lauka Põhikool 8.klass Islam Koostaja: Angela Savenkov Juhendaja: Signe Rattiste Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinna...
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: .................. KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglas...
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: Alex Naaber KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ra...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. ...
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat...
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja t...
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli ...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
