Moderntants Triinu Tellis Moderntantsu ajalugu Kasvas välja klassikalisest balletist Sai alguse 19. sajandi lõpul Sünnimaa on Ameerika Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan Protestiti klassikalise balleti tavade vastu Välja on arenenud ajalooline moderntants, millel on kindlad treeningsüsteemid ning nüüdistants ehk postmoderne tants Moderntantsu olemus Lavatants, mis toob esile inimkeha seesmised tungid ja olemuse, oluline on isiklik lähtekoht. Kombinatsioon näitlemisest, tantsimisest ning proffesionaalsest kehavalitsemisest ja tunnetamisest. Sarnasus balletiga, kuid vastupidiselt sellele on moderntantsus pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Moderntantsu, nagu ballettigi, hakatakse õppima juba lasteaia/algkooli eas, kus esialgu õpitakse balletti ning alles siis minnakse üle moderntantsu peale. „Tantsida tähendab elada!” Isadora Dunc...
MUUSIKAL 1)millal ja kus tekkis muusikal 2) millega on muusikal lähedases suguluses ning kuidas teda mõnikord nimetatakse 3)mis maalased on enamik muusikaliheliloojad 4)millal levis muusikal Euroopsse 5)millistest elementidest muusikal koosneb 6)muusikali võrdlus operetiga: *)muusikaliste numbrite ja tegevuse seos *)näitleja oskused *)liikumissteenid 7)mis on muusikali sisuks, mis seda mõjutab 8)missuguseid laulupartiisid esineb muusikalides harva ja mis on sellest olulisem BALLETT 1)Mis maal kujunes välja ballett, mis keeles on balleti terminid 2)mis on balleti aluseks 3) kuidas antalse sisu edasi balletis 4) kuidas tantsitakse balletti siis, kui kirjanduslik süzee puudub 5) missugustest tantsudes koosneb ballett, millega võib neid tinglikult võrrelda ooperis 6) Mõisted: pantomiim - kreeka keelne otsetõlge ja iseloomustus; karaktertants; koreograafia; koreograaf; baleriin; priimabaleriin MODERNTANTS - mis see on, millal tekkis, võrd...
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi ka...
Tants Eestis läbi aegade Koostas: Juhendas: 1 Sissejuhatus Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatan...
ERINEVAD TANTSUSTIILID Referaat Marleen Breemet Kärdla Ühisgümnaasium 10B 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 1.Võistlustantsud.........................................................................4 1.1.Ladina-Ameerika tantsud......................................................4 1.1.1.Samba.........................................................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.J...
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pöörat...
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal tants ja muusika 19. ja 20. sajandi vahetuses sündis vabavormilisem plastika. 20.sajandil (aastail 1920-1930) levisid Euroopas paljud uued seltskonnatantsud tango, tsarlston, fokstrott. Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzäss (jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusika ristumise tagajärjel. 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul tekkisid juurde ka mõningad teised uued muusikastiilid Impressionism, Ekspress...
Tsiviliseeritud maailmas seltskonnatantsuks arenenult on tants oma esialgsed funktsioonid kaotanud ning kujunenud üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kog...
MUUSIKA ja TANTS 1920.1930. aastail Kuigi jazz (Eestis pigem JAZZ dzäss) tekkis 19.sajandi lõpus, sai see Euroopas Dzäss kasvas välja USA tuntuks just mustanahaliste 1920. aastatel. töölauludest, bluusist ja spirituaalidest ehk Tekkis Aafrika ja palvelauludest. Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Inimesed nägid dzässis Dzäss jaguneb hirmu, kuna see tõotas kolmeks: purustada kõik vanad traditsiooniliseks kultuuri pärandid ning dzässiks, svingiks ja kombed. nüüdisaegseks dzässiks. Dzäss levis alkoholikeelu tagajärjel. JAZZ Algselt mängiti seda ainult bordellides. Üks kuulsamaid dzässmuusika vilelejaid oli Louis Armstrong. Louis Armstrong ...
Mis on kunst? Kunsti tähendus on väga laialdane. See on nagu meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen. Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõ...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
Mõisted: Lenin Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane ...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi hea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
