Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks...
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kamm...
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
Kontserdi arvustus Ma käisin vaatamas Kammermuusika kontsertit mis toimus EMTA kammersaalis. Kuupäev oli 25. September 2012, kell 18:00. Seal esinesid Karmen Sookruus (viiul), Miina Laanesaar (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Kristian Plink (tsello), Konstatin Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viima...
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...
Muusika tempo ja dünaamika terminid Piano- vaikselt Forte-valjult Crescendo-valjenedes Diminuendo-vaibudes Accelerando- kiirendades Ritenuto-aeglustades Presto-väga kiiresti Prestissimo-ülikiirelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Allegretto- liikuvalt, kergelt Andante- rahulikult, jalutades Largo-laialt, aeglaselt Moderato- parajalt, mõõdukalt
Käisin 27. novebril kell 18.00 kuulamas Alfred Schnittke 75 juubeli kontserdil Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge...
Free sheetmusic from www.8notes.com .. Fur Elise Moderato Ludwig van Beethoven (1770-1827) 5 2 4 3 1 2 4 5 2 p ...
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
TEMPO Presto- väga kiiresti Vivace- elavalt, kiiresti Allegro- Kiiresti Allegretto- Liikuvalt, kergelt Moderato- Parajalt, mõõdukalt Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks. Enam kasutatakse I, IV, V astmelt ehitatud akorde.
Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka ...
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene ...
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetaks...
Edward Grieg 1843-1907 Oli Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Tema rahvamuusikast läbi põimunud romantilist muusikat armastas kogu maailm. Elulugu Sündis Bergenis. Ema laulis talle norra rahvaviise ja õhtul proovis ta neid salaja järgi mängida. Ema oli pianist ja nii sai poiss ema käest õpetust. 12 aastaselt kirjutas ta oma esimese teose. Muusikalise hariduse sai ta Leipzigi Konservatooriumis. Õppis klaverit ja komponeerimist. Ta ei läinud Norrasse tööle vaid hoopis Taani Kopenhaagenisse. Töötas 3 aastat dirigendina ja pianistina. Muusikuna Norras Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norr...
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
Mart Linnas 12a Franz Liszti kammerorkester Tallinnas Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis o...
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suu...
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga ka...
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolme...
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolme...
Tapa Gümnaaasium Aleksandr Borodin Referaat Sisukord 1. Üldandmed 3 2. Üldiseloomustus 4 3. Lisad 5 Üldandmed Tuntud kui Aleksandr Porfiryevich Borodin Sündinud: 31-Oct-1833 Sünnikoht: St. Petersburg, Venemaa Suri: 15-Feb-1887 Surmakoht: St. Petersburg, Venemaa Surma põhjus: südameatakk Jäänused: Maetud, Alexander Nevsky Kirik, St. Petersburg, Venemaa Sugu: Mees Rass: Valge Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus ...
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks ...
ITAALIA - MUUSIKAMAA Itaalia asub Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Rahvaarv: 59 685 227 (seisuga 12.31.2012.) Itaalia keel on oma rütmilt ja liikumiselt laululähedane. Kuula! Tere! Õnnelikku uut õppeaastat kõikidele õpilastele! Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost n...
Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiar...
Ferenc (Franz) Liszt Frédéric Chopin 1811-1886 1810-1849 · Ungari pianist ja helilooja; ungari Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse rahvusliku koolkonna rajaja poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. · Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. Chopin jõudis oma isikupärase sajandil muusikastiilini juba 20-aastasena. Tema · Mängis nii enda kui ka teiste teostest võib leida traagikat, dramatismi, heliloojate teoseid; väljapaistev südamlikkust, intiimsust, unistavust, improviseerija suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi · Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; antud väga peene poeetilisusega. Sageli viis klaveritehnika uuele tasemele leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne orkestraalsus ja laiendatud võluvat segu. ha...
dots Heiki Mätliku kitarriklassi kontsert Käisin vaatamas ning kuulamas 10. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriklassi kontserdi. Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer. Esimesena tuli lavale Fan Feng, kes mängis Joaquin Turina I osa Sonaadist kitarrile op 61. Alustas väga jõuliselt ning kiire tempoga mis muutus aja pikku aina rahulikumaks, kuid ei jäänud rahulikuks, sest kõrgused vaheldusid väga kiiresti kord madalamalt, kord kõrgemalt. Järgmiseks kitarrisooloks oli Fan Feng valinud Mario Castelnuovo- Tedesco I osa kitarrikontserdist D- duur op 99. See on duett vanema naisterahva...
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Matilda Puuk Kontserdiarvestus Juhendaja: Tuuliki Jürjo NARVA 2010 Neljapäeval, 4. novembril kell 18.00 toimus Narva Linnuses kitarrikontsert. Käisin seal oma klassikaaslastega Urmase ja Juliaga. Seal ajal olid Narvas IX rahvusvahelised kitarrimuusika päevad nimetusega "Fiesta de la guitarra". Lootes saada paremaid kohti, jõudsime kohale tükk aega enne kontserdi algust. Nagu hiljem selgus, polnud me ainukesed. Saal oli väga täis, isegi toole ei jätkunud kõikidele. Me saime pea aegu viimased kohad, kuid see ei takistanud meid muusikat muulamast, kuid esinejaid me mängimise ajal ei näinud. Paar minutit enne kontserdi algust ilmus lavale kontserdijuht ning lausus:"Ma teadsin küll, et Narvas armastatakse kitarrimuusikat, kuid ma ei arvanud, et kohe nii kõvasti." Seejärel rääkis ta natuke esinejatest. Need olid kaks noormeest, Aleksei Sokolov, kes on 26 aastat ...
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad. Õnneks oli dirigen...
Võimas rühm" "Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajalo...
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...