Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile, pidi alati teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiilikasutaja asub Esimesed autotelefonid · Prints Philipil ...
KONKURENTSIANALÜÜS 1. Võrdlesin Nokia, Samsungi ja LG kõige kallimaid mobiiltelefone, mille leidsin EMT koduleheküljelt. 1.1 Kuna hetkel on palju tööd kooli ja tööga, siis vajan endale tõelist abimeest ja mis saaks olla parem kui mobiiltelefon. Minu telefonil peaks kindlasti olema võimalikult suur mälu maht, e-post, kaamera, internet jne, pluss vahendid, mis peaks igas telefonis olemas olema (kalkulaator, SMS - ja MMS-teenused). 1.2 Andmed Näitaja/ Nokia 8800 Samsung i900 LG KC910 kriteerium CARBON ARTE Värvus must must must Kaal 150g 125g 114g Mõõtmed 107,8x55,9x13,95m 109x45,6x14,6mm 112x57x12,5mm ...
Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 LISA 1. KÜSIMUST...
Mida ma arvan tehnikast. Me elame ajal, mil iga päev sünnib mõni uus idee või huvitav visioon. Kahjuks vähesed neist jõuavad läbimurdeni ning leiavad endale sobiva koha inimeste igapäevaelus. Arvan, et üks suurimaid valdkondi läbimurretes on olnud tehnika. Aastasadu tagasi ei uskunud keegi, et on võimalik omada kasti, mis näitab liikuvat pilti. Ja nüüd on kõiil kodudes see sama kastike mis näitab liikuvat pilti ja mida nimetame televiisoriks. Tänu televiisori leiutamisele on kasvanus filmitööstuse tähtsus. See baseerub inimeste ja masinate koostööle ning tulemus on hämmastav. Algselt toimis film tummfilmina, kuid nüüd võib kinoekraanidelt näha arvutigraafika tippteoseid animafilmidest või märulidest, mida inimese silm tavaelus ei näe. Üks laiemaid valdkondi tehnikas on transpordidvahendid. Tänu nende suurele arengule on ka trantspordi valikuvõimalus suur ja lai. Märkimisväärseim...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.....................
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
Töö eesmärk: Käesoleva kirjatöö eesmärgiks on anda kuulajatele ülevaade mobiiltelefonide kahjulikkuse ning kasulikkuse üle ja annan ülevaate nende kasutusvõimalustest. Sissejuhatus: 1. Mobiiltelefonide multifunktsionaalsus · Interneti kasutusvõimalused · Meelelahutuse võimalus · GPS · Multimeedia 2. Mobiiltelefonide kasulikkus · Isisku kättesaadavus · Multifunktsionaalsus · Andmete edastamise võimalus 3. Mobiiltelefonide kahjulikkus · Kättesaadavus · Tekkitab inimesele kahjulikke laineid Sisu: · Mobiiltelefonide kasutamise ulatus seoses kasulikkuse ja kahjulikkusega. · Seoses multifunktsionaalsusega on võimalik telefoni kasutada arvutina info saamiseks internetis. · Annab võimaluse suhelda näost-näkku. · Telefon annab võimaluse kuulata muusikat ning asendab sellega mp3 pleieri. ·...
Elektromagnetkiirguse mõju tervisele Sander Lopatin Uwe Sööt Sissejuhatus · Elektromagnetkiirguse lai spekter jaguneb Ioniseeriv Gamma- Röntgen- Ultraviolett- Mitteioniseeriv Ultraviolett- Nähtav Infrapunane Raadiokiirgus Soojuslik mõju · Elektromagnetkiirguse energia neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud ...
Arvutite tüübid Argo Küngas 10B PHG Tüübid Lauaarvuti Sülearvuti Pihuarvuti Serverarvuti Superarvuti LAUAARVUTI ?? ???????? ???????? ?? ?????? ???????? ( ???? ) ?? ??? ??? ????? ?? ??? ?????? ??? ?? ?? ?? ????? ?? ?? , ??????? ?? ????? ???? ?? ??? ?? ?????? ???????? ???????? ?? ?????? . ???? ?? ?????? ?????? ?? ????????????????? ??? ?? ???? ?? ?? ?? ???????? ?? ?? ????? ???? ????????? ???? ???? ?? . (ei leidnud eesti keeles SÜLEARVUTI Kõik vajalik on pigistatud väikese kohvri (isegi mapi) mõõtu korpusse ühe eesmärgi nimel: et seda masinat oleks võimalik kaasas kanda ja sellega suvalises kohas töötada. Tavapärase monitori asemel on vedelkristall ( LCD ) paneel. Äärmine kompaktsus teeb sellise arvuti lauaarvutist tugevasti kallimaks. PIHUARVUTI e. Pihukas Eriti pisike arvuti, mis on mõeldud sõna otseses mõttes taskusse...
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, ·...
Teadusuuringute järgi peab mobiilikasutaja arvestama, et paarikümne aasta pärast võib ta silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega. Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka. SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama. Närvivalu ja südame puperdamine «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja. Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane ...
"Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?" 18. sajandi lõpu tööstuspöördest sai nüüdisühiskonna kujunemise alguse ning keegi ei osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masina...
Rullnokad Koostajad: Liis Kadakas Peeter Aadussoo Reelika Roost Subkultuur On erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris Võivad põhineda ühisel eal, regioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamisel Mõned arenevad ühisest hobist või huvist Võivad olla lähedased dominankultuurile või moodustada selles omaette maailma, kuid võivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla. Võivad peale väliste tunnuste esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eirpära, keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne. Rullnokad Nimetatakse teatud elustiili või isegi subkultuuri esindajaid Stereotüüp rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud huvideringiga noor mees, kes riietub sportli...
Mobiiltelefonide kahjulikkus. Kaks aastat väldanud uurimuse põhjal väidavad Soome teadlased, et mobiiltelefonid põhjustavad inimese rakkudes muutusi, mis võivad mõjutada ajutegevust. Soome Kiiritus ja Tuumaohutuse Ameti korraldatud uurimuse kohaselt suureneb mobiiltelefoni tõttu inimese rakkudes sadade valkude aktiivsus. Uurimust juhtinud Darius Leszczynski sõnul pole siiski võimalik olemasolevatele andmetele tuginedes tõestada mobiiltelefonide negatiivset mõju inimese tervisele. Mobiiltelefon ja tervis Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Keskuses on pikka aega tuntud huvi madala nivooga mikrolainekiirguse, st. mobiiltelefoni mõju vastu inimesele. Esimesed katsed tehti 1996.a: biomeditsiinitehnika-keskuse juhataja professor Hiie Hinrikus hoidis mikrolainekiirguse allikat pea lähedal ja temast sõltumatult muudeti modulatsiooni sagedust. 7 herzine modulatsioonisagedus oli eristatav - tekkis spetsiifiline ebameeldiv, aga ...
Infoühiskonna probleemid Tänapäeva ühiskonnas võib ilmneda igasuguseid vigu ja tähelepanekuid, mida esmajoones kohe ei tähtsustata. Infoühiskonna üheks suureks probleemiks võib lugeda massilist kontoritööd ja tööd arvuti taga. Tänu massilisele arvuti levikule ei pea inimesed oma igapäeva töödeks kodunt väljuma tööd saab teha mugavalt ka kodus diivanil. Ei pöörata tähelepanu enam nii palju oma tervisele, kui mugavustele. Liiga kerge elu ja kõige kättesaadavus on muutnud inimesed laisaks. Infoühiskonnas omandab paberraha järjest vähem tähtsust ning enam levinud on elektronkaardid, kus numbrid lihtsalt jooksevad lahtrist lahtrisse. Inimesed ei vaevu enam sularaha kaasas kandma ja vajadusel maksavad oma arved krediitkaardiga. Kergel ja mugaval krediitkaardil on ka omad miinused, näiteks igakord kui klient kasutab oma krediitkaarti mõnes automaadis või poes, jääb temast maha elektrooniline jälg, sel...
Vabadus tähendab mobiiltelefoni puudumist Tänapäeval on tarbimisühiskonnas vabaduseks raha. Rikkus annab inimesele võimaluse käituda oma tahtmise järgi, vahel isegi ebaviisakalt kaaslaste suhtes. Kas rikkaid inimesi saab nimetada päriselt vabadeks? Vabana elaval inimesel pole piiranguid ega sundi midagi teha. Kuid ometi on varakad kodanikud ümbritsenud end loendamatute tehnikaimedega. Nende sekka kuuluvad ka mobiiltelefonid mida mõnedel leidub isegi mitu. Kas neid saab nimetada päriselt vabadeks kui ühe sisse tulnud kõne tõttu tuleb vastuvõtjal lennata välismaale, kiirustada uuele kohtumisele või rutata kiiruga kontorisse välisinvestorit vastu võtma? Enne aastat 1876, kui leiutati telefon, olid inimesed oma tegudes vabad. Polnud võimalik, et tuleks kõne, mis korraldaks kogu päevaplaani ümber. Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud ki...
Laiaulatuslik elektrikatkestus Kui elekter kaoks tunneksid inimesed ennast saamatult ja abitult. Elekter võib kaduda väga erinevatel põhjustel ning neid põhjuseid on mitmeid. Mati Raidma andis nõu, et inimesed ei peaks keskenduma sellele, kuidas elekter on katkenud, vaid tunnistama endale fakti, et kui elekter on katkenud, siis teda lihtsalt ei eksisteeri. Samuti peaksime mõtlema kaugemale ning olema valmis probleemi kiiresti lahendama. Tuleb mõelda, mida me saame ise teha, et mei oleks mugavam, kui elekter kaob ja mida saab teha riik, et probleemi lahendamisele kaasa aidata. Eesti on üle elanud väikese mastaabiga kriise. Mati Raidma tõi näite Pärnu üleujutusest, tänu millele jäi Eesti rahvas ilma meediast. Kadus ka sõltuvus ehk mobiiltelefonid, sest telefonimastide toide oli kadunud. Meil ei ole olemas nii suurt generaatorit, mis tervele Eestile elektri tagasi toodaks. Väiksemate kriiside korral on er...
HELISTAMINE Telefon on suhtlemisvahenditest kindlasti populaarseim. Käepärased mobiiltelefonid võimaldavad suhelda igal hetkel kellega tahes kogu maailmas. Mobiiltelefonidega on võimalik luua oma väike infopunkt või büroo, et olla kursis kõigega, mis toimub; teha äri ja pangaoperatsioone või sooritada kasvõi igapäevaseid sisseoste. Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED ...
Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrgu...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa enam koolis käia nii nagu tahavad, vaid peavad järgima ranget reziimi, sest muidu ähvardatakse ...
Globaliseerumise head ja vead Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kasvanunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Kuid küsimus seisneb selles, kas globaliseerumine toob meile head või halba. Globaliseerumine majanduses toob meile head. Näiteks rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Samuti on positiivne kapitali liikumise kasv ülemaailmselt, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Kuid on ka miinuseid. Näiteks riikide sõltuvus üksteisest. Kui ühel läheb halvasti, siis teistel samuti, eriti suurriikide, nagu USA ja Venemaa, puhul, sest majanduslik sõltuvus nendest riikidest on väikeriikidel väga suur. Globaliseerumine on toonud meile ka suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähen...
Onu unenägu / Djaduskin son Kaheksandal veebruaril käis Tallinna Arte Gümnaasiumi gümnasistid Vene Teatris. Õppekava näeb seda ette, et tuleb külastada ühel korral õppeaastal venekeelset näidendit. Etendus hakkas kell seitse õhtul ning lõppes veidi enne südaööd. Minu jaoks oli see väga kurnav ja väsitav maraton, mille lõppu tuli tundide viisi oodata. Näidend oli vene keelne. Need, kes keelt ei valda, said laenutada kõrvaklapid, millest tuli eestikeelne tõlge. Kuna ma olin viimane inimene, kes jõudis napilt enne algust, siis ma nende vähesuse tõttu ei saanud klappe. Klapid suutsin ma siiski muretseda tänu lahkele sõbrannale. Mu ennustus oli õige, et tõlki loeb mingi naine ning väga tuimalt ja tundetult. Vahepeal tekkis selline tunne, et ma olen sattunud erootilisele kanalile, sest tõlkija puhus ja hingeldas mikrofoni, kutsudes esile palju ohkeid. Teisel vaatusel hakkas mind kohutavalt...
Jalgratas Esimene jalgratas oli 2 vankriratast ja sadul, mida ühendas puitraam. Sellise jalgrattaga sõideti jalgadega lükates. Hiljem lisandusid pedaalid, siis pidur. Peale seda hakkas rataste suurus muutuma, millega lisandusid kummist valatud rattakummid. Kui lisati kettülekanne hakkasid rataste mõõtmed ühtlustama. Kui arenes tehnoloogia ja materjalid tekkisid ka erinevad käigud, vabajooks ja kaablitega pidurid. Loomulikult muutuvad pidevalt siiani veel jalgrataste tüübid, ja arenevad komponendid. Hiljuti lisandus elektri jõul töötav jalgratas. Pesu pesemine Ammustel aegadel pesti pesu lihtsalt lähimas veekogus. Abiks olid erinevad seadeldised pesulauast pesurullini. Pesulaud on pesumasina eelkäija. Esimesed pesumasinad olid käsitsi vändatavad kuid hiljem lisandusid mootoriga pesumasinad kuid erinevalt tänapäevasest puudusid sellel kõik erinevad võimalikud sätted ja lisad, mis tasapisi ükshaaval lisanduma hakkasid – käigukastist ...
Esitluse riistvara Toomas Rüütel 11.klass Arvuti VGA pistik - projektori VGA pistik (RGB IN) Mimio (Xi) - optiline infrapunalahendus Optilise infrapunalahendusega tahvli Mimio leiutasid 1997.a. Ameerika Massachusettsi tehnikaülikooli (MIT) insenerid koostöös tudengitega (loe lisaks). Tõuke uue tahvli sünniks andsidki üliõpilased, kes soovisid pühenduda vaid probleemülesannete kuulamisele ja lahendamisele mitte vahepealsete märkmete kirjapanemisele. Olles varustatud heade tehniliste vahenditega ja tulles vastu õppijate soovidele loodigi uus seade, mis andis võimaluse märkmete, valemite ja jooniste salvestamiseks otse loengutunni käigus. Interaktiivsete puutetahvlite kasutamine Puutetahvlile vajutades saab navigeerida klassiarvutit lisada meediat (pildid, helid, joonised, graafikud), mis on seotud elus vajaminevate oluliste teadmiste ja oskustega viia läbi ajurünnakuid, vahetada mõtteid ja teha koostööd märgistada või ...
Vedelkristallid (liquid crystals) Kadri Nutt Jaanika Siimets 10D Ajalugu · 1888 Friedrich Reinizer: kolesterüülbensoaadil on "kaks sulamistäppi" · 1904 Otto Lehmann avaldas klassikalise töö "Vedelkristallid" · 1960ndad töötati välja tsüanobifenüül vedelkristallid põhimõttelt sobilikud LCD ekraanidele. · 1969 avastati väändnemaatiline efekt (Twisted Nematic Effect), mis on aluseks kõigile tänapäeva LCD ekraanidele. Omadused · Struktuur: · Kaugkorrapära · Ained, mille oma- puudub dused on vedelike ja · Samas on molekulide kristallide vahepeal. orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt ...
Sille Teetsmann 12a. Mida võiksid täiskasvanud õppida lastelt Esimene asi, millega laps täiskasvanuid õpetab on sündimine. Sündides on lapsed abitud ja sõltuvad ainult emast ja isast. Lapse sündimine paneb vanemaid oma elus palju muutma, kasvõi oma aja planeerimist. Vanematel on nüüd keegi, kes on neist sõltuv, kes ei oska siin ilmas elada ilma nendeta . Lapsed on alati osanud paremini ümber käia asjadega ja kohaneda muutustega. Kindlasti omadused, mida elus vaja läheb ja mida võiks lastelt õppida. Heaks näiteks on mobiiltelefonid ja arvuti. Lapsed võtsid kõik kiiresti omaks, samal ajal kui täiskasvanud suhtusid neisse ülimalt skeptiliselt. Mulle tuleb meelde, kui ema ostis endale lõpuks mobiiltelefoni. Oli ikka tükk tegemist, et õpetada talle näiteks kõne vastuvõtmist, või veel hullem, h...
EESTI VABARIIK LÄBI 90 AASTA Meie taasiseseisvunud riigi ajaloos on toimunud hulgaliselt sündmusi, uuendusi ja muutusi. Ajaloolistel sündmustel ma siinkohal pikemalt ei peatu vaid panen pearõhu inimelude pahelisele muutusele ning tehnika arengule, mis järjepidevalt mugavdab meie elusid Tihti on mainitud tänapäeva inimeste egotsentrilisust. Kõikjal näevad indiviidid vaid iseend ja hoolivad ennekõike enese heaolust. Eestlaste ühtekuuluvustunne, mille saavutasime taasiseseisvudes, on hakanud hääbuma. Üha enamates telesaadetes, ajakirjades, -lehtedes on artiklid, mis teatavad õudusega pidevatest varastamistest ja petmistest. Kõik toimub kindlal eesmärgil tegutseja tahab korraldatust saada kasu ning sellest, mis ohvrist saab, suurt ei hoolita. Saates ,,Saladused" jutustati lugu, kus meheeas noormees viskas oma vanemate kodust välja ema, et tema asemel majja elama asuda. Telesaates ,,Võsareporter" rääkis vanah...
HELISTAMINE Triin Samra JA12 Lääne-Viru rakenduskõrgkool Click icon to add picture Click icon to add Kuidas valmistuda picture helistama? · Veenduge, et olete valinud õige numbri. · Enne helistamist, mõelge mida soovite küsida, varuge käeulatusse paber ja pastakas ning vajalikud dokumendid. Millal on sobiv helistada? Kodusele telefonile või mobiilile on väga ebaaviisakas helistada kas vara hommikul või hilja õhtul. Eestis pole kombeks helistada enne kella 8.00 ja pärast kella 21.00 . Viisakas pole helistada ka lõuna või õhtusöögi ajal. Kui olete lubanud kellele...
Minu ja minu vanemate noorus Kui võrrelda minu ja minu vanemate noorust, leidub rohkem erinevusi kui sarnasusi. Alles on jäänud vaid mälestused, jutud ja pildid. Arvan, et see suur erinevus tuleneb sellest, et ajad on väga palju muutunud. Minu ja minu vanemate noorust eristab ka see, et minu nooruse kooliaeg möödus ja siiani möödub linnas, kuid minu vanematel möödus see maakohas. Kui minu vanemad veel noored olid, oli palju vähem mugavusi kui praegu. Seal koolis, kus minu ema ja isa käisid, lapsi autodega kooli ei viidud. Lapsed käisid jala koolis rohkem kui 3 kilomeetrit. Mõni, kes elas kaugemal kui 10 kilomeetrit, sai bussiga koolile lähemale. Põhiline liiklusvahend oligi buss, autod olid vaid jõukamatel peredel. Minu ema kõndis iga päev kooli üle 4 kilomeetrit ja talvel koos õega kooli minnes nad nutsid, kuna käed olid nii külmad. Mina elan koolist täpselt 1 kilomeetri kaugusel...
ELEKTROMAGNETLAINED 11 klass KOKKU 56 p. 1. Mida tähendab lause : " Elektromagnetlaine on ristlaine " ( 3 p.) 2. Millised siin loetletud lained ei ole elektromagnetlained ? Valgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, heli, alfakiirgus, gammakiirgus, beetakiirgus, raadiolained, soojus , mikrolained . ( 3 p.) 3. Pooled alltoodud väiteist kehtivad avatud, pooled suletud võnkeringi puhul. Paiguta laused õigesti.(4 p.) - elektriväli ulatub kondensaatorist kaugele - elektriväli on koondunud kondensaatori katete vahele - magnetväli on koondunud pooli sisse - magnetväli ulatub poolist kaugele - võnkeringist kaugel elektri- ja magnetväljad kompenseeruvad . - võnkeringist kaugel elektri- ja magnetväljad ei kompenseeri üksteist - kiirgab elektromagnetlaineid tugevalt - kiirgab elektromagnetlaineid nõrgalt 4. Kuidas sõltub elektromagnetkiirguse intensiivsus võnkesagedusest ? ( 3p.) 5. T...
Mida tahaksin oma vanavanematele õpetada? Tänapäeval on põlvkondade vahelised suhted kehvad. Enam ei suhtle põlvkonnad nii nagu vanasti. Siis elasid nii lapsed kui ka lapselapsed koos vanavanematega ühe katuse all. Nüüd on noortel oma elu üsna varakult ja enam ei teata, millega vanavanemad tegelevad . Enne olid ajad teistsugused. Tüdruk pidi abielluma poisiga kes oli vanemate arust sobilik. Noormees pidi vastame täpselt nõuetele. Ta pidi olema eeskujuliku välimusega ja kindlasti pidi ta olema heast perekonnast. Vanusevahe ei tohtinud olla ka väga suur, kuna kui tüdruk oli kümme aastat noorem mehest või vastupidi, siis oli vanusevahe liiga suur ning inimesed ei vaadanud seda hea pilguga. Vanematele ei lugenud eriti lapse arvamus või tahe. Kui tüdruku või poisi pere leidis talle selle ''õige'' siis pidi ta temaga ka abielluma. Kuid nüüd on kõik teisiti. Noored leiavad endale ise sobiva kaaslase. See kaaslane võib olla k...
Elu tõelised ja näilised väärtused Mis on elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad: on näiteks sellised, mida hindan mina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla. Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pereelu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppam...
Müra tase koolis ehk õpilaste 2. Käsitlege õppeprogrammis õpilastega müra teemat, andke õpilastele teada, mis võib juhtuda kehva enesetunde tegur. liigses müras inimese tervisega ning kuidas mõjutab müra kaasõpilasi ja nende endi tervist. Müra all mõistetakse heli, mis on inimese 3. Sageli on võimalik mürataset vähendada, arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul paigaldades eelistatavalt ruumi, lakke sobivad viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik. helisummutavad materjalid. Mürasummutav Haridusasutustes esineb nii jäävaid efekt on ka ruumi paigutatud teisaldatavatel kuulmiskahjustusi põhjustavat müra kui ka muul vaheseintel. Muusikaklassides võib anda häid viisil häirivat või koormavat müra. Koolis võib tulemusi seint...
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon ? Kui küsida seda küsimust erinevate inimeste käest oleks vastuseid erinevaid, ei tekiks kindlat poolt, kuna inimeste seisused ühiskonnas on erinevad. Samas kindlat varianti valida on väga raske. Inflatsiooni ja deflatsiooni võib nimetada mänguks tootja ja tarbija vahel, kus ühe puhul üks osapool võidab ja teine kaotab.Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem? Kui võtta inflatsioon, siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilis...
Olulisemad muutused 20. aasta jooksul IDEOLOOGIAS Kui rääkida ideoloogiatest, siis tegelikult ei ole kommunism, sotsailism, monarhism ja liberalism kuhugile kadunud. Nad eksisteerivad tänaseni, ainult sellest ei pruugi aru saada. Need nimetatud ideoloogiad esinevad lihtsalt harvemini ning palju leebemal kujul kui seda varem oli olnud. Näiteks kui varem oli kommunism ideoloogia, mille põhieesmärgiks oli inimeste enda kontrolli all hoidmine ning inimesed elasid ka hirmus. Nüüd on kommunism aga taandunud millekski marginaalseks. Kui vaatame riigijuhte, siis ei leia me ühtegi, kellel oleks riigijuhiks diktaator. TEHNOLOOGIAS võib öelda, et tehnoloogia on väga palju arenenud. Kui 20 aastat tagasi oli arvuti ja Internet raskesti kättesaadav, siis nüüd on hoopis vastupidi. Pea igas peres on olemas arvuti ja Internet. Loomulikult on arvutite kiirus ja muud tarkvarad täienenud ning paranenud. Ning kui t...
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kas...
Ei midagi uut siin päikese all! 21. sajand on toonud meile palju mugavusi: mobiiltelefonid, kiired autod, moodsad kodukinosüsteemid. Siiski on sellel sajandil meile pakkuda vaid materjaalseid väärtusi, sest inimesed on ja jäävad samasugusteks nagu sajandeid tagasi elanud meie esivanemad. Enamikel tiirlevad senimaani mõtted raha, võimu ning enda maine üle ühiskonnas. Selleks, et neid väärtusi endale saada, või neid suurendada, ollakse valmis kõigeks: petma oma lähedasi sõpru, sugulasi, puutuma kokku kriminaalse tegevusega või abielluma inimesega, keda ei armastatagi. Inimene, kes siia ilma sünnib on veel rikkumata, kuid juba varajastes eluaastates puutub ta kokku meie maailma tõelise palega. Ta kuuleb köögis tülitsevaid vanemaid selle üle, miks jäi isa kauem tööle ning kes ema telefoni pärastlõunal vastu võttis. Väike kodanik saab aru, et tänapäeval on kõik ise enda õiguste ja valik...
Kaarma Kool Telefon Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Telefonide ajalugu: Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks. Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kui...
Mis on inimeste elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev.Seal tuleb mängu inimeste tolerantsus ja otsustus, kellega oma aega ühiseid vaateid ja aega jagad.Pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla... Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus ...
LIIKLUSKÄITUMINE Tähelepanu häirimine Sõidukijuhid peaksid kogu sõidu vältel oma tähelepanu pöörama ümbritsevale liiklusele, et tagada nii enda kui ka kaasliiklejate ohutus. Tähelepanu härimise peamised liigid: Visuaalne tegurid, mis sõidukijuhi tähelepanu juhivad teelt kõrvale Kognitiivne tegurid, mis juhivad sõidukijuhi mõtted mujale Manuaalne tegurid, mille tõttu juht laseb roolist lahti Sageli võib sõiduki juhti häirida nende kolme teguri kombinatsioon juht, kes pöördub rahustama tagapingil tülitsevaid lapsi, ei ole võimeline jälgima teed või keskenduma ümbritsevale liiklusele. Tähelepanu põhilisteks häirijateks on mobiiltelefonid ja sateliitnavigatsiooniseadmed. Navigatsiooniseadmed peaksid olema paigutatud nii,et need oleks juhile nähtavad, et mitte piirata tema vaatevälja. Tavalised tähelepanu häirijad on söömine, suitsetamine ning raadio sõrmitsemine. Tähelepanu ...
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaj...
Happesademed on normaalsest madalama pH väärtusega sademed, mis on põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest. Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. PÕHJUSED: Heitgaasid tööstusest, transpordist, söe ja naftasaaduste põletamisest. Tähtsaimad on SO2 ja NO Osa on pärit looduslikest allikatest. Veega reageerimisel tekivad saasteainetest lahjendatud happelahused. Ammoniaagi osa hapestumisel on vastuoluline. Leelised (Na, K) on olulised happesuse neutraliseerijad. Happelise depositsiooni mõõtmiseks tuleb haarata erinevaid ioone. Väävli- ja lämmastikuühendid liiguvad sadu kilomeetreid enne, kui sadenevad. Sademete pH on püsivalt < 4,5 USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas. SO2 tekib peamiselt energeetikatööstuses. ... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja vee...
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid ...
Loovus ja innovatsioon Anett Linno 23.09 Lühidalt minust • Avastaja • Organiseerija • Tegutseja • Pidev arendaja ja parendaja • Võimaluste otsija • Elurõõmus • Uusi seiklusi otsiv • Ema, abikaasa, kassi omanik... Tänase tunni ülesehitus • Räägime loovusest • Räägime innovatsioonist • Kaardistame probleemid • Defineerime oma isiklikud ärivõimalused • Leiame lahendusi Mis on loovus? Loovus on võime mõelda ja näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast ning tajuda ja näha seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata...
TAPA GÜMNAASIUM Märt Kuiva 9b klass TELEFON Referaat Tööõpetus Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TELEFONI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Tänapäev............................................................................................................... ...5 1.2. Telefonid Eestis........................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on...
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmist...
Keskkonnasäästlik pakendamine Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on pakendil ja selle disainil täita äärmiselt tähtis roll. Pakendi üheks tähtsamaks ülesandeks on säilitada toodet heas konditsioonis alates selle tootmisest kuni müügini, ning samas õhutada ostjat antud kaupa soetama. Käesolevas töös proovib autor arutleda probleemide üle, mis tekivad õige pakendi valikul ja mida on võimalik nii tootjal kui lõpptarbijal teha vähendamaks mõju keskkonnale. Pakendi üheks paljudest funktsioonidest on vähendada saastet. Pole olemas ühemõtteliselt halba või head pakendimaterjali, kuna toote otstarve määrab, millist materjali tuleb pakendamiseks kasutada. Keskkonnasäästliku valiku korral tuleb kindlaks teha, et kogu tarneahela jooksul toimib protsess vastutustundlikult ja samas kohalike seadustega kooskõlas olles. Enim puutuvad inimesed igapäevaselt kokku pakenditega toidupoodides ja kaubanduskeskustes. Näite...
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väg...
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu............................................................................................................2 Eesti ekspordi sihtkohad........................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
